Bıylǵy meje — 1 trln: Ertis-Baıan óńiriniń ınvestıtsııalyq múmkindigi qandaı
PAVLODAR. KAZINFORM — Pavlodar oblysynyń ekonomıkasy sheteldik ınvestorlar úshin tartymdylyǵyn barynsha saqtap otyr. Qazirgi ýaqytta óńirde jalpy somasy 2,5 trln teńge bolatyn 119 ınvestıtsııalyq jobalar pýly qurylǵan. Alaıda oblystyń óńdeý salasynda, sonyń ishinde aýyl sharýashylyǵy men ónerkásipte ınvestorǵa suranyp turǵan ónim túrleri barshylyq.
Investıtsııalyq jobalar pýly — 2,5 trln teńge
Ertis-Baıan óńiri — elimizdegi iri ındýstrııalyq ortalyqtyń biri. Sońǵy jyldar deresinde munda ómirdiń kóptegen salasynda iske asyrýǵa baǵdarlanǵan jobalar barshylyq. Ásirese ónerkásip, aýyr óndiris, munaı-gaz, sondaı-aq ferroqorytpa boıynsha syrttan aıtarlyqtaı ınvestıtsııa quıylyp jatyr.
Ótken jyldyń qorytyndysy boıynsha aımaq ekonomıkasy oń dınamıkalyq kórsetkishterge qol jetkizdi. Pavlodar oblysy óńdeý sektorynyń kólemi boıynsha elimizdegi úzdik tórttikke endi, jalpy quny 3,1 trln teńgeniń taýary óndirildi.
Byltyr aımaqtyń ekonomıkasyna 965 mlrd teńgeden astam ınvestıtsııa tartylǵan. Bul — aldyńǵy jylmen salystyrǵanda 26 paıyzǵa artyq.
Pavlodar oblysy ákiminiń orynbasary Áıgerim Qabyltaeva qazirgi jospar ótken jylǵy údeden asyp túsý ekenin aıtady. Buǵan qol jetkizýge múmkindik beretin naqty is-qımyl jeterlik.
— Jalpy somasy 2,5 trln teńge bolatyn ınvestıtsııalyq jobalar pýly qurylǵan. Olardyń nátıjesinde óńirde jańadan 10 myńnan astam jańa eńbek oryndary qurylady. Munyń syrtynda jańa kásiporyndar, tyń jobalar bıýdjetke qanshama salyqtyq túsimder ákeledi. Bıyl jyl sońyna deıin biz sheteldik tikeleı ınvestıtsııalar negizinde syrttan 1,1 mlrd AQSh dollaryn tartamyz degen oıdamyz. Atalǵan josparymyz iske asatyn bolsa, tartylatyn ınvestıtsııa kólemi ótken jylǵydan anaǵurlym kóp bolady. Óńirdiń ónerkásiptik áleýetin, sonyń ishinde ferrroqorytpa óndirisin arttyrýǵa baǵyttalǵan 17 joba iriktelgen. Investıtsııa nátıjesinde jeńil quıylmaly avtokólik dóńgelekteri, kabeldik-jelilik ónimder, alıýmınıı katankalary boıynsha jobalar ıgerildi. Buǵan qosa munaı-gaz hımııasy klasterin damytý boıynsha da múmkindikter qarastyrylady, — deıdi ol.
Bıylǵy meje — 1 trln teńge
Statıstıkalyq derekterge súıensek, sońǵy úsh jylda jergilikti ekonomıkaǵa quıylyp jatqan ınvestıtsııalyq qarajat tek ósý ústinde. Bıyl alǵashqy 8 aıda 590,9 mlrd teńge tartylǵan.
2023 jyldyń uqsas kezeńinde bul tarapta 514,4 mlrd teńge eseptelgenin eskersek, bıylǵy kórsetkish joǵary. Naqty kólem ındeksi — 131,3 paıyz.
Mamandar bul jaǵymdy úrdis aldaǵy aılarda saqtalatyn bolsa, oblystyń ınvestıtsııalar portfeli aıtarlyqtaı tolyǵa túsetinin aıtady.
— Búgingi tańda Pavlodar oblysynda 119 ınvestıtsııalyq jeke jobalar pýly quryldy. Naqty 9 joba bıyl iske qosylady dep kútilýde. Jyl basynan tartylǵan 590,9 mlrd teńgeniń 80 paıyzy — sheteldik ınvestıtsııalar. Qazirdiń ózinde jyldyq jospardyń oryndalýy — 61,7 paıyz. Jeti aıdyń qorytyndysyna kóz júgirtsek, paıdalaný baǵyttary boıynsha negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestıtsııalardiń úlesi mol. Mysal úshin ol ónerkásipte — 267,8 mlrd, aýyl sharýashylyǵy, orman jáne balyq sharýashylyǵynda-143,3 mlrd teńge, kólik jáne qoımalaýda -20,8 mlrd, qurylysta — 2,6 mlrd teńgeni qurap otyr. Al jyl qorytyndysy boıynsha aımaq ekonomıkasyna shamamen 1 trln 27 mlrd teńge ınvestıtsııa keledi dep kútemiz. Nátıjesinde naqty kólem ındeksi 101,4 paıyzdy quraıdy, -deıdi óńirlik kásipkerlik jáne ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý basqarmasy basshysynyń orynbasary Saǵynysh Núrkimbaev.
Ulttyq bank derekterinde byltyr Pavlodar oblysyna jalpy somasy 940,4 mln AQSh dollary quıylǵan dep kórsetilgen. Al qazirgi ýaqytta sheteldik ınvestorlardyń qatysýmen jalpy quny 609,1 mlrd teńge bolatyn kelesideı jobalar iske asyrylyp jatyr:
1. «Fkibastuzferroalloys» JShS — «Ferroqorytpa zaýytynyń qurylysy» (Ekibastuz q.). Investıtsııa kólemi -800 jumys ornyn qurýmen 92,4 mlrd teńge. Іske qosý merzimi-2024 jyl (Shveıtsarııa).
2. «Altrade Company» JShS — «Alıýmınıı tabaqtary jáne alıýmınıı folgasy óndirisi» (Pavlodar q.). Investıtsııa kólemi — 100 jumys ornyn qurýmen 8 mlrd teńge. Іske qosý merzimi — 2024 jyldyń 4 toqsany (Túrkııa).
3. «AnsaSilicon» JShS — «Kremnıı zaýytynyń qurylysy» (Ekibastuz q.) ınvestıtsııa kólemi — 350 jumys ornyn qurýmen 35 mlrd teńge. Іske qosý merzimi — 2025 jyldyń І toqsany (BAÁ).
4. «Eýrazııalyq mehanıkalyq zaýyt» JShS — «Metallýrgııada, mashına jasaýda jáne energetıkada ártúrli maqsattaǵy buıymdardyń betterin mehanıkalyq óńdeýdi uıymdastyrý» (Pavlodar q.), ınvestıtsııa kólemi — 8,2 mlrd teńge, 60 jumys orny qurylady. Іske qosý merzimi -2025 jyldyń IVtoqsany (Reseı Federatsııasy)
5. «Ertis Qant» JShS — «Qant qyzylshasy men shıki qantty óńdeý zaýyty» (Aqsý q.). Investıtsııa kólemi-313 jumys ornyn qurýmen 43,5 mlrd teńge. Іske qosý merzimi — 2026 jyl (Reseı Federatsııasy).
6. «Ertis gıdrometallýrgııalyq kombınaty» JShS — «Quramynda altyny bar joǵary kómirtekti sýlfıdti kontsentrattardy qaıta óńdeýdiń gıdrometallýrgııalyq tsehy» (Pavlodar q.), ınvestıtsııa kólemi — 500 jumys ornyn qurýmen 343,4 mlrd teńge. Іske qosý merzimi — 2028 jyl (Reseı Federatsııasy).
Óńirdegi ónerkásip salasynda turǵyndardyń tórtten biri eńbek etedi
Ekibastuzda júzege asyrylyp jatqan ferroqorytpa óndirisi jylyna 240 myń tonna ferrosılıtsıı men mıkrosılıka shyǵarýǵa qaýqarly. Óndirilgen ónim túrleri keleshekte TMD men Eýropa, Shyǵys Azııa elderine eksporttalady.
Ferrosılıtsıı bolat, shoıyn, ferroqorytpa óndirisinde keńinen qoldanylatyn ári álemdik naryqta suranysqa ıe ónim túri. Sondyqtan joba ózin tolyqqandy aqtap, ekonomıkaǵa eleýli úles qosady dep kútilip otyr. Al zaýyt aınalasynda atalǵan óndiriske qatysty shaǵyn jáne orta bıznesti damytýǵa arnalǵan qolaıly jaǵdaılar jasalady.
Buǵan qosa óńirdiń ónerkásip salasynda 4,1 mlrd teńgege úsh joba ómirsheń etilip jatyr. Atap aıtqanda, «SNN» JShS — jylytý radıatorlary óndirisi, «Prommash KZ» JShS — baǵyttamaly burmalarǵa arnalǵan plastıkalyq jıyntyqtaýyshtar óndirisi, «KAZBM — KAZAKHSTAN BUILDING MIXTURES» JShS — gıperpresstelgen kirpish óndirisi.
Jyl sońyna deıin ınvestıtsııa somasy 96,1 mlrd teńgeni quraıtyn taǵy bes jobany iske engizý josparlanǵan. Olar — joǵaryda aıtqan ferroqorytpa zaýytynyń qurylysy, tolyq tsıkldi keńse jáne mektep jıhazdarynyń óndirisi, elektrmen dánekerlengen tik tigisti qubyrlar óndirisi, alıýmınıı quımalary men qorytpalary óndirisi.
Aımaqta tabıǵı resýrstardyń mol qory shoǵyrlanǵanyn, damyǵan ınfraqurylym jáne eleýli ekonomıkalyq áleýet qalyptasqanyn eskersek, aldaǵy jyldary óńirlik ınvestıtsııalyq portfeldiń ahýaly budan ári jaqsara beredi degen senim mol.
Búginde jergilikti óńdeýshi ónerkásip salasynda jalpy sany 1027 kásiporyn jumys istese, aımaqtaǵy ónerkásip salasynda turǵyndardyń tórtten biri eńbek etedi. Mıneraldy shıkizattyń baı qory jetkilikti.
Elimizdiń glınozem men alıýmınıı, kómir, ferroqorytpa jáne elektr energııasyna degen qajettilikteriniń kóp bóligin qamtamasyz etetin qýatty taý-ken metallýrgııalyq kesheni de kidirissiz jumys istep tur.
Munyń barlyǵy óńirge jańa óndiristerdi uıymdastyrý úshin syrttan qarajat tartýǵa múmkindik beredi. Onyń ekonomıkalyq tıimdiligi 3-5 jylda baıqalatyn bolady deıdi mamandar.
Agrosektor ınvestıtsııany qajetsinip tur
Endi oblystyń ınvestıtsııaǵa suranyp turǵan salalary jóninde oı tarqatsaq. Oblysta aýyl sharýashylyǵy boıynsha ıgerilmeı jatqan tyń múmkindikter kóp. Sonyń biri — kartop pen kókónis túrlerin qaıta óńdeý. Byltyr Ertis-Baıan óńiriniń fermerleri 806,4 myń tonna «ekinshi nan» jınap, aldyńǵy jylǵy rekordty birden 133 myń tonnaǵa jańartty.
Alaıda munshama asta-tók kartopty qaıda jibererin bilmeı basy qatty. Saldarynan kerekýlik fermerler ala jazdaı ósirgen ónimderin arzanǵa satýǵa májbúr bolǵan. Mundaı máselege bıyl da kezigetinine daýymyz joq.
Pavlodar oblysyna kartopty qaıta óńdeý kásiporyndary aýadaı qajet. Jalǵyz «Saida» JK-dan ózge kartopty qaıta óńdeý kásiporyndary joqtyń qasy. Krahmal shyǵaratyn zaýyt salý týraly másele kóterilgeli biraz ýaqyt ótti.
Joba sózbuıdaǵa salynyp, sozylyp ketti. Buǵan deıin oblys ortalyǵynda kartop qytyrlaqtaryn shyǵaratyn óndiris te ashylady dep kútilgen. Alaıda sheteldik ınvestorlar qarjy salýǵa júreksinip qaldy. Sondyqtan pavlodarlyq kartoptyń ázirshe baǵy ashylmaı tur.
Ekinshi másele, qant zaýytynyń jobasy. Bul jobany iske asyrý týraly bastama on jyl buryn kóterilgen. Onymen «Pavlodar» ÁKK aınalysyp baqqan, alaıda nátıje joq. Ony reseılik ınvestorlar qarjylandyrady dep, arnaıy pýlǵa engizilgenimen zaýyttyń shyn máninde salynyp jatqany týraly derekter joq.
Aldyn ala jospar boıynsha, kásiporyn kúnine 6 myń tonna qyzylshany óńdep, shekerge aınaldyrady delingen edi. Al qant zaýytyn shıkizatpen qamtý úshin kemi 15 myń gektarda qant qyzylshasy egilýi kerek.
Bul tarapta jergilikti ǵalymdar men fermerler tize qosyp, qyzylshanyń jańa sorttaryn egip jatyr. 2019 jyly Almatydaǵy Kóksý qant zaýytynyń mamandary Kerekýdiń egis tanaptarynda ónip shyqqan qant qyzylshasynyń qanttylyǵy 18-20 paıyzdy kórsetkenin baıqap, tańdanysyn bildirgeni esimizde.
Sóıtsek, ońtústikte jınalatyn ónimdegi qant deńgeıi 15 paıyzdan aspaıdy eken. Sondyqtan shıkizatpen qamtýda oblys sharýalarynyń áleýeti zor.
Buǵan qosa oblysta alıýmınııden daıyn ónimderdi shyǵarý, týrızmdi damytý, sýarmaly jerlerdi ıgerý jáne taǵysyn-taǵy salalarda iske baspaı turǵan bastamalar jeterlik.
Olardyń sheshimi qarjyǵa tireletindikten oblysqa áli de áleýetti ınvestorlardy izdeı túsý qajet degen oıdamyz.
Atap óteıik, óńirdiń ınvestıtsııalyq bastamalary respýblıkalyq reıtıngte qazirgi ýaqytta tórtinshi satyda tur.
