Bıyl kásipkerlikti keshendi qoldaý baǵdarlamasy aıasynda 271,1 mlrd teńge bólinedi - Úkimet

ASTANA. KAZINFORM - Premer-mınıstr Oljas Bektenov Pavlodar oblysynyń bıznes-qoǵamdastyǵy ókilderimen kezdesý ótkizdi, dep habarlaıdy Úkimettiń baspasóz qyzmeti.

Onda Memleket basshysynyń qýatty ekonomıka qalyptastyrý jónindegi tapsyrmalaryn iske asyrýǵa baǵyttalǵan otandyq taýar óndirýshilerdi qoldaý sharalary talqylandy.

Óńir kásipkerlerimen kezdesý barysynda Oljas Bektenov Úkimet otandyq taýar óndirýshilerdi jan-jaqty qoldaý boıynsha jumys júrgizip jatqanyn atap ótti.

Memlekettik satyp alý salasynda otandyq óndirýshiler taýarlarynyń, jumystary men kórsetiletin qyzmetteriniń tizbesi keńeıtildi, satyp alý rásimderi ońtaılandyrylyp, uzaqmerzimdi sharttar jasaý tetigi engizildi. AÓK-te jeńildikpen nesıe berý mólsheri ulǵaıtyldy, bul 2024 jyly rekordtyq joǵary ónimdilikke qol jetkizýge múmkindik berdi.

Ekonomıkanyń naqty sektoryn damytý úshin shaǵyn bıznesti qoldaýdy qamtamasyz etetin qarjylandyrýdy keńeıtý jáne kepildik qorlaryn qurý kózdelgen. Aldaǵy bes jylda 13 trln teńge ınvestıtsııaǵa Energetıkalyq jáne kommýnaldyq sektorlardy jańǵyrtý jónindegi ulttyq joba iske qosyldy.

Premer-mınıstr birinshi kezekte ekonomıkalyq áleýeti bar basym baǵyttardy damytý qajettigin atap ótip, kásipkerlerdi memlekettik qoldaý baǵdarlamalaryna belsendi qatysýǵa shaqyrdy.

«Memleket basshysy kásipkerlikti damytý jáne qoldaý máselesin birneshe ret kóterdi. Ol úshin biz bıznesti júrgizýge barynsha qolaıly jaǵdaılar jasaımyz. Ótken aptada men ekinshi deńgeıli banktermen kezdesý ótkizdim. Olar ekonomıkanyń naqty sektoryn qarjylandyrýdy arttyrýǵa nıetti. Sondyqtan biz sizderden keleshegi zor jobalardy, órkendeýdiń jańa baǵyttaryn jáne eksport naryǵyn keńeıtýdi kútemiz. Metaldardy tereń óńdeý, munaı, gaz jáne kómir hımııasy, energetıka jáne mashına jasaý, týrızm sııaqty basym baǵyttardy damytý qajet. Bul ónim sapasy men kompanııalardyń básekege qabilettiligin arttyrý, jańa jumys oryndaryn ashý, halyqtyń tabysy men bıýdjetke túsetin kirisin arttyrý turǵysynan paıda ákeledi», — dep atap ótti Oljas Bektenov.

Ulttyq ekonomıka vıtse-mınıstri Baýyrjan Omarbekov bıznes júrgizý úshin jaǵdaıdy jaqsartý jáne ony basym túrde qoldaý jónindegi jumys týraly baıandady. Ákimshilik júktemeni azaıtý úshin kásipkerlik qyzmetti «taza paraqtan» retteý engizildi, 10 myń negizsiz talap qysqartyldy, sondaı-aq tekserýler júıesi ońtaılandyryldy, bul olardyń sanyn 2019 jylmen salystyrǵanda eki esege qysqartýǵa múmkindik berdi.

Bıyl Kásipkerlikti keshendi qoldaý baǵdarlamasy aıasynda 271,1 mlrd teńge bólý josparlanyp otyr. Onyń 12,5 mlrd teńgesi Pavlodar oblysy kásipkerlerin qoldaýǵa baǵyttalady.

2025 jyly óńirde óńdeý salasynda quny 125,3 mlrd teńgeden asatyn bes jobany iske qosyp, 1,2 myńnan astam jumys orny ashý josparlanǵan.

«Báıterek» holdınginiń basqarma tóraǵasy Rýstam Qaraǵoıshın kásipkerlikti qoldaý boıynsha qabyldanyp jatqan sharalar týraly habarlady. Máselen, 2025 jyly kásipkerlikti, turǵyn úı qurylysy men ınvestıtsııalyq jobalardy qarjylandyrý kólemin 2027 jylǵa qaraı 10 trln teńgege deıin ulǵaıta otyryp, 8 trln teńge baǵyttaý josparlanýda. Іri bıznes úshin – 5 trln teńgege deıingi jobalardy qarjylandyrýdy kózdeıtin 1,5 trln teńgege deıingi memlekettik kepildikpen, al ShOB úshin – qaryz somasynyń 85%-na deıingi kepildiktermen qamtamasyz etýge múmkindik beretin Kepildik qorlary qurylady. Sonymen qatar banktermen birlesken jumys qarastyrylǵan.

Otyrys barysynda metallýrgııa, aýyl sharýashylyǵy, saýda, qyzmet kórsetý jáne basqa da salalarda qyzmet etetin kásipkerler ózara is-qımyldy jaqsartý boıynsha ıdeıalary men usynystaryn bólisti.

«AEMZ» JShS bas dırektory Marat Ahmetjanov tarıftik saıasattyń óńirdiń metallýrgııa salasyna áseri máselesin kóterdi. Ol iri jobalardy iske asyrýdyń barlyq kezeńine arnalǵan elektr energııasyna jeńildigi bar ınvestıtsııalyq tarıfti bekitýdi jedeldetýdi surady. Onyń pikirinshe, bul álemdik naryqta eksportqa baǵdarlanǵan ónimniń básekege qabilettiligin saqtaýǵa, Qazaqstanǵa jańa ınvestorlar tartýǵa jáne metallýrgııa óndirisiniń ortalyǵy retinde elimizdiń ımıdjin nyǵaıtýǵa múmkindik beredi.

«Edige Shoń» JShS bas dırektory Toǵjan Muzaparov AÓK baǵdarlamalaryn mysalǵa ala otyryp, jeńildigi bar paıyzdyq mólsherlememen tikeleı qarjylandyrý tetigin engizýge qatysty usynysyn aıtty. Kásipkerdiń pikirinshe, bul qoldaý alýdy jedeldetip, kásipkerlerdiń qarjylyq turaqtylyǵyn kúsheıtedi ári bıznesti damytýǵa qolaıly jaǵdaı jasaıdy.

«Galıtskoe» JShS dırektory Aleksandr Kasıtsın paıyzdyq mólsherlemelerdi tikeleı sýbsıdııalaýdy jáne jyldyq 6%-ben «tazalanǵan» qaryzdar berýdi qosqanda, agrarlyq sektordy memlekettik qoldaýdyń mańyzdylyǵyn atap ótti. Sondaı-aq kásipker Prezıdenttiń óndiris kólemin ulǵaıtýǵa, ónim sapasyn jaqsartýǵa jáne elimizdiń azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etýge múmkindik beretin biryńǵaı aýyl sharýashylyǵy salyǵyn engizý týraly bastamasyn qoldady. Sonymen qatar ol dıqandar kóktemgi dala jumystaryna tıisti qarajatty tolyq kólemde ala bastaǵanyn jáne qajetti JJM-nyń jartysyn jetkizgenin atap ótti. Aldyn ala egiske qarajat bólinetin bul tájirıbeni Úkimet byltyr alǵash ret engizgen bolatyn.

«ECO CITY PAVLODAR» JK basshysy Mahabbat Anaeva Pavlodar oblysynda 56 myńnan astam kásipkerlik sýbektisi baryn, olardyń jartysy áıelder ekenin atap ótti. Áıelder kásipkerligin qoldaýǵa baǵyttalǵan memlekettik baǵdarlamalardyń múmkindikterin keńeıtý usynyldy, bul qoǵamnyń birqatar mańyzdy áleýmettik máselelerin sheshýge múmkindik beredi.

«Fonet Er-Tai AK Mining» JShS bas dırektorynyń mindetin atqarýshy Azamat Áljaparov Pavlodar oblysynda quny 9,4 mlrd teńgeni quraıtyn katodty mys óndiretin gıdrometallýrgııalyq zaýyttyń qurylysy týraly habarlady. Búgingi tańda kompanııa geologııalyq barlaý jumystaryn júrgizip, elektr berý jelisi salyndy. Sonymen qatar kásipker ekologııalyq qujattardy kelisý boıynsha rásimderdiń uzaqtyǵyn atap ótti.

«EkoDom-Pavlodar» JShS dırektory jáne Pavlodar oblysy Kásipkerler palatasy áıelder kásipkerligin damytý jónindegi salalyq keńesiniń múshesi Marına Reıdına memlekettik qoldaýdyń, atap aıtqanda jeńildetilgen nesıeleýdiń, sýbsıdııalardyń jáne akseleratsııalyq baǵdarlamalarǵa qatysýdyń arqasynda tórt jyl ishinde shaǵyn óndiris sút ónimderiniń 150-den astam túrin shyǵaratyn zamanaýı kásiporynǵa aınalǵanyn aıtty.

Talqylaý qorytyndysy boıynsha Premer-mınıstr Pavlodar oblysynyń ákimdigine, Ulttyq ekonomıka mınıstrligine jáne basqa da memlekettik organdarǵa «Atameken» Ulttyq palatasymen birlesip aıtylǵan usynystardy pysyqtaýdy tapsyrdy.

Osyǵan deıin kásipkerlik sýbektilerin akkredıtteýge ótinish pen qujat qabyldaý bastalǵany týraly jazdyq.