«Bir qaıyry bar dúnıe» oqyrmanǵa jol tartty
Buǵan deıin «Oıqazan» atty oı-tolǵamdary jaryq kórgen avtor kezekti týyndysyn Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda Astananyń 20 jyldyq mereıtoıyna oraı tartý etip otyr. Jańa jınaqtyń tanystyrylymy Almatydaǵy Ulttyq kitaphanada ótti.
Tusaýkeser barysynda Málik Otarbaev:
«- Kezinde Sherhan Murtaza atamyzdan «Bir kem dúnıe» kitabynyń atyn «nege olaı qoıdyńyz?» dep suraǵan edim. Ol kisi «Alla-taǵalanyń 99 aty bar. Taspıh monshaqtary - 99. Nege 100 emes? Biri kem bolyp turǵan tárizdi. Mine, osy oıdan týyndady» degen edi. Óz kitabymdy «Bir qaıyry bar dúnıe» dep atap Sherhan atamyzben jarysqaly otyrǵan joqpyn. Ómirde qandaı qıynshylyq kezdesse de, qandaı jaqsy adamdarmen júzdessek te ár dúnıeniń túbinde bir qaıyry bolatynyn aıtqym keldi. Qazaqta aqyly darııa danalardyń, qazynaly qarııalardyń jastarǵa aq batasyn beretin jaqsy dástúri bar. Kózdegen muratym - tek qana kitap shyǵarý emes, shyǵarmashylyq izdenisimdi jurtshylyq talqysyna usynyp, kópti kórgen aqsaqaldardyń aq batasyn alý edi», - dep atap ótti.
Kórnekti aqyn, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Rafael Nııazbek «Búgingi tańda adamnyń jan-dúnıesine shyraq jaǵatyn mundaı rýhanı mańyzy tereń kitaptar aýadaı qajet. Oqyrmanǵa jol tartqan bul kitapta ómirdiń ár túrli kórinisi men boıamasyz bolmysy beınelengen. Jınaqtaǵy bir-birimen jarasymdy jalǵasyp, bir-birin tolyqtyryp otyratyn áńgimeler men esselerdiń jas urpaqqa beretin taǵylymy tereń» dedi.
Al, Memlekettik syılyqtyń ıegeri Temirhan Medetbek «Málik Otarbaevtyń ádebıette óz orny, ózindik úni bar. Eń basty qasıeti - túrik tilin óte jaqsy meńgergeni. Qazaq aqyn-jazýshylaryn túrik tiline aýdaryp, túrik qalamgerlerin qazaq oqyrmandaryna tanytyp júrgen eńbegi bir tóbe. Eki eldiń jaqyndasýyna úlken yqpal etip júrgen mundaı jastar óte sırek» degen pikirimen bólisti.
Memleket jáne qoǵam qaıratkeri Shámsha Berkimbaeva «Máliktiń kitaby árbir jaıttan ultymyzdyń fılosofııalyq ustanymdaryna saı keletin oı túıip otyrýymen erekshelenedi. Qazaq halqynyń danalyq mektebin jalǵastyratyn jastar bar ekenine kóz jetkizedi», - deıdi.
Jazýshy, halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń laýreaty Nurǵalı Oraz: «Qazir elimizde baspa da kóp, shyǵyp jatqan kitap ta kóp. Kitap arqyly elge ózin tanytqysy keletin avtorlar da kóp. Shyndyǵyn aıtý kerek, ókinishke qaraı oqyrmannyń kóńilinen shyǵyp jatqan kitaptar az. Adamnyń jan-dúnıesine rýhanı azyq bolatyn sırek kezdesetin kitaptardy kórgende, aspan ashylyp, kún jarqyrap shyqqandaı kóńilińiz bir erekshe kúıge bólenedi. Mine, osyndaı keremet kitap oqyrmanǵa jol tartyp otyr. Málik Otarbaev oıyn ashyq aıtatyn, shyndyqty aıtatyn, búkpesiz syrlasatyn jazýshy. Biz oqyrman retinde bul kitaptaǵy esseler men shaǵyn áńgimelerdi eń alǵash respýblıkalyq merzimdi basylymdardan oqyp, tanystyq. Osy áńgimelerdiń jańalyǵyna, oı aıtý ereksheligine, shyǵys pen batys mádenıetin jetik meńgergen avtordyń oı túıindeýine bir erekshe yqylaspen qarap qýanyp qaldyq. Jazýshynyń jańalyqqa toly kitapty jaryqqa shyǵaryp, bizge tartý etkeni úlken qýanysh», - dedi.
Málik Otarbaevtyń qazaq jáne túrik tilinde jazǵan áńgimeleri men esseleri ázerbaıjan, orys jáne qyrǵyz tiline aýdarylǵan.
Jazýshy Súıinbaı Aronuly, Sh.Murtaza, N.Orazalın, R.Otarbaev, T.Medetbek, R.Nııazbek, E.Jaqypbektiń shyǵarmalaryn túrik tiline aýdarǵan. Sondaı-aq, ıÝnýs Emre, Reshat Nurı Gúntekın, Haldýn Taner jáne basqa da túrik aqyn-jazýshylaryn qazaq tilinde sóıletken. 25 qazaq qalamgeriniń áńgimesi men O.Súleımenovtiń túrki tilderindegi óleńder jınaǵyn qurastyrǵan. 
