Bıyl baspanaly bolýdyń qandaı joldary bar
ASTANA. KAZINFORM – Úı alý, baspanaly bolý – qaı kezde de ózekti taqyryp. Qandaı tıimdi baǵdarlama bar? Qarajatty qalaı jınaý kerek? Kazinform turǵyn úı qurylys jınaqtary júıesin júzege asyratyn, mamandandyrylǵan Otbasy bankiniń baspasóz qyzmeti usynǵan derekterge súıene otyryp, bıyl qalaı baspana alýǵa bolatynyn anyqtap kórdi.
«Naýryz» baǵdarlamasy
2025 jyldyń birinshi toqsanynda «Naýryz» baǵdarlamasynyń ekinshi kezeńi iske qosylady. Naqty ýaqyty áli belgisiz, biraq naýryz aıynda bastalýy múmkin degen boljam bar.
Baǵdarlamanyń sharty ózgeredi. Endi depozıttegi jınaqtalǵan qarajattyń eń tómengi somasy keminde 2 mıllıon teńge bolýy kerek. Biraq salym merzimi eseptelmeıdi. Mysaly, baǵdarlamaǵa ótinim bererdiń aldynda ǵana ashylyp, tıisti sýmma salynǵan bolsa da, ol adam qatysa alady.
Bul ózgeris baǵdarlamaǵa qatysýǵa nıettilerdiń kóp bolýyna baılanysty engizildi jáne qatysýshylar arasynda ádil irikteý jasaýǵa baǵyttalǵan. ıAǵnı turǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartýǵa shynaıy maqsat qoıǵan jáne eń tómengi bastapqy jarnany jınaýǵa qaýqary bar salymshylarǵa kóbirek múmkindik beriledi.
Odan bólek alǵashqy jarnaǵa qatysty da ózgeris engiziledi. Endi taza árleýdegi turǵyn úıdi tańdaǵan adam qaryz somasynyń 10% mólsherinde, biraq keminde 2 mıllıon teńge bastapqy jarna tóleýi kerek. Bul ózgeris qurylys kompanııalaryn taza árleýdegi turǵyn úılerdiń sanyn arttyrýǵa yntalandyrady.
Al árlenbegen bastapqy turǵyn úılerdi alý úshin burynǵysha 20% mólsherinde alǵashqy jarna salý kerek.
Aıta keterlik jaıt, bıyl «Otaý» jáne «Naýryz» baǵdarlamalarynyń sharttaryn bir júıege keltirý týraly sheshim qabyldandy. Endi 2 baǵdarlamanyń sharttary birdeı:
- bastapqy jarna - 20% bastap (árlengen úıge 10%);
- turǵyn úı kezeginde turǵan azamattardyń áleýmettik osal sanattary úshin kredıt boıynsha mólsherleme - 7% (JTSM 7,1%-dan 9,6%-ǵa deıin);
- azamattardyń barlyq sanattary úshin kredıt boıynsha mólsherleme - 9% (JTSM 9,4%-dan 13%-ǵa deıin).
Sharttarynyń teńestirilýine qarap endigi jerde eki baǵdarlama biriktirilýi múmkin dep boljaýǵa bolady, biraq ázirshe ol jaıly resmı aqparat joq.
2024 jyly «Otaý» jáne «Naýryz» baǵdarlamalary arqyly 10 000 qazaqstandyq baspanaly boldy.
Eske salsaq, byltyr jyl sońynda «Otbasy bank» AQ basqarma tóraıymy Lázzat Ibragımova «Naýryz» baǵdarlamasyna 2025 jyly 300 mlrd teńge bólý josparlanǵanyn aıtqan bolatyn. Alaıda jyl basynan beri bank bul sandy naqtylaıtyn málimet taratpady. Onyń ústine jumysshylarǵa arnalǵan jańa «Naýryz jumysker» baǵdarlamasy osy «Naýryz» baǵdarlamasynyń bir bóligi bolmaq. ıAǵnı «Naýryz» baǵdarlamasynyń negizgi qarjysynyń bir bóligi jumysshy mamandardyń turǵyn úı ıpotekasyna baǵyttalady.
«Naýryz jumysker» jańa baǵdarlamasy
Otbasy bank tehnıkalyq mamandarǵa arnalǵan «Naýryz jumysker» jańa turǵyn úı baǵdarlamasyn iske qosty. Baǵdarlama ónerkásip, energetıka, kólik, aýyl sharýashylyǵy jáne sý resýrstary salalary qyzmetkerlerin qamtıdy.
Bıyl baǵdarlama aıasynda jumysshy mamandyqtar ókilderine 72 mlrd teńge kóleminde 2 440 nesıe berý josparlanyp otyr.
Ótinimderdi qabyldaý 2025 jyldyń 17 naýryzyna josparlanǵan.
Baǵdarlama boıynsha nesıe azamattardyń áleýmettik osal sanattary úshin 7% (JTSM 7,1%-dan 9,6%-ǵa deıin) jáne qalǵan barlyq sanattar úshin 9%-dyq (JTSM 9,4%-dan 13%-ǵa deıin) mólsherlememen beriledi.
Bastapqy jarna – taza árleýdegi bastapqy turǵyn úıdi satyp alý úshin 10%-dan, árlenbegen bastapqy turǵyn úıdi jáne qaıtalama naryqtaǵy turǵyn úıdi satyp alý úshin 20%-dan bastalady.
Nesıeniń eń joǵary somasy oblystar úshin 30 mln teńge, Astana men Almaty qalalary úshin 36 mln teńge.
Bul tikeleı Premer-Mınıstr Oljas Bektenovtiń tapsyrmasymen qosylǵan baǵdarlama deýge bolady. 8 qańtarda Úkimet basshysy jumysshy kadrlarǵa arnalǵan ıpotekalyq baǵdarlamany iske qosýdy tapsyrǵan bolatyn.
«Umaı» jáne «Jasyl ıpoteka» baǵdarlamalary
2025 jyly Otbasy bank «Umaı» jáne «Jasyl ıpoteka» baǵdarlamalaryn iske qosýdy josparlap otyr. Biraq naqty qaı kezde qosylatyny, qansha qarjyǵa nesıeleý júrgiziletini ázirge belgisiz.
Bul baǵdarlamalarǵa qatysý úshin 20%-dan bastalatyn eń tómengi bastapqy jarna bolýy kerek.
Sondaı-aq osy baǵdarlamalar boıynsha zaemnyń eń kóp somasy 50 mln teńgege teń.
Nesıeni úı satyp alýǵa nemese jóndeýge alýǵa bolady. Turǵyn úıdiń bolý-bolmaýyna eshqandaı shekteýler bolmaıdy.
«Umaı» - tabysy joǵary áıel adamdarǵa arnalǵan baǵdarlama. Ol ekinshi nemese úshinshi turǵyn úı satyp alýǵa múmkindik beredi. Onyń sharttary tıimdi bolýyna (bastapqy jarna - 15%) baılanysty úlken suranysqa ıe. Mysaly, byltyr mamyr aıynda osy baǵdarlama boıynsha ótinim qabyldaý bastalyp, jarty kúnge jetpeı qarjysy taýsylyp qalǵan bolatyn.
Jasyl ıpoteka – bul «jasyl standartqa» sáıkes keletin nysannan turǵyn úı satyp alýǵa beriletin bank zaemy. ıAǵnı nysannyń ulttyq «Ómir» standarty, reseılik memlekettik standarty jáne halyqaralyq BREAM nemese LEED standarttaryna sáıkestik sertıfıkaty bolýy kerek.
Nesıe 6 aıdan 25 jylǵa deıin beriledi. Alǵashqy jarna – sharttyq somanyń 20%-ynan 50%-yna deıin.
Memlekettik baǵdarlamalar
Otbasy bank memlekettik baǵdarlamalardy da iske asyrady. ıAǵnı jergilikti ákimdikterde turǵyn úı kezeginde turǵan adamdarǵa baspana alý úshin jeńildetilgen nesıe beredi.
Ol úshin sol eldi mekende ákimdiktiń tapsyrysymen salynǵan áleýmettik turǵyn úı paıdalanýǵa berilýi kerek. Osydan keıin joǵaryda atalǵan sanattaǵy adamdar Baspana Market portaly arqyly ótinim beredi.
2024 jyly turǵyn úı-kommýnaldyq ınfraqurylymdy damytýdyń 2023–2029 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasy sheńberinde turǵyn úı kezeginde turǵan osyndaı 7 860 adam úıli boldy.
Olardyń barlyǵy 2% (JTSM 2,0%-dan 2,1%-ǵa deıin) jáne 5% (JTSM 5,2%-dan 5,8%-ǵa deıin) mólsherlememen jeńildetilgen zaem aldy.
Jastarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlama
Іshki kóshi-qondy azaıtý úshin qalalar men oblystardyń ákimdikterimen birlesip júzege asyrylatyn jastarǵa arnalǵan arnaıy turǵyn úı baǵdarlamalary bar.
Mysaly, «Elorda jastary» baǵdarlamasyna byltyr 1 mlrd 350 mln teńge bólindi. Bul jas muǵalimderge, dárigerlerge, jýrnalısterge, mádenıet, sport qyzmetkerlerine, JOO oqytýshylary men ǵylymı qyzmetkerlerine, áleýmettik sala ókilderine, kommýnaldyq kásiporyndardyń, polıtsııa departamentiniń, TJD qyzmetkerlerine, «Qazposhta» AQ fılıaldarynyń beıindi qyzmetkerlerine, sondaı-aq «jetim balalar» sanaty boıynsha Astana qalasynda turǵyn úı kezeginde turǵandarǵa jeke turǵyn úı satyp alý úshin jeńildikti nesıe alýǵa múmkindik beredi.
Baǵdarlamaǵa jasy 35 jasqa tolmaǵan Astana turǵyndary qatysa alady.
Byltyr osyndaı baǵdarlamalar 17 óńirde – Astana, Almaty, Shymkent pen Aqmola, Aqtóbe, Almaty, Atyraý, Shyǵys Qazaqstan, Jambyl, Jetisý, Batys Qazaqstan, Qaraǵandy, Qostanaı, Qyzylorda, Pavlodar, Soltústik Qazaqstan, Ulytaý oblystarynda iske asyrylyp, nesıeleýdiń jalpy somasy 43,6 mlrd teńgeni qurady. Onyń ishinde ákimdikter 34,5 mlrd teńge, bank 9,1 mlrd teńge bóldi.
Jınaq júıesi
Otbasy bank iske asyratyn «turǵyn úı qurylys jınaq júıesi» qazaqstandyqtarǵa bastapqy nemese qaıtalama naryqtan kez kelgen turǵyn úıdi, jer ýchaskesin, jeke úıdi satyp alýǵa, nesıe alyp, óz turǵyn úıine jóndeý jumystaryn júrgizýge múmkindik beredi.
Bul júıe depozıtte qarajat jınaǵan salymshylarǵa nesıe berýge qurylǵan. Onyń klassıkalyq ıpotekadan artyqshylyǵy — jyldyq syıaqy mólsherlemesi tómen.
Ondaı nesıege qol jetkizý úshin aldymen turǵyn úı qurylys jınaqtary týraly sharttyń úsh talabyn oryndaý kerek:
- kem degende úsh jyl qarajat jınaý kerek;
- sharttyq somanyń keminde 50%-yn jınaý kerek;
- baǵalaý kórsetkishiniń (BK) eń tómengi mólsherinen (16) asý kerek.
Baǵalaý kórsetkishi - depozıtte aqsha jınap jatqan bank klıentiniń qarjylyq tártibiniń kórsetkishi, baly.
Eger salymshy shotty aı saıyn turaqty toltyrsa jáne depozıtti toltyrý arasynda úlken úzilis jasamasa, onda BK tez ósedi, ıaǵnı turǵyn úı zaemyn tezirek alýǵa bolady.
Depozıtke qarajat jınaqtalyp jatqanda, bank olarǵa jyl saıyn jyldyq 2% mólsherinde syıaqy esepteıdi jáne 200 AEK-ten aspaıtyn somaǵa 20% mólsherinde memlekettik syılyqaqy esepteledi.
Memlekettik syılyqaqyny qarapaıym tilmen túsindirsek, ol bir uıashyqqa bir jylda 200 AEK (2024 jyly 738400 teńge) mólsherinde aqsha salǵan adamǵa osy sýmmanyń 20% (2024 jyldyń qorytyndysy boıynsha 147680 teńge) deńgeıinde syılyqaqy beriledi degen sóz.
Osylaısha shotta turǵyn úı qunynyń 50%-yn jınaǵan adamǵa bank qalǵan 50% sýmmany jyldyq 3,5%-dan 5%-ǵa deıingi mólsherleme boıynsha beredi (JTSM 3,6%-dan bastap).
Aralyq zaem
Klıentter arasynda suranysqa ıe nesıeniń ekinshi túri - aralyq zaem. Ony uzaq kútkisi jáne uzaq ýaqyt aqsha jınaǵysy kelmeıtin, qazirdiń ózinde qolynda páter quny sýmmasynyń 50%-y bar jáne depozıtiniń baǵalaý kórsetkishi eń tómengi mán — 5-ke teń klıentter paıdalana alady.
Bul aqshany nesıe alýshy turǵyn úı zaemyn alý úshin turǵyn úı qurylysy jınaq sharty týraly joǵaryda atalǵan barlyq talaptardy oryndaǵanǵa deıin óziniń jınaq shotyna salady. Aqsha jınaq shotynda bolǵan kezinde oǵan banktiń syıaqysy men memlekettik syılyqaqy eseptelip jatady.
Sonymen qatar, bank salymshysy aralyq qaryzdy tańdalǵan baǵdarlamaǵa jáne baǵalaý kórsetkishiniń mólsherine baılanysty jyldyq 6%-dan 8,5%-ǵa deıingi (JTSM 6,2%-dan) mólsherleme boıynsha óteıtin bolady. Mundaı mólsherleme shart talaptary oryndalǵanǵa deıin ýaqytsha qoldanylady.
Shart talaptary degen ne? Ol depozıttiń merzimi jáne BK kórsetkishi boıynsha qoıylatyn talaptar.
Sharttyń barlyq talaptary oryndalǵan kezde qaryz alýshy «negizgi turǵyn úı zaemyna» aýysady. Bul jınaq shotynda jınaqtalǵan aqsha qaryzdy óteý esebine jumsalatynyn, al kredıt boıynsha mólsherleme jyldyq 3,5%-dan (JTSM 3,6%-dan 4,4%-ǵa deıin) jyldyq 5%-ǵa (JTSM 5,1%-dan 6,9%-ǵa deıin) deıin tómendeıtinin bildiredi.