Bitpeıtin jórgekpuldyń jyry ǵoı bul... - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 15 qańtar, beısenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

Zaısan-Ertis sý basseınindegi balyq túrleri eki ese azaıyp ketken, dep jazady "Egemen Qazaqstan" gazeti búgingi sanyndaǵy "Qaıran kókserke!.." atty maqalasynda. Maqala avtorynyń málimetinshe, qazirgi kezde Shyǵys Qazaqstan oblysynda 80-nen astam kólder men ózender bar eken. Sonyń jartysynan astamynda tabıǵı jolmen balyq ósirilýde. Alaıda, sońǵy birneshe jylda Zaısan-Ertis sý basseınindegi balyq qory eki esege azaıǵan. Balyqqa ajal tabıǵat apatynan emes, sýyq qoldy, jany ashymastardyń kesi­ri­nen kelip jatyr. Bul másele Shyǵys Qazaq­stan oblystyq prokýratýrasy qyzmetkerleriniń nazarynan shyqqan emes. Ótken jyly prokýratýranyń alqa jıynynda oblystaǵy ózen-kólderde ba­lyq­tyń azaıyp bara jatqany, ony qorǵaýmen aınalysatyn tıisti organdardyń nashar jumys isteı­tini syn tezine alynǵanymen, oń ózgerister oryn alýdyń ornyna, kerisinshe, jaǵdaı kúrdelilene túsken. Zańsyz balyq aýlap, olardy saqtaıtyn tońazytqyshtardy tekserýde Tótenshe jaǵdaılar, SES GASKO mekemeleri de eshqandaı áreket jasamaı otyr. Mamandardyń aıtýynsha, bul kúnderi Kúrshimde - 49, Kókpektide - 15, Tarbaǵataıda - 21 balyq óńdeıtin tsehtar men iri-iri tońazytqyshtar bar ekeni tirkelgen. Al osy tsehtardy tekserip, ondaǵy saqtalatyn balyq qandaı jolmen aýlanǵan, salyǵy tólengen be, bıýdjetke qansha qarjy aýdarǵan degen máselemen aty atalǵan mekeme qyzmetkerleri shuǵyldanbaıtyn sııaqty. ıAǵnı, munda da uıymdasqan qylmystyń ıisi ańqyp tur. Oblys prokýrory aýdandyq ákimdiktegi balyqqa jaýap beretin adamdardyń, aýyldyq okrýg ákimderi, aýdandyq ishki ister bólimderi basshylarynyń tabıǵat baılyǵyn qorǵaýǵa nemquraıdy qarap otyrǵanyna budan ári shydamaıtynyn aıtyp, olardyń óz qyzmetterine laıyq pa degen saýaldy oblystyq ákimdik, Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi basshylaryna joldaıtynyn habarlady, dep jazady maqala avtory. Ótken jyldyń qorytyndysy boıynsha elimizdegi halyq sany 17 397,2 myń adamdy qurady, sonyń ishinde qalalyqtar - 9 612,6 myń (55,3%), aýyldyqtar 7 784,6 myń adamdy (44,7%) qurap otyr. 2014 jylǵy qańtar-qarashada jalpy elimizde halyq sany 236,4 myń adamǵa nemese 1,38%-ǵa ósti, 2013 jylǵy 1 jeltoqsanmen salystyrǵanda halyq sany 251,5 myń adamǵa nemese 1,47%-ǵa artqan, dep jazady atalǵan basylym "Qazaqstan halqy 17 mıllıonnan asty" degen maqalasynda. Bul jóninde Prezıdent ja­nyn­daǵy Ortalyq kommýnıka­tsııalar qyzmetinde bolǵan brıfıng barysynda Ulttyq ekonomıka mınıstrligi Statıstıka komıtetiniń tóraǵasy Álıhan Smaıylov habarlady. Onyń aıtýynsha, jyl saıyn jaqsy jaǵynan artyp otyrǵan kórsetkishter barlyq salada kórinis taýyp otyr. Mysaly, AHAT organdary usyn­ǵan azamattyq hal aktileri jazba­laryndaǵy málimetterdi óńdeý ná­tıjesinde, ótken jyldyń qańtar-qarashasynda týǵandar sany 368,9 myń adamdy qurap, 2013 jylǵy qańtar-qarashaǵa qaraǵanda 5,8 myń adamǵa nemese 1,6%-ǵa artqan. Al qarastyrylyp otyrǵan kezeńde qaıtys bolǵandar sany 120,8 myń adamdy qurap, 2013 jylǵy qańtar-qarashaǵa qaraǵanda 5,9 myń adamǵa nemese 4,7%-ǵa azaıǵan. Al ekonomıkadaǵy ózgerister boıynsha qysqa merzimdi ekono­mı­kalyq ındıkator 2014 jylǵy qańtar-jeltoqsanda 2013 jylǵy tıisti kezeńmen salystyrǵanda 102,8%-dy qurady. Sondaı-aq, negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestıtsııa­lar kólemi 6574,7 mlrd. teńgeni qurap, bul kórsetkish 2013 jylǵa qaraǵanda 3,9%-ǵa artty. Al ónerkásip óndirisiniń kólemi qoldanystaǵy baǵalarda 18492,8 mlrd. teńgeni qurasa, bul kórsetkish 2013 jylmen salystyrǵanda 0,2%-ǵa artyq, dedi Á.Smaıylov. Onyń aıtýynsha, aýyl sharýashylyǵy jalpy óniminiń kólemi 2509,9 mlrd. teńgeni qurap, 2013 jylmen salystyrǵanda 0,8%-ǵa artqan. *** « Aıqyn » gazetiniń jazýynsha, «Brent» markaly shıkizattyń bir barreli 45 dollarǵa deıin tómendedi. «Qara altyn» qunynyń túsýine AQSh-ta munaı qorynyń artýy jáne Birikken Arab Ámirlikteriniń óndiris kólemin ulǵaıtý týraly málimdemesi sebep bolyp otyr. Al «Goldman Sachs» bankiniń boljamynsha, aldaǵy úsh aıda ener­getıkalyq otyn baǵasy 41 dollarǵa deıin arzandaýy múmkin. Nıý-Iorktegi taýar bırjasynda «Brent» markaly munaı barreline 45 dollar 86 tsentke saýdalan­ǵan. «Qara altynnyń» bulaısha qul­dyraýy sońǵy alty jylda bol­maǵan. Ekinshi deńgeıli WTI mar­kaly munaıdyń baǵasy bar­reline 44 dollarǵa deıin tómen­dedi. Al munaıdy eń kóp óndiretin AQSh pen quramyna 12 memleket birik­ken OPEK óndirý kólemin ke­mi­týge qarsy. Maqala "Munaı baǵasy taǵy arzandaıdy" degen taqyryppen berilip otyr. Jaqynda Túrkııa úkimeti el demografııasyna tyń serpin berýdi qolǵa alypty. Jańa qabyldanǵan qaýly boıynsha, analarǵa ár bosanǵan sábıi úshin tólenetin aqy kólemi kóbeıe bermek, dep jazady "Aıqyn" basylymy búgingi sanyndaǵy "Bitpeıtin jórgekpuldyń jyry ǵoı bul..." atty maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, Túrkııanyń Premer-mınıstri Ahmet Dáýitoǵlynyń málimdemesine súıensek, alǵashqy balasyn bo­sanǵandar úshin - 150 AQSh dollary, al ekinshi balasyna alatyn aqysy 200 AQSh dollary bolsa, úshinshi sábıge 300 AQSh dollary tólenedi. Al eń ortasha jalaqy 330 AQSh dollary ekenin oılasańyz, jórgekpuldyń qan­sha­lyqty óskenin baǵamdaı berińiz. Al Qazaqstanda halyq sanyn 20 mıllıonǵa jetkizý jolynda qandaı is atqarylyp otyr? Baǵamdap kóreıikshi. Bala dúnıege kelgende beriletin bir rettik jár­demaqy máselesi áli kúnge kún tár­­­­­­­tibinen túsken joq. Tipti ót­ken jyly bul máselege oraı depý­tat­tar «Mindetti áleýmettik saq­tan­dyrý týraly» zańǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizgen edi. Eki jylǵa jýyq Parlamenttiń tal­qylaýynda bolǵan bul zańǵa qa­zaqstandyq analardyń kóńili kónshı qoıǵan joq. Máselen, elimizde jalaqy mólsheri birkelki emes. Keıbir analardyń aılyǵy 180 myń bolsa, keıbireýlerdiń aılyǵy 50-60 myńnan aspaýy múmkin. Eger 180 myńnan joǵary aılyq alsa­ńyz, bir rettik beriletin jár­demaqy quny 700 myńnan asyp- jyǵylady. Al 50-60 myń jalaqy alatyn analardyń bir rettik jórgekpuly qandaı bolmaq?! Túrkııa el demografııasyna tyń serpin berýdi qolǵa aldy. Al Reseı, Belarýs, Ýkraına sekildi memleketterde jórgekpul berýdiń máselesi baıaǵyda sheshimin tap­qan. Olarda birjolǵy ótemaqy quny bizdikinen áldeqaıda kóp. Ýkraına alǵashqy balaǵa - 3500, ekinshi balaǵa 5000 AQSh dol­laryna teń ótemaqy berip kelgen eken. Al belorýstar ana men bala­nyń qamy úshin ne isteıdi? Belarýs árbir jańa týǵan bala úshin 1500 dollar kóleminde ótemaqy tóleıdi. Halqy bizden birneshe ese kóp bolsa da, Reseı de ana men bala máselesin aldyńǵy kezekke qoıǵan. Reseılikter jańa týǵan alǵashqy balasy úshin 3500 dollar jórgekpul alady, dep jazady maqala avtory.