Bilim salasynda mamandardy daıarlaýda qandaı ózgerister bolady

None
ASTANA. QazAqparat – Attestaý kezinde pedagogter jınaıtyn qujattar azaıady. Bul týraly Úkimet otyrysynda Prezıdenttiń QR Parlamenti sessııasynyń ashylýynda bergen tapsyrmalaryn iske asyrý barysyn talqylaý kezinde QR Oqý-aǵartý mınıstriniń mindetin atqarýshy Ǵanı Beısembaev aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Oqý-aǵartý mınıstrligi Prezıdent tapsyrmalaryn ýaqtyly jáne sapaly oryndaý maqsatynda óńirlik bilim basqarmalary basshylary men pedagogıkalyq joǵary oqý oryndary rektorlarynyń qatysýymen shuǵyl túrde keńes ótkizip, osy baǵyttardaǵy jumystardy júıeli iske asyrý maqsatynda, Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligimen birlesken vedomstvoaralyq Úılestirý keńesin qurdy. Máselelerdi jiti zerttep sapaly sheshý maqsatynda mınıstrlik janynan bilim salasynyń sarapshylarynan jasaqtalǵan jumys toby da quryldy», - dedi Ǵ. Beısembaev.

Osy oraıda ol muǵalimderdiń deńgeıin anyqtaý attestattaý arqyly júzege asyrylatynyn eske saldy. Qazirgi qoldanystaǵy erejelerge saı attestattaý rásimi 3 kezeńnen turady - dárejeni baǵalaý, qyzmet nátıjelerin keshendi taldaý, bilimdi baǵalaý.

«Attestattaýdaǵy negizgi problemalar – bul pedagogterdiń elektrondyq jáne qaǵaz nusqada jınaıtyn qujattarynyń kóptigi, attestattaý komıssııasynyń usynylǵan qujattardy uzaq qaraýy, test tapsyrmalarynyń sapasy. Sonymen qatar, basty máselelerdiń biri - attestattaý protsesiniń obektıvtiligin, ashyqtyǵyn jáne akademııalyq adaldyq prıntsıpteriniń saqtalýyn qamtamasyz etý. Osy máselelerdi retteýdiń basty quraly retinde attestattaý protsesin avtomattandyrý qolǵa alyndy. Qarapaıym tilmen aıtqanda, attestatsııa júıesi «bir batyrma» prıntsıpimen júrgiziletin bolady. ıAǵnı, muǵalim tek attestatsııadan ótýge nıet bildirgenin rastaıdy, al attestatsııadan ótýshiniń jeke qujattary jáne onyń deńgeıin anyqtaıtyn tıisti materıaldardy aqparttyq júıe ózi avtomatty túrde jınaqtap, taldap, qysqa ýaqyttyń ishinde qorytyndysyn shyǵarady», - dedi mınıstrdiń mindetin atqarýshy.

Onyń paıymynsha, bul qadam adamı faktordy tolyqtaı shektep, obektıvtilikti ornatýǵa yqpal etedi.

Attestattaýdyń testileý rásimi de jetildirilmek. Barlyq usynylǵan ózgerister pedagog qaýymdastyǵymen jiti talqylanǵannan keıin, jyl aıaǵyna deıin Pedagogterdi attestattaýdyń qaǵıdalaryna tıisti ózgerister bekitiledi.

«Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes, bilim berý júıesindegi menedjmentti jaqsartý maqsatynda, ıaǵnı Prezıdenttik Jastar kadrlyq rezerviniń úlgisi boıynsha bilim berý salasynda 1000 mamandy irikteý jáne daıarlaý baǵdarlamasy jumys toptarynda talqylaýdan ótti. Baǵdarlamaǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵy, joǵary bilimi jáne keminde 3 jyl pedagogıkalyq eńbek ótili bar pedagogter jáne basshynyń orynbasarlaryn tartý kózdelgen. Respýblıkalyq kadr rezervine daıarlaýdyń jáne engizýdiń 3 kezeńi aıqyndaldy. Birinshi - «irikteý», ekinshi - «daıyndyqtan ótý», úshinshi - «kadrlyq rezervke engizý» kezeńderi. Árbir modýlden ótkennen keıin, aralyq baǵalaý júrgiziledi, qorytyndy baǵalaý nátıjeleri boıynsha pedagogterge jetekshi mektepter bazasynda taǵylymdamadan ótý usynylady», - dedi mınıstrdiń mindetin atqarýshy.

Osy oraıda olarǵa sertıfıkat tapsyrylyp, úmitkerler kadrlyq rezervke engizilip, bilim berý uıymdarynyń basshylyq qyzmetine konkýrssyz negizde jumysqa ornalasady.

«Osyǵan oraı, 2024 jyldan bastap jyl saıyn jańa formattaǵy basshylardyń, bilim berýdegi ózgerister kóshbasshylarynyń kadrlyq rezervi tolyqtyrylatyn bolady. Bul «Jaıly mektep» ulttyq jobasy negizinde salynatyn bilim mekemelerin basshylarymen qamtamasyz etý máselesiniń oń sheshimin tabýyna yqpal etedi», - dedi Ǵanı Beısembaev.

Budan buryn habarlanǵandaı, jaqynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev bilim berý júıesindegi menedjmentti jaqsartýǵa basa mán berilýi tıis ekenin aıtty.

«Osy salaǵa naǵyz kásibı mamandardy tartý qajet. Bizde Prezıdenttik jastar kadr rezervi bar. Dál sol sııaqty bilim salasyna ózgeris ákeletin 1 myń maman arnaıy daıyndyqtan ótetin bolady. Osyǵan oraı tıisti baǵdarlama qabyldanady. Kadr máselesi joǵary bilim berý júıesi úshin de óte ózekti», - dedi Prezıdent.


Сейчас читают
telegram