Bilim jáne ǵylym mınıstrligi 8,3 mlrd. teńge memleket qarajatyn tıimsiz paıdalanýǵa jol bergen - Bas prokýratýra

None
None
ASTANA. QazAqparat - Bilim jáne ǵylym mınıstrligi 8,3 mlrd. teńge memleket qarajatyn tıimsiz paıdalanýǵa jol bergen. Bul týraly QR Bas prokýratýrasynyń baspasóz qyzmeti habarlady.

Prezıdenttiń Jarlyǵymen bekitilgen QR bilim berýdi damytýdyń 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasyna sáıkes jastardyń kásiptik bilim alýyna qol jetkizýin qamtamasyz etý úshin 2014 jylǵa Atyraý qalasynda munaı-gaz salasy úshin, Ekibastuz qalasynda otyn-energetıka salasy úshin, Shymkent qalasynda óńdeý jáne Óskemen qalasynda mashına jasaý salalary úshin 4 óńiraralyq kásiptik ortalyqtyń jumys isteýi qarastyrylǵan.

«2011-2013 jj. aralyǵynda respýblıkalyq bıýdjetten óńiraralyq ortalyqtar salý úshin Mınıstrlikke 11,4 mlrd. teńge bólingen. Alaıda, josparlanǵan 4 obektiniń ishinde tek bireýi ǵana Atyraý qalasynda salynyp, paıdalanýǵa berilgen. Mınıstrliktiń jáne oǵan vedomstvolyq baǵynystaǵy «Qazaqstan Respýblıkasynyń salynyp jatqan bilim jáne ǵylym obektileriniń dırektsııasy» JShS laýazymdy tulǵalary tarapynan jiberilgen zań buzýshylyqtar nátıjesinde 8,3 mlrd. teńge mólsherinde respýblıkalyq bıýdjettiń memlekettik qarajatyn tıimsiz paıdalanýǵa jol berilgen», - delingen habarlamada.

2013 jylǵy qarashada Pavlodar oblysynyń prokýratýrasy Ekibastuz qalasyndaǵy óńiraralyq kásibı ortalyqtyń qurylysy barysynda oryndalǵan jumys kólemin asyryp kórsetý jáne olardyń jobalaý-smetalyq qujattamadan 10,8 mln. teńgege aýytqý faktisi boıynsha qylmystyq is qozǵaldy. Qazirgi ýaqytta Ekibastuz qalasyndaǵy kásibı ortalyqtyń qurylys normatıvteriniń óreskel buzylýyna baılanysty toqtatyldy, óıtkeni ol monolıttik jabyndardyń maıysýyna, salmaq túsetin temirbeton konstrýktsııalarynyń jarylýyna ákep soqtyrǵan.

«QR Ekonomıkalyq qylmysqa jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres agenttigi Óskemen qalasyndaǵy óńiraralyq kásibı ortalyqtyń qurylysy barysynda 1,1 mlrd. teńge somaǵa bıýdjettik qarajatty urlaý faktisi boıynsha Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń burynǵy vıtse-mınıstrine jáne basqa da laýazymdy tulǵalarǵa qatysty qozǵalǵan qylmystyq isti tergeýmen aıaqtady, olarǵa Qylmystyq kodekstiń 176-baby 4-bóliginiń «b» tarmaǵy (qyzmet babyn paıdalanyp bıýdjettik qarajatty iri kólemde urlaý) boıynsha aıyp taǵyldy. Qazirgi tańda aıyptalýshylar men olardyń qorǵaýshylary ispen tanysýda», - dep jazady vedomstvo.

Shymkent qalasyndaǵy óńiraralyq kásibı ortalyqtyń qurylysy da jer daýynyń bolýyna baılanysty iske asyrylmady. Atap aıtqanda, Shymkent qalasynyń ákimdigi kásibı ortalyqtyń qurylysy úshin bólingen jer ýchaskesiniń bóligin jekemenshikke bergen. Nátıjesinde ortalyqtyń qurylysy toqtatyldy, al jer ýchaskesin memleket muqtajdyǵyna satyp alý saldarynan memleket múddesine 40.9 mln. teńge somaǵa zalal keltirildi.

Osyǵan qosa, Ortalyq qurylysy boıynsha jumystardy memlekettik satyp alý týraly sharttyń merzimi bir jyl buryn aıaqtalǵanyna qaramastan, Mınıstrlik ony uzartý nemese bereshek somasyn (367,4 mln. teńge) óndirip alý jolymen shartty bir jaqty tártippen buzý týraly másele boıynsha qazirgi tańǵa deıin sheshim qabyldanbaǵan.

Atyraý qalasynda óńiraralyq kásibı oqý ortalyǵyn salý kezinde de edáýir zań buzýshylyqtar anyqtaldy. Atap aıtqanda, obektide qurylys-montajdaý jumystary kóptegen kemshiliktermen júrgizilgen, nátıjesinde qurylys 14 aıdyń ornyna 5 jylǵa sozylǵan. Budan basqa, Atyraý oblysynyń prokýratýrasy obektide 3,3 mln. teńge somasyna oryndalmaǵan, biraq tólengen jumys kólemin anyqtady.

Osyǵan baılanysty, Atyraý jáne Shymkent qalalarynda Ortalyqtar qurylysyna bólingen bıýdjet qarajattarynyń jumsalýyn tekserý materıaldary Ekonomıkalyq qylmysqa jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres agenttigine protsessýaldyq sheshim qabyldaý úshin joldandy.

Tekserý qorytyndysymen Bas prokýratýra Bilim jáne ǵylym mınıstrligine zańdylyqty buzýshylyqtardy, olarǵa yqpal etetin sebepter men jaǵdaılardy joıý týraly usynys engizdi.

Oryn alǵan zań buzýshylyqtar jaıly Qazaqstan Úkimeti de habardar etildi.

Сейчас читают
telegram