Biliktiligin kóterýden úmitker dárigerler jedel medıtsınalyq járdem kórsetýde bilimin dáleldeýi tıis

None
None
ASTANA. QazAqparat - 2015 jyly joǵary, birinshi jáne ekinshi dárejedegi biliktilik sanatyn alýdan úmitker qazaqstandyq dárigerler tájirıbelik mashyǵyn jáne bilimin baǵalaý barysynda jedel medıtsınalyq kómek kórsetýdegi biliktiligin dáleldeýi tıis.

«Birinshi jáne ekinshi sanatty ıelený úshin anafılaktıkalyq eseńgireý kezinde jedel járdem kórsetýdegi mashyǵyn kórsetý kerek bolady. Ótkir júrek qan tamyry sındromy kezinde kómek kórsetý, júrek kenet toqtap qalǵan kezde kómek kórsetý, bazalyq júrek - ókpe jan saqtaý sharalary, joǵary tynys alý joldaryna (konıkotomııa) bóten zat turyp qalǵan kezde kómek kórsetý sharalary qamtylady»,-delingen QR Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstrliginiń málimetinde.

Atap aıtqanda, terapevt, hırýrg, akýsher-gınekolog, stomatolog jáne ózge beıindi dárigerlerge joǵary sanat alý úshin: klınıkalyq tapsyrmany (klınıkalyq jaǵdaı) qoldana otyryp, zerthanalyq jáne aspaptyq kórsetkishterdi (rentgen-sýret, EKG, ÝDZ, zerthanalyq saraptamalar) taldaý kerek.

Ótkir júrek-qan tamyry sındromy kezinde kómek kórsetý arnaıy oqytylǵan jáne berilgen tapsyrmaǵa sáıkes klınıkalyq jaǵdaıdy kórsetetin «standartty patsıenttiń» qatysýymen ótkiziledi.

Eske sala keteıik, QR Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstrligi 2015 jyly menedjerler men densaýlyq saqtaý uıymdastyrýshylarynan ózge dárigerler úshin bilimi men tájirıbelik mashyǵyn baǵalaý sharasyn engizý jumystaryn jalǵastyrady. 2014 jyldyń ekinshi jarty jyldyǵynda ótkizilgen baǵalaý nátıjeleri boıynsha biliktilik sanatyn kórsetýge úmitker dárigerler úshin emtıhan materıaldary qaıta qaralyp, jetildirildi.

Joǵary, birinshi jáne ekinshi sanattan úmitkerdi baǵalaý táýelsiz sarapshylar, joǵary sanatty, ǵylymı ataǵy bar, arnaıy oqýdan ótken dárigerlerdiń qatysýymen ótkizildi.

Ótken jyldyń 4 toqsanynda 2079 dáriger baǵalaýdan ótip, olardyń 1653-i (79%) emtıhandy sátti tapsyrdy. 2015 jylǵy 1 toqsanda synaqtan ótken 1916 dárigerdiń 1423-i (74%) emtıhannan súrinbeı ótti.

Сейчас читают
telegram