Beıbit Atamqulov metallýrg áriptesterimen kezdesti
Vedomstvo taratqan málimetke sensek, beıresmı formatta uıymdastyrylǵan kezdesýde metallýrgterdi tolǵandyryp júrgen saladaǵy ózekti máseleler, olardy sheshý joldary talqylanǵan.
Atap aıtqanda, mamandar daıarlaý, jalaqy, eńbek jaǵdaılaryn jaqsartý sııaqty taqyryptar qozǵaldy.
Beıbit Atamqulov 35 jyl buryn óziniń eńbek jolyn balqytý peshinen bastaǵan.
Ǵumyrynyń biraz jylyn metallýrgııaǵa arnaǵan mınıstr tabandylyq pen tózimdilikti talap etetin bul mamandyqtyń qyr-syryn, qıyndyqtaryn jaqsy biledi.
Kezdesý sońynda QR IIDM basshysy kezdesýge qatysýshylardy kásibı merekelerimen quttyqtap, «ArselorMıttal Temirtaý» AQ konvertory-bolat balqytýshysy Vasılıı Pastýhqa, «Qazaqstan elektrolız zaýyty» AQ elektrodtar óndirý tsehynyń anod-montajdaý ýchaskesiniń 6-razrıadty anod quıýshysy Nurolla Mataevqa, «Qazhrom «TUK« AQ ferroqorytpalaryn balqytýshysy Beısembaı Kúlsháripovke, «Qazmyrysh« JShS ınjener-metallýrgy Jambyl Estaevqa jáne «Ferrým« JShS metallýrgi Ábdirashıt Omarovqa salanyń damýyna qosqan úlesi men eren eńbegi úshin alǵys hat tabystady.
Aıta keteıik, metallýrgııa ónerkásibine óńdeý ónerkásibi kóleminiń jartysy tıesili.
Sońǵy 10 jylda óndiris kólemi 3,5 ese ósti (2010 jyly - 1,6 trln teńge, 2020 jyly - 5,6 trln).
Eńbek ónimdiligi 3 ese artty (2010-jyly 10,4 mln teńge/adam, 2020 jyly 31,8 mln teńge/adam ).
Óndiristik kásiporyndarda 83 myńnan astam adam eńbek etedi.