«Bıliktegilerdiń ózi «barondarǵa» bas shulǵyp júr me?» - BAQ-qa sholý
***
«Qazaq qoǵamynda áıel aıryqsha mańyzǵa ıe. Olardyń otbasy berekesiniń uıytqysy, urpaq jalǵastyrýshy jáne tárbıeleýshi retindegi tabıǵı róline qazir jańa mindetter júkteldi. Durysyn aıtqanda, qyz-kelinshekterge kóshbasshylyq, belsendilik, jetekshilik jáne tabyskerlik pen iskerlik sekildi qyrlaryn tanytý úshin jańa múmkindikterge jol ashyldy», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi nómirindegi «Áıel ákimder áleýetti bolýy úshin» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, Genderlik saıasatty damytý baǵytynda aýqymdy jumystar atqaryp júrgen Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti janyndaǵy Áıelder isteri jáne otbasylyq-demografııalyq saıasat jónindegi ulttyq komıssııa Aqtaý qalasynda Mańǵystaý oblysy ákimdigimen birge «Aýyldyq aýmaqtardy áleýmettik-ekonomıkalyq damytý: genderlik aspekt» taqyrybynda óńirlik semınar-keńes ótkizdi. Jıynda genderlik saıasattyń elimizde tabysty júzege asyrylý úrdisine toqtalǵan aımaq basshysy A.Aıdarbaev munaıly ólkedegi qyz-kelinshekterdiń belsendiligi men memlekettik qyzmettegi úles salmaǵyn saralady. «Mańǵystaýda 286 myń áıel turady, bul - turǵyndardyń 51 paıyzy. Oblys ekonomıkasynda olardyń úlesi 47 paıyzdy quraıdy. Áıelder óndiristiń barlyq salalarynda eńbek etýde, biraq densaýlyq saqtaý, bilim berý, áleýmettik qyzmet sekildi dástúrli «áıeldik» salalarda olardyń sany basym bolyp keledi. Statıstıkaǵa júginsek, búgingi tańda barlyq pedagogtardyń - 70, medıtsına qyzmetkerleriniń 80 paıyzy áıelder bolyp tabylady. Barlyq bıýdjettik sala qyzmetkerleriniń 60 paıyzy áıelderdiń úlesinde. 303 áıel oblystyń ártúrli memlekettik mekemelerin basqarýda. 7 myń shaǵyn jáne orta kásiporynnyń 2 myńǵa jýyǵyn áıelder basqaryp otyr. Óńirdiń áleýmettik mańyzdy máselelerin sheshýge - otbasy, áıelder men balalar múddelerin qorǵaý salalarynda áıel áriptester jetekshilik etetin 15 úkimettik emes uıym belsendi qatysýda», - dedi ákim.
Osy basylymnyń jazýynsha, keshe Astanada ótken Ortalyq Azııa aımaqtyq ekonomıkalyq yntymaqtastyq baǵdarlamasynyń 12-shi mınıstrler konferentsııasyna Qazaqstan Premer-Mınıstri Serik Ahmetov qatysty. Jyl saıynǵy mundaı mınıstrler konferentsııasy Ortalyq Azııa aımaqtyq ekonomıkalyq yntymaqtastyǵynyń saıasaty men onyń baǵdarlamasynyń strategııalyq baǵyttaryn aıqyndaıdy. Al baǵdarlama jalpy ınfraqurylymdar boıynsha aımaqtyq jobalardy qarjylandyrýǵa, aralyq qyzmetti damytýdyń negizgi mindetterin sheshýge arnalǵan. Basylymnyń jazýynsha, Premer-Mınıstr sońǵy jeti jylda Qazaqstan ekonomıkasyna 155 mlrd. dollardan astam sheteldik tikeleı ınvestıtsııalar tartylǵandyǵyn aıtyp ótti. Sonymen qatar, S.Ahmetov Qazaqstannyń Ortalyq Azııa aımaqtyq ekonomıkalyq yntymaqtastyǵy baǵdarlamasyna qatysýshy retinde ıntegratsııanyń qajettiligine kóz jetkizgenin, sondyqtan taýarlar, qyzmetter jáne jumys kúshteriniń erkin qımylyn qamtamasyz etý qaǵıdalaryna negizdelgen Birtutas ekonomıkalyq keńistikti qalyptastyrý úrdisine belsendi túrde qatysatynyn atap kórsetti. «Qazaqstan Keden odaǵy men Birtutas ekonomıkalyq keńistikke múshe eldermen birlesip, basqa elderdegi saýda áriptesterimen yntymaqtastyqty keńeıtýge, ózara ınvestıtsııalar kólemin ulǵaıtý jáne BEK ortaq rynogynda qalyptasqan áleýetti paıdalanýǵa múddeli», - dedi S.Ahmetov. Maqala «Azııa aımaǵy - yntymaqtastyq alańy» degen taqyryppen berilgen.
***
«Qaırat Mámı qazaqstandyq sottardyń aǵymdaǵy jyldyń 9 aıy boıynsha jumys qorytyndysyna qysqasha toqtalyp, sot júıesindegi kezek kúttirmeı sheshýdi talap etetin ózekti máselelerge basa nazar aýdardy», - dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Jergilikti sottardyń jumysyn synady» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, Joǵarǵy Sot Tóraǵasy Qaırat Mámı beınekonferentsııa baılanysy arqyly oblystyq jáne oǵan teńestirilgen sottardyń tóraǵalarymen jáne sýdıalarymen, sýdıa ádebi jónindegi óńirlik komıssııalardyń jetekshilerimen, oblys ortalyqtary men qala mańynda ornalasqan aýdandyq sottardyń tóraǵalarymen jumys keńesin ótkizdi. Qaırat Mámı qazaqstandyq sottardyń aǵymdaǵy jyldyń 9 aıy boıynsha jumys qorytyndysyna qysqasha toqtalyp, sot júıesindegi kezek kúttirmeı sheshýdi talap etetin ózekti máselelerge basa nazar aýdardy. Mysaly, aqtaý úkimderi sanynyń kóbeıýimen birge elde kúshi joıylǵan jáne ózgergen sot aktileriniń sany úzdiksiz ósýde. Respýblıka boıynsha sot aktileriniń ortasha 9,5 paıyzyna shaǵym jasalyp, árbir ekinshi sot sheshiminiń kúshi joıylady. Tek aǵymdaǵy jyldyń 9 aıynda aýdandyq sottardyń 1796 adamǵa qatysty úkimderi qate dep tanyldy. Bul byltyrǵy jylǵa qaraǵanda 2 paıyzǵa joǵary. Jergilikti sottardyń 6 myńǵa jýyq sheshimderiniń kúshi joıylǵan. Qadaǵalaý jáne kassatsııalyq satydaǵy sottar Almaty qalasy sottarynyń 45 sheshimin, Astana qalasy sottarynyń 18 sheshimin jáne Shyǵys Qazaqstan oblysy sottarynyń 16 sheshimin qalpyna keltirdi.
Qazaqstandyqtar ishimdik ishýden álem boıynsha 34-orynda. Halqynyń sany nebári 17 mln-dy quraıtyn elimizde syra qaınatatyn oryndardy qospaǵannyń ózinde alkogol ónimderin óndiretin zaýyttardyń ózi 205-ke jetken. Zertteýshilerdiń málimetine qaraǵanda «ishkish elderdiń» 30-dyǵyna enip ketýimizdiń bir sebebi, araq-sharaptyń ońaı qoljetimdiliginde jatyr. Sonymen birge shaıtan sýdyń naryǵyndaǵy astyrtyn tasymal men satylymnyń ózi jalpy saýdanyń 30 paıyzyna deıin ósip ketken. Bul jaıynda «Aıqyn» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Bıliktelgilerdiń ózi «barondarǵa» bas shulǵyp júr me?» degen taqyryptaǵy maqalada baıandalǵan. Basylymnyń jazýynsha, atalǵan saladaǵy eń kúrdeli jaıttyń biri-kóleńkeli saýda-sattyq. Araq-sharapty astyrtyn daıyndap sórelerdi jaınatyp tastaıtyndardyń kúrt ósýi, bótelke bıznesinde mol tabystyń bar ekendigin bildirse kerek. 2011-12 jyldar aralyǵynda jalǵan ónim óndirýmen shuǵyldanatyndardyń sońyna túsken quzyrly organdar quqyq buzýshylyqqa jol bergen 31 óndirýshiniń lıtsenzııasyn joıyp, 15-in ýaqytsha toqtatqan. Olarǵa jalpy somasy 1,9 mlrd teńgege aıyppul salypty. Aǵymdaǵy toǵyz aıda 891 myń dana bótelke aınalymnan alynyp, oǵan ıelik etýshilerge 38 mln teńge aıyppul kesip, 11 lıtsenzııany shektepti. Zańsyz spırt saýdasy AQSh pen Shveıtsarııada 8-10 paıyz, ekonomıkasy ótpeli elderde 30-35 paıyzdy qurasa, bizdegi kórsetkish 25 paıyzdyń tóńireginde.