«Bir ózinde 70 mıllıon teńgeniń kıimi bar» - BAQ-qa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń jazýynsha, qazir Oralda qalaishilik avtobýstardyń jolaqy quny - 50 teńge. Sońǵy kezde osy baǵa 70-80 teńgege deıin ósedi eken degen alypqashpa áńgime aıtylyp júr. Osy oraıda gazettiń Batys Qazaqstan oblysy boıynsha menshikti tilshisi Temir Qusaıyn Oral qalasy ákiminiń orynbasary Ǵalym Orynǵalıevke atalǵan máselege baılanysty saýal qoıǵan eken. «Iá, bul másele ótken aptada Oral qalalyq máslıhaty turaqty komıssııasynyń keńeıtilgen májilisinde talqylandy. Onyń ótkizilýine Oral qalasynda jolaýshylar tasymaly tarıfterine qatysty týyndaǵan túıtkilder sebep boldy. Mysaly, oblys ortalyǵyndaǵy júrginshiler tasymalyn uıymdastyrýmen aınalysatyn iri kásiporyn basshylary jolaqy qunyn 74,4 teńgege kóterý qajet degen usynysyn jetkizdi. Olar munyń sebebin janarmaı baǵasynyń kóterilýimen, eńbekaqy tóleýge jáne jańadan alynǵan avtobýstardyń qaryzyn jabýǵa qajetti qarjynyń jetkiliksizdigimen baılanystyrady. Buǵan qosa, kommýnaldyq qyzmet túrleri aqysy jáne avtokólik pen jolaýshylardy saqtandyrý quny sharyqtap ósip otyrǵanda baǵany edáýir mólsherde ósirmeý esh múmkin emes dep tujyrymdaıdy olar.Qalalyq máslıhat depýtattary avtokólik ıeleri usynyp otyrǵan baǵa naqty jaǵdaı men esepterge sáıkespeıdi dep sanaıdy», - deıdi ákiminiń orynbasary. Maqala «Oralda jolaqy kóterile me?» atty taqyryppen berilgen.
Osy basylymda «Ótken jyl qorytyndylary ne deıdi?» degen taqyryppen maqala jaryq kórdi. «Jahandyq qarjy daǵdarysy bastalǵannan keıin tórt jyl ótkende álemdik ekonomıka sol baıaǵy turaqsyz kúıinde qalyp otyr, al tabystarynyń deńgeıi joǵary elderdegi ósim burynǵysynsha áli de onshalyqty aıtarlyqtaı emes. Osyndaı pikirler keltirilgen Dúnıejúzilik banktiń taıaýda jarııalanǵan «Jahandyq ekonomıkalyq perspektıvalar» atty baıandamasynda damýshy elderge eýroaımaqqa jáne AQSh-tyń salyqtyq-bıýdjettik saıasatyna baılanysty táýekelderdi azaıtý úshin kúsh-jigerdi býferlik mehanızmderdi nyǵaıtýmen qatar, óziniń ekonomıkalyq ósý áleýetin damytýǵa shoǵyrlandyrý qajet ekendigi atap kórsetilgen»,-dep jazady gazet.
«Ekonomıkanyń qalpyna kelý úderisi ahýaldy tez arada jaqsartý jáne neǵurlym senimdi ekonomıkalyq ósimge qaıta oralý perspektıvalaryn kúńgirttendire otyryp, turaqsyz jáne belgisiz kúıinde qalýda, - dep málimdedi Dúnıejúzilik bank tobynyń prezıdenti Djım En Kım. - Osy ýaqyttarǵa deıin damýshy elder erekshe turaqtylyq tanytty.
***
«Rasynda da, 70 mıllıon teńgeniń kıim-keshegin ıelenip otyrǵan Qazaqtyń memlekettik Muhtar Áýezov atyndaǵy akademııalyq drama teatryn qalaı maqtasaq ta jarasady. Bul jerde ónerdi órkendetýge úles qosqan rejısserler men artısterdiń bári de ataqsyz qalmaǵan. Shetinen sheber»,-dep jazady «Aıqyn» basylymy búgingi sanynda basylǵan «Bir ózinde 70 mıllıon teńgeniń kıimi bar» atty maqalada. Olardyń arasynda Serke Qojamqulov, Hadısha Bókeeva, Shara Jıenqulova, Ydyrys Noǵaıbaev, Zámzágúl Sháripova, Bıken Rımova, Sábıra Maıqanova, tipti búgingi Asanáli Áshimov, Sábıt Orazbaev, Tuńǵyshbaı Jamanqulov, Núketaı Myshbaeva sekildi teatr tarlandarynyń ár spektaklde kıgen kıiminen bastap, qolyna ustaıtyn bet-oramalyna deıin bilgen kisige baǵaly dúnıe.Tipti sol kıimniń nemese zattyń árqaısysyn ónersúıer qaýym arasynda ashyq saýdaǵa salyp jiberseńiz, áp-sátte mıllıondaǵan teńgege satylyp ketýi de múmkin...
Osy basylymda «Qaripten týatyn qaýip...» atty maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Qazir qaıda barsańyz da latyn qarpine kóshýge baılanysty áńgime kóp. Qoldaıtyndar da bar. Qarsylar da jeterlik. Álipbı reformasy áldeneshe ret jasaldy. Arabsha tóte jazýdan latynshaǵa, odan kırıllıtsaǵa óttik. Endi qaıtadan latyn qarpin negizge alsaq dep jatyrmyz. «Alash zııalylary da bul másele tóńireginde talaı pikirtalas jasaǵan. Til ǵylymynyń negizin túzýshi Ahmet Baıtursynulynyń eńbegi eren. Alǵashqy arabsha tóte jazý úlgisi osy kisiniń arqasynda ómirge keldi. Keıin latyn qarpine kóshkende de Ahańnyń ilimi úlken kómek boldy. Kırıllıtsaǵa kóshý arqyly da qazaq qaýymy órkenıet kóshinen qala qoıǵan joq. Endigi tańdaý - latyn qarpine túsip otyr. Bireýler «bul op-ońaı nárse, latyndy buryn da paıdalanǵanbyz» deıdi. Endi bireýler «latyn qarpine kóshsek, qanshama jyl jınaqtalǵan ulttyq qundylyqtarymyzdan aıyrylyp qalamyz» degendi aıtady. Ekeýiniń de jany bar, biraq bul memleketimizdiń strategııalyq maqsatyna esh kedergi bola almaıdy»,-dep jazady gazet.
***
«Alash aınasy» gazetiniń jazýynsha, aqparattyq tehnologııalar dáýiri asa joǵary qarqynmen satylap damyp kele jatqan qazirgi kezeńde keıingi urpaqtyń ulttyq kórkem ádebıetten birshama alshaqtap qalǵany anyq baıqalady. Búginde qara sózdiń qóaımaǵyn sapyrǵan ádebı kórkem dúnıeler oqylmaıdy degen pikir bar. Degenmen otandyq ınternet saıttary men áleýmettik jelilerde qazaq qalamgerleriniń poezııalyq, prozalyq, dramatýrgııalyq jáne syn-syqaq shyǵarmalary molynan jarııalanyp júr. Ǵalamtorda ádebıet týraly oı-pikirler de jıi ortaǵa salynyp, jekelegen úlkendi-kishili qalamgerler óz saıttaryn ashýda. Osyǵan qarap, «qazirgi ádebıet ınternetke oıysyp bara jatqan joq pa» degen de oı qylań beredi. Internettegi oqyrmandar kontıngentiniń talǵamy qaı deńgeıde? Jalpy, biz ınternetti ádebıet pen rýhanııat ıgiligine paıdalana alamyz ba?
Basylymda «Kitap ınternetke jol bere me?» degen taqyryppen berilgen maqalada birqatar salanyń mamandary ózderiniń pikirlerimen bólisip otyr.
