Biryńǵaı jıyntyq tólemi: Salyqtyń jańa túri ne úshin engiziledi
Ashyǵyn aıtý kerek, ázirshe halyq arasynda jańa bastamany qoldaýdan buryn qarsylyq basym bolyp tur. Ony saıtta, portaldarda shyqqan materıaldardyń sońyndaǵy pikirlerden anyq baıqaýǵa bolady. Oqyrmandardyń basym bóligi derlik biryńǵaı jıyntyq tóleminiń engiziletinine narazy, pikirlerdi saralasaq, onsyz da óz betimen az aqsha taýyp júrgenderge qosymsha salyq salynǵanyna qarsylyq baıqalady. Alaıda, pikir jazǵyshtar ondaı tólemniń erikti túrde tólenetinin baıqamaǵan tárizdi. Eks-mınıstr Tamara Dúısenova osy ispetti bastamalardy halyqqa jetkizý ońaıǵa soqpaıtynyn bilgen bolýy kerek. Onyń ústine Prezıdenttiń qatysýymen ótken Úkimettiń keńeıtilgen májilisinde Premer-Mınıstrdiń orynbasary Erbolat Dosaev mindetti medıtsınalyq saqtandyrý júıesin kelesi jyldan bastap tolyǵymen iske qosýǵa bolatynyn jetkizdi. Demek, QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligine úlken jaýapkershilik júktelip otyr. Kelesi jylǵa deıin ózin-ózi jumyspen qamtyp júrgenderdi zańdastyryp alý qajet. Onsyz mindetti medıtsınalyq saqtandyrý júıesin tolyǵymen iske qosý múmkin emes. Sebebi óz betimen tabys taýyp júrgen azamattardyń jarnalary medıtsınalyq qorǵa túspeıdi. Jarna túspegennen keıin keıbir medıtsınalyq qyzmetter úshin shyǵyndalýǵa týra keledi.
Endi, mynany qarańyz, jarnany tóleıtin azamattar barlyq medıtsınalyq qyzmetterdi tegin alady. Sebebi olardyń shyǵyndary medıtsınalyq qordyń esebinen óteledi. Al jarnasy joq azamattar, ıaǵnı ózin-ózi jumyspen qamtyp júrgender aqsha shyǵarady. Mine, dál osy jerde áleýmettik ádiletsizdik máselesi týyndaıdy. Bireýler basqalarmen birdeı medıtsınalyq qyzmetti talap etedi. Biraq jarna aýdarmaıdy. Endi, bireýler jarnany aýdaryp otyrsa da, basqalardyń eshbir jarnasyz tegin medıtsınalyq qyzmetti talap etkenine qarsy bolady. Osylaısha, halyq arasynda narazylyq týyndaýy múmkin. Osyǵan baılanysty biryńǵaı jıyntyq tólemin engizý bastamasy kóterilip otyr. Ózin-ózi jumyspen qamtyp júrgen azamattar bir tólemmen tórt birdeı jarnany jasaı alady. Sonyń ishinde medıtsınalyq saqtandyrý jarnasy, zeınetaqy qoryna túsetin tólem, jeke tabys salyǵy men áleýmettik saqtandyrý jarnasy bar. Bylaısha aıtqanda, ózin-ózi jumyspen qamtyp júrgen azamattar bir tólemdi jasap, medıtsınalyq jáne áleýmettik saqtandyrý, sondaı-aq, zeınetaqy júıesine qatysatyn bolady. Kásipteri de tirkeýge alynady. Alaıda barlyǵy birdeı jeńildetilgen salyq júıesine qatysa almaıdy.
QR Eńbek jáne xalyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Mádına Ábilqasymovanyń aıtýynsha, biryńǵaı jıyntyq tólemi eń birinshi jeke tulǵalarǵa qyzmet kórsetetin basqa jeke tulǵalarǵa, qosalqy sharýashylyqqa, úı jumyskerlerine, saýda nysandarynda arnaıy oryndary joq jeke tulǵalarǵa arnalyp otyr. Sondaı-aq, bul tólemniń jaldamaly jumys kúshin qoldanbaıtyndarǵa da qatysy bar. Memlekettik organdar biryńǵaı tólemniń mólsherin de eseptep shyǵardy. Josparǵa sáıkes, qala turǵyndary úshin aıyna bir aılyq eseptik kórsetkish (2 405 teńge), al aýyl turǵyndary úshin 0,3 aılyq eseptik kórsetkish (800 teńge) bolady. Biryńǵaı jıyntyq tóleminiń 10 protsenti jeke tabys salyǵyna, 40 protsenti mindetti zeınetaqy jınaqtaý shotyna, 10 protsenti memlekettik áleýmettik saqtandyrý qoryna, qalǵan 40 protsenti medıtsınalyq saqtandyrý jarnasy retinde jiberiledi. Biryńǵaı jıyntyq tólemi aldymen bankter men termınaldar arqyly «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporatsııasynyń esepshotyna aýdarylady. Memlekettik korporatsııa odan ary tıisti qorlarǵa ózi bóledi. BJT jeke tulǵanyń tirkeý orny boıynsha tólenedi. Salyq kezeńi - bir aı.
QR Ulttyq ekonomıka mınıstri Tımýr Súleımenovtyń sózine súıensek, biryńǵaı jıyntyq tólemin aýdaratyndar esep berýge mindettelmeıdi. Tekserister bolmaıdy, ákimshilik jaza da qoldanylmaıdy. Sosyn BJT-ǵa qatysatyndar úshin taǵy bir shekteý bar. Atalǵan tólemdi jyldyq tabysy 100 AEK-ten, ıaǵnı jylyna 240 500 teńgeden, al aıyna - 20 041 teńgeden aspaıtyn tabys tabatyn azamattar ǵana tóleı alady. Odan joǵary alatyndar barlyǵyna birdeı salyqtardy tóleýi tıis. Endigi másele, ózin-ózi jumyspen qamtyp júrgen azamattardyń ishinde 20 myń teńgege deıin jalaqy alatyndar kóp pe? Olardyń barlyǵy biryńǵaı jıyntyq tólemine qatysa ma? Sosyn 20 myńnan joǵary tabatyndardy qalaı zańdastyramyz? Bunyń barlyǵyn áli de pysyqtaý qajet-aq. Biryńǵaı jıyntyq tólemi de bıyl engizile me, joq pa, ol jaǵy áli belgisiz. Áıtse de, QR Eńbek jáne xalyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi tıisti zań jobasyn maýsym aıynda Parlament Májilisine engizýdi josparlap otyr. Jyldyń aıaǵyna deıin ol zań kúshine enedi degen jospar da bar.
Jalpy, Qazaqstanda bireýge jaldanyp, qora-qopsysyn jınap, ıa bolmasa, bireýdiń úıin tazalap, qurylysyn salyp, tabys taýyp júrgen adamdar az emes. Qalada shashtaraz, bala kútýshi, fotograf, mýzykant, tamada bolyp, ózin-ózi jumyspen qamtyp júrgender de barshylyq. Árıne, olardyń jalaqysy 20 myńnan joǵary. Degenmen, barlyǵy beıresmı qyzmet isteıtinderge jatady. Sebebi esh jerde tirkelmegen, memleketke salyq tóleımeıdi. Máselen, jyldyń basynda 2,7 mln azamattyń áleýmettik mártebesi anyqtalmaı jatqany belgili boldy. Al osy ýaqyt aralyǵynda 607 myń adamnyń mártebesi naqtylanypty. Sonyń ishinde 197 myń jumysker eńbek shartyn jasap, mindetti zeınetaqy jarnalaryn aýdara bastaǵan. 12 myń kásipker qyzmetterin resmı tirkegen eken. 16 myń adam jumyspen qamtýǵa járdemdesý sharalaryna tartyldy. Degenmen, áli de biraz jumys jasaý qajet, ózin-ózi jumyspen qamtyp júrgen azamattardy zańdastyrýdyń basqa da joldaryn izdestirgen jón. Áıtpese, kelesi jyldan bastap medıtsınalyq saqtandyrý júıesin durystap engize almasa, qaısybir sheneýnikter Prezıdenttiń aldynda «patamýshta-patamýshta» dep qalýy ábden múmkin.
