Bıikten zat laqtyrǵan qylmysker ólim jazasyna kesildi - sheteldegi qazaq baspasózi
Kazinform HAA sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.
Qazaqstannyń Irandaǵy elshisi eki el arasyndaǵy saýda aınalymyn 10 mıllıard dollarǵa deıin keńeıtýdi talap etti - Parstoday
Qazaqstannyń Irandaǵy elshisi eki el arasyndaǵy taýar aınalymyn 10 mıllıard dollarǵa deıin keńeıtýdi talap etti.
Parstoday aqparat agenttiginiń habarlaýynsha, Qazaqstannyń Irandaǵy elshisi Ońtalap Ońalbaev beısenbi kúni Irannyń batysyndaǵy Hamedan oblysynyń saýda palatasy men Iran men Qazaqstannyń ortaq saýda palatasy arasyndaǵy kommertsııalyq memorandýmǵa qol qoıdy. Elshi qol qoıý otyrysynda, óziniń baı tarıhy men mádenıeti jáne mol ekonomıkalyq múmkindikteri bar Hamedan oblysyn Qazaqstanmen ekonomıkalyq jáne mádenı yntymaqtastyqtyń úlgisi retinde qarastyrýǵa bolatynyn aıtqan.
Hamedan ákimi Hamıd Melanýrı Shamsı de beısenbi kúni Qazaqstannyń Irandaǵy elshisiniń kezdesýinde Hamedan oblysy men Qazaqstan eli arasyndaǵy ekonomıkalyq qarym-qatynastardy odan ári damytý úshin qajetti sharalar qabyldanatynyn tilge tıek etti. Onyń pikirinshe, bul damý ásirese otandyq jáne sheteldik kapıtaldy tartýdy qamtıdy jáne negizgi maqsat provıntsııanyń qurylysy men damýy úshin tabıǵı jáne adamı múmkindikter men resýrstardy ońtaıly paıdalaný bolyp tabylady.
Sondaı-aq Irannyń Hamedan oblysynyń kóptegen múmkindikteri bar, ásirese aýyl sharýashylyǵy, taý-ken ónerkásibi, ónerkásip jáne týrızm salalarynda Qazaqstanmen yntymaqtastyq úshin aıtarlyqtaı múmkindikter bar.
Aıta keteıik, Qazaqstannyń Irandaǵy Elshisi Hamedan Saýda-ónerkásip palatasynyń shaqyrýymen jáne ekijaqty ekonomıkalyq jáne mádenı ózara is-qımyl jasaý maqsatynda Hamedanǵa bardy.
Bıikten zat laqtyrǵan qylmyskerge kesilgen ólim jazasy atqaryldy - Jenmın jıbao
Ótken jyldyń maýsym aıynda Tszılın ólkesi Chanchýn qalasynda bıiktikten laqtyrylǵan zattan adam ólimi oqıǵasy oryn aldy. Jýrnalıster qazannyń 21-i kúni Joǵarǵy halyq sotynyń sottalýshy Chjoýdyń qaýipti ádistermen qoǵamdyq qaýipsizdikke qater tóndirgeni úshin ólim jazasyna kesilgenin qaıta qaraý isi boıynsha zańǵa sáıkes úkim shyǵaryp, ólim jazasyn dereý oryndaýǵa bekitkenin bildi. Joǵarǵy sot shyǵarǵan jazany qaıta qaraý úkimine sáıkes, Chjoýǵa taǵaıyndalǵan ólim jazasy búgin ıaǵnı 21-i kúni atqarylady, dep habarlady Qytaıdyń «Jenmın jıbao» aqparattyq portaly.
Qytaılyq BAQ-tyń málimetinshe, 2023 jyldyń maýsym aıynda 28 jastaǵy Sıao Lý Tszılın provıntsııasynyń Chanchýn qalasyndaǵy Iıe bazarynyń taǵamdar kóshesinde bıiktikten laqtyrylǵan kirpish basyna tıip, ókinishke oraı qaıtys boldy. Kirpish laqtyrǵan jigit buǵan deıin 5 lıtrlik eki bóshke sý men ashylmaǵan úsh banka koka-kolany kópqabatty úıden laqtyryp jiberip, taǵy eki adamǵa tıgen. Sol jyldyń 13 jeltoqsanynda Chanchýn aralyq halyq soty Chjoýdy ólim jazasyna kesip, ony ómir boıyna saıası quqyǵynan aıyrdy jáne marqumnyń otbasyna jerleý shyǵyndaryn qosqanda 40 000 ıýannan astam ótemaqy tóleýdi buıyrǵan.
Aıta keteıik, bıiktiktegi zat laqtyrylǵan úıdiń astynda adamdardyń óte tyǵyz aǵyny bar, ıaǵnı túngi bazardaǵy jeńil taǵamdar kóshesi bolǵan. Chjoý 6 kún ishinde ǵımarattyń joǵarǵy qabattarynan birneshe ret kirpish pen basqa zattardy laqtyryp jibergen. Oqıǵa kezinde ol ǵımarattyń astyna 8 kirpish tastap, belgisiz kóptegen adamnyń ómiri men densaýlyǵyna qaýip tóndirgen.
Sondaı-aq, osy aptada ólim jazasyna kesilgen taǵy bir sot úkimi shyqqany týraly aqparat tarady. Atap aıtqanda, Qytaıdyń «CNR» aqparttyq portalynda «17 balany saýdalaǵan áıel ólim jazasyna kesildi» degen taqyryptaǵy aqparat jarııalanǵan bolatyn. Bul habardy Qytaıdyń kóptegen aqparat kózi jazdy.
2023 jyldyń qyrkúıeginde dál sol sot ıÝ Hýaıındi 1993-1996 jyldar aralyǵynda Gýıchjoý men Chýntsın qalasynan 11 balany Hebeı provıntsııasynyń Handan qalasyna urlap, satqany úshin kináli dep taýyp, ólim jazasyna kesti. Sottalýshy men onyń keıin qaıtys bolǵan sybaılasy paıda tabý maqsatynda balalardy satyp jibergen. Úkim jarııalanǵannan keıin birden adam urlaýshy sheshimge shaǵymdanǵan edi.
Qytaılyq BAQ-tyń dereginshe, 2023 jyldyń qarashasynda Gýıchjoý provıntsııasynyń joǵary halyq soty aıyptalýshynyń shaǵymyna sáıkes, 2024 jyldyń qańtarynda polıtsııa ıÝ Hýaıınniń bala saýdasynyń basqa da isterine qatysy baryn anyqtaǵannan keıin isti qaıta qaraýdy buıyrdy.
Sodan beri iri adam saýdasyna qatysy bar balalar sany 11-den 17-ge deıin óskeni anyqtalǵan. Bul balalar 12 otbasynan shyqqan, olardyń beseýi birden eki urpaǵynan aıyrylǵan, dep habarlady sot. Sonymen qatar, ıÝ Hýaıın barlyq jeke múlkin tárkileýmen ómir boıyna saıası quqyqtarynan aıyryldy.
Áıeldiń qylmystyq áreketteri saldarynan 12 otbasy balalarynan aıyrylǵan. Tipti, keıbiri múldem kúıreýge ushyraǵan(keı ata-analar balalarynyń joǵalǵanyna baılanysty aýyr dertke shaldyǵyp, qaıtys bolǵan). Osy sebepti sot ólim jazasyn qoldaný durys dep tapqan.
ıÝ Hýaıın sot ústinde shaǵym aryz beretindigin bildirdi.
Sheteldik BAQ ókilderi avtomobılderdiń «ıntellektýaldy óndirisin» joǵary baǵalady - «Halyq gazeti»
24 qazan kúni «Bir beldeý, bir jol» jastar arasyndaǵy dostyq almasý jobasynyń «Sheteldik BAQ kók qalada» medıa tobyndaǵy 21 sheteldik tilshi Qytaıdyń Hýh-Hotodaǵy Ekonomıkalyq jáne tehnologııalyq damý aımaǵyna jáne Іshki Mońǵoldyń Helıngel jańa aýmaǵyna bardy. Olar sonda jańa energetıkalyq kommertsııalyq kólikter, qalalardy tsıfrlandyrý jáne tómen bıiktiktegi ekonomıkalyq damý jaǵdaılarymen tanysty, dep habarlaıdy Qytaıdyń «Halyq gazeti» basylymy.
Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, Іshki Mońǵoldyń Yuansu Mengtai Intelligent hydrogen-electric Commercial Vehicle kompanııasy ıntellektýaldy sýtegi-elektrlik kommertsııalyq kólikterdi óndirýge baǵyttalǵan. Mundaǵy tómen kómirtekti, ekologııalyq taza jáne tıimdi sýtegimen jumys isteıtin aýyr júk kóligi traktorlary men júrgizýshisiz traktorlardy aýqymdy ónerkásipte, taý-ken ónerkásibinde, logıstıkada jáne kólikte paıdalanýǵa bolady. Bul sheteldik BAQ ókilderiniń nazaryn aýdardy.
Sheteldik jýrnalıster sýtegi energııasymen júretin úlken júk kóligi traktoryn nusqap, tańǵalǵanyn jasyra almady. Olardyń ishinde qazaqstandyq Ǵazıza Uzaq esimdi tilshi de bar.
Túrki áleminiń kezeńi keldi - TRT
Túrkııa Uly Ulttyq Májilisiniń tóraǵasy Nýman Kýrtýlmýsh túrki áleminiń dostastyǵyna nazar aýdardy. Túrkııa Uly Ulttyq Májilisiniń tóraǵasy Nýman Kýrtýlmýsh Túrki áleminiń ózara birlik, baýyrlastyq pen dostyqty odan ári arttyryp, tyǵyz yntymaqtastyqta áreket etýi sózsiz qajettilik ekenin aıtty.
Bul týraly osy aptada Túrkııa Radıo Televızııa portaly habarlady. Sonymen qatar Májilis tóraǵasy Kýrtýlmýsh Qazaqstan Respýblıkasynyń Respýblıka kúnine arnalǵan qabyldaýda sóılegen sózinde Qazaqstan jáne Qazaqstan halqyn Májilis atynan quttyqtady.
Kýrtýlmýsh Álem kóp polıarly tártipke bet burǵan osy kezeńde túrik áleminiń mańyzdy ortalyqtardyń biri bolatynyn aıtqan.
«Qazaqstan men Ózbekstannan Anadoly men Vengrııaǵa deıingi keń aýmaqta ornalasqan, halqy 300 mıllıonǵa jýyqtaǵan túrki áleminiń kóp polıýsti jańa álemdik teńgerimder ishinde keleshekte dańqy odan ári artyp, álemniń mańyzdy ortalyqtarynyń birine aınalatyn bolady. Túrki áleminiń ózara birlik, baýyrlastyq pen dostyqty odan ári arttyryp, tyǵyz yntymaqtastyqta áreket etýi- bul sózsiz qajettilik», - deıdi Túrkııa Uly Ulttyq Májilisiniń tóraǵasy Nýman Kýrtýlmýsh.
Sonymen qatar ol Túrkııa Respýblıkasynyń ekinshi ǵasyryna sáıkes keletin jáne bizder «Túrkııa ǵasyry» dep ataǵan osy kezeń sonymen qatar túrki áleminiń ǵasyry bolsyn. Túrkııa men Qazaqstan arasyndaǵy máńgilik dostyqtyń kúnnen kúnge kúsheıe berýin tileımin, degen.
Samarqand memlekettik ýnıversıtetinde qazaq tili men ádebıeti kafedrasy ashyldy - ÓzA
Sharaf Rashıdov atyndaǵy Samarqand memlekettik ýnıversıtetinde Qazaqstan Respýblıkasynyń Ózbekstandaǵy elshiliginiń qoldaýymen Abaı atyndaǵy Ǵylym jáne mádenıet ortalyǵy men qazaq tili men ádebıeti bólimi ashyldy, dep jazady Ózbekstannyń «ÓzA» aqparattyq portaly.
Osyǵan oraı ótken is-sharaǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń Ózbekstandaǵy Tótenshe jáne Ókiletti elshisi Beıbit Atamqulov, eki eldiń joǵary bilim salasynyń ókilderi, Abaı atyndaǵy Ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıteti men Samarqand memlekettik ýnıversıtetiniń basshylary qatysty.
«Ózbekstan men Qazaqstan joǵary oqý oryndary arasyndaǵy yntymaqtastyq sońǵy jyldary qarqyndy damyp keledi. Elderimiz arasyndaǵy akademııalyq baılanystardy nyǵaıtýǵa, tilderdi meńgerýge jáne til mamandarynyń biliktiligin arttyrýǵa áreket etip kelemiz. Búgingi tańda elimizde 400 mektepte qazaq tili oqytylady, qazaq tilinde bilim beretin 162 mektep bar. Qazaq tilinde joǵary bilim jáne kásiptik-tehnıkalyq bilim alý úshin Tashkent memlekettik pedagogıkalyq ýnıversıteti, Qaraqalpaqstan Respýblıkasy ýnıversıteti, Gúlistan memlekettik ýnıversıteti, sondaı-aq Nókis, Jyzaq jáne Naýaı memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýttarynda qazaq tili men ádebıeti fakýltetteri jáne kafedralary bar. Samarqand memlekettik ýnıversıtetinde ashylyp jatqan bul ortalyq ta jastarymyzǵa qazaq tilin úıretýge qyzmet etedi», - dep jazady ózbekstandyq BAQ.
Іs-sharaǵa qatysýshylar jumysyn bastaǵan Abaı atyndaǵy Ǵylym jáne mádenıet ortalyǵy men qazaq tili men ádebıeti bólimimen tanysty.
Sondaı-aq osy aptada «ÓzA»-da «Qytaı Ándijanda jylyna 10 myń júk kóligin shyǵaratyn jobany júzege asyrmaq» degen taqyryptaǵy aqparat jarııalandy.
«ÓzA»-nyń dereginshe, qytaılyq kompanııa Ándijanda jylyna 10 myń júk kóligin shyǵaratyn jobany júzege asyrmaq. Oblys ákimdiginiń habarlaýynsha, Qytaıdyń FAW Trucks kompanııasy basshylyǵy Ándijanǵa kelgen.
«FAW Trucks kompanııasymen seriktestikte Ándijanda jalpy quny 100 mıllıon dollar bolatyn joba bastalady. Bul joba jylyna 10 myń júk tasymaldaıtyn kólikti shyǵarýǵa qaýqarly», - delingen habarlamada.
16 jastaǵy qandasymyz Qytaıdyń áıelder fýtbol komandasynyń jattyǵýshylar tizimine tańdaldy - Harajorga
Qytaı fýtbol qaýymdastyǵy fýtboldan jastar arasyndaǵy ulttyq chempıonatyna (U-17) daıyndyq jumystaryn bastap ketti. Soǵan oraı jaqynda Qytaı fýtbol qaýymdastyǵy 17 jasqa deıingi memlekettik áıelder fýtbol komandasynyń 2024 jylǵy alǵashqy jattyǵýshylar tizimin jarııalady, dep habarlaıdy Harajorga.
Atalǵan tizimge Іle Qazaq avtonomııaly oblysynyń Kúnes aýdanynan kelgen 16 jastaǵy Mahper Janarqyzy tańdalǵan. Qytaılyq BAQ-tyń dereginshe, Mahper búkil Shyńjań boıynsha jattyǵý tolymdylyǵyna ıe bolǵan jalǵyz sportshy.
Qytaı fýtbol qaýymdastyǵynyń áıelder fýtboly jarysynyń jattyǵý josparyna sáıkes, 17 jasqa deıingi áıelder fýtbol komandasy 2024 jyldyń 23 qazany men 8 qarashasy aralyǵynda ıÝnnan ólkesiniń ıÝsı qalasyndaǵy halyqaralyq sporttyq jattyǵý bazasynda irikteý jattyǵýlaryn ótkizedi.
Qytaılyq BAQ-tyń málimetinshe, bul oqý-jattyǵý jıyny 2025 jylǵy 17 jasqa deıingi áıelder arasyndaǵy fýtboldan álem chempıonatynyń fınaldyq kezeńine daıyndalý jáne áıelder fýtboly úshin kórnekti rezervtik talanttardy odan ári damytý bolyp tabylady.
