Bıylǵy eki aıda qant, un, sút, shujyq ónimderi, ósimdik maıyn óndirý kólemi artty

ASTANA. KAZINFORM – Vıtse-premer – ulttyq ekonomıka mınıstri Serik Jumanǵarınniń tóraǵalyǵymen ótkizilgen ekonomıkalyq ósýdi qamtamasyz etý jónindegi shtab otyrysynda Shyǵys Qazaqstan jáne Pavlodar oblystaryn, sondaı-aq aýyl sharýashylyǵy salasyn damytý máseleleri qaraldy.

QR Úkimeti baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, Qazaqstannyń JІÓ-degi aýyl sharýashylyǵynyń úlesi 3,9%-dy quraıdy. Salanyń bıylǵy ekonomıkalyq ósiminiń mindeti – ótken jyldyń kórsetkishine +2%-dy qamtamasyz etý. Bıylǵy eki aıda aýyl sharýashylyǵy jalpy óniminiń kólemi 3,2%-ǵa ulǵaıyp, 434,1 mlrd teńge boldy. AÓK sýbektilerin uzaqmerzimdi memlekettik qoldaý tásilderin iske asyrý esebinen josparlanǵan ındıkatorǵa qol jetkizý qarastyrylyp otyr.

Aýyl sharýashylyǵy vıtse-mınıstri Azat Sultanovtyń dereginshe, kóktemgi egis jumysyn jeńildikpen nesıelendirýge qol jetkizýdegi mańyzdy faktor – 2024 jyly nesıeni ÁKK arqyly alýdyń múmkindigi. Endi sharýalar kóktemgi egis jumysyna alty arna arqyly jeńildigi bar nesıe ala alady: Agrarlyq nesıe korporatsııasy, ÁKK, ekinshi deńgeıli bankter, nesıelik seriktestikter, óńirlik ınvestıtsııalyq ortalyqtar jáne MQU. Búginde jalpy somasy 367,3 mlrd teńgege 5 myńǵa jýyq ótinim kelip tústi. Berilgen nesıe kólemi boıynsha ÁKK kósh bastap tur (berilgen qarajattyń jalpy kóleminiń 39%-y).

Sonymen qatar kepildik bazasy jetkiliksiz fermerler úshin kóktemgi dala jumystaryna arnalǵan qaryz somasynyń 85% mólsherinde kepildik berý baǵdarlamasyn iske asyrý jalǵasýda. Osy jyly jalpy kepildik somasy 85,9 mlrd teńgege 502 kepildik berildi. Qaryz somasy 101,1 mlrd teńge. Ótken jyly 80 mlrd teńge kepildik somasyna 401 ótinimge kepildik berildi. Nesıe somasy 94,2 mlrd teńge.

Azyq-túlik ónimin óndirý salasynda bıylǵy eki aıda qant óndirisi (15,2 myń tonnadan 65,6 myń tonnaǵa deıin), ósimdik maıy 26,7%-ǵa, shujyq ónimi 12%-ǵa, sary maı 11,2%-ǵa, un 6,8%-ǵa jáne ashytylǵan sút ónimi 3,5%-ǵa ósti.

Azyq-túlik óndirisin odan ári damytý úshin aýyl sharýashylyǵy ónimderin qaıta óńdeýdi damytý jónindegi keshendi jospar iske asyrylýda. Jospar sheńberinde 2024 jyly 30 mlrd teńgeden astam somaǵa 37 ınvestıtsııalyq joba paıdalanýǵa berildi. Bul irimshik, et ónimi, ósimdik maıy, jarma jáne basqa da ónimder óndiretin kásiporyndar. Aldaǵy úsh jylda 176 mlrd teńgeden astam somaǵa 58 ınvestıtsııalyq jobany iske asyrý josparlanýda.

«Óńdeý kásiporyndaryna kóktemgi egis jumysyn nesıelendirýge uqsas aınalym qarajatyn tolyqtyrýǵa jyldyq 5%-ben 48,5 mlrd teńge bólý kózdelip otyr», — dedi Azat Sultanov.

Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligin tyńdaǵannan keıin vıtse-premer óńirlerdiń aldyna AShM usynymdaryn eskere otyryp, egis alqaptaryn ártaraptandyrýdy jalǵastyrý mindetin qoıdy.

«Suranysqa ıe jáne joǵary marjalyq daqyldardy ósirýge kóshý kerek. Bul aýyl sharýashylyǵynyń ekonomıkalyq ósýin qamtamasyz etý boıynsha qoıylǵan ındıkatordy oryndaýǵa qol jetkizýdiń jalǵyz joly ǵana emes. Úkimettiń ınvestıtsııalarǵa tapsyrysy sheńberinde azyq-túlikti qaıta óńdeý jáne óndirý jónindegi jobalarǵa ótinimderdi jınaý boıynsha jumys álsiz júrgizilip jatyr. Barlyq óńirler kásipkerlerge Agrarlyq nesıe korporatsııasy arqyly nesıege qol jetkizýdiń múmkindigi týraly habarlaýy qajet», — dep atap ótti Serik Jumanǵarın.

Pavlodar oblysynda qańtar-aqpanda qysqamerzimdi ekonomıkalyq ósim ótken jylǵy sáıkes kezeńmen salystyrǵanda – 5,9%-dy qurady. 2030 jylǵa deıin 12 370 jumys ornyn ashatyn, quny 6,8 trln teńge bolatyn 85 ınvestıtsııalyq jobadan turatyn pýl qalyptastyryldy. Olardyń ishinde 5 iri metallýrgııalyq joba bar. Olar 2028 jylǵa qaraı óńirdiń metallýrgııa salasy óndirisiniń kólemin 29,4%-ǵa ulǵaıtýǵa múmkindik beredi. Bul qýaty 160 myń tonna jáne 240 myń tonna eki ferroqorytpa zaýytynyń, qýaty 89,6 myń tonna Aqsý elektr metallýrgııa zaýytynyń, kólemi 35 myń tonna tehnıkalyq kremnıı óndirý zaýytynyń qurylysy. Sonymen qatar Ekibastuzda 60 myń tonnaǵa ferroqorytpa óndirisin uıymdastyrý jobasy bar.

Metallýrgııalyq kásiporyndar óniminiń ózindik qunynyń qurylymynda elektr energııasy eleýli úlesti alady.

Shtab otyrysynda Pavlodar oblysy ákiminiń orynbasary Dáýren Jambaıbek búgingi tańda qoldanystaǵy elektr energııasynyń biryńǵaı tarıfi aýmaqtyń qashyqta ornalasýyna jáne qosylý núktesine qaramastan ónimniń ózindik qunynyń aıtarlyqtaı ósýine jáne osy jobalardyń óndiristik shyǵyndarynyń artýyna ákeletinin atap ótti. Asa iri jobalarǵa ınvestıtsııalyq kelisimsharttyń qoldanylý kezeńinde biryńǵaı jeńildigi bar ınvestıtsııalyq tarıfti engizý múmkindigi máselesi kóterildi.

Sonymen qatar ákimniń orynbasary «Kazferro Limited» JK jobasyn iske asyrý úshin Ekibastuz ındýstrııalyq aımaǵyna jáne «Pavlodar» AEA-ǵa ınjenerlik-kommýnıkatsııalyq ınfraqurylym (IKI) júrgizýdi qarjylandyrý qajettigin atap ótti.

Vıtse-premer Tabıǵı monopolııalardy retteý komıtetine elektr energııasynyń tarıfi boıynsha máseleni qaraýdy, al IKI júrgizýge arnalǵan ótinimdi óńirlerdiń qajettilikteriniń jalpy paraǵyna engizýdi tapsyrdy.

SQO-da ótken eki aıdaǵy ekonomıkanyń ósý qarqyny 11,1%-dy qurady. 2024-2028 jyldary 7193 jumys ornyn ashatyn 51 ınvestıtsııalyq jobanyń pýly ázirlendi. Onyń 15-i 2024 jyly iske asyrylsa, bıyl 1119 jumys orny qurylatyn 87 mlrd teńgege taǵy 11-in paıdalanýǵa berý josparlanýda.

SQO ákiminiń orynbasary Rústem Qurmanov ınvestıtsııalyq jobalardy iske asyrý kezinde týyndaǵan birqatar máseleni kóterdi.

Birinshi kezekte, qajetti ınjenerlik ınfraqurylymdy sýbzonalarǵa jetkizý jáne 21 qatysýshy tirkelgen «Qyzyljar» arnaıy ekonomıkalyq aımaǵy qyzmetiniń basym túrleriniń tizbesin keńeıtý. Ekinshisi – Petropavlda turmystyq qatty qaldyqty kómýge arnalǵan polıgon salý. Bıyl qoldanystaǵy polıgondy paıdalaný merzimi aıaqtalatyndyqtan, jańasyn salý qajet. Óńirden berilgen ótinimdi qarjylandyrýǵa qarjy bólý úshin ony kelisýdi jedeldetý qajet.

Otyrys qorytyndysy boıynsha vıtse-premer Ulttyq ekonomıka mınıstrligine birinshi toqsan qorytyndysy boıynsha ınvestıtsııalyq jobalardy damytýdy tejeıtin óńirlerdiń ınjenerlik-ınfraqurylymdyq tizimin jáne bıýrokratııalyq kedergilerdi Úkimet deńgeıinde jedel sheshý úshin daıyndaýdy tapsyrdy.

Osyǵan deıin Serik Jumanǵarınniń azyq-túlik baǵasyn tıimsiz retteıtin óńirlerdiń jumysyn synǵa alǵany týraly jazdyq.