Beıbarys emes, Baıbarys: mámlúktanýshy Qaırat Sákı sultan esimin durys aıtýdy baba arýaǵyna qurmet dep sanaıdy
«Tarıhı ádilettilikti ornatý tek jalpyda ǵana emes, jalqyda da bolý kerek degen ýájdi basshylyqqa alsaq, sultan Baıbarys esiminiń elimizdiń buqaralyq-aqparat quraldary arqyly da, aýyzeki tilde de burmalanyp, qate túrde aıtylyp jáne jazylyp kele jatqandyǵy – ókinishti jaıt. Sultan esiminiń Beıbars dep burmalanǵan nusqasy qazaq tiline orys tili arqyly engen. V.Tızengaýzenniń 1884 jyly jaryq kórgen «Sbornık materıalov, otnosıaşıhsıa k ıstorıı Zolotoı Ordy» eńbeginde alǵashqy ret orys tilinde sultannyń esimi Beıbars túrinde ushyrasady. Alaıda V. Tızengaýzen: «Za pravılnost mnogıh drýgıh tatarskıh ımen ıa ne rýchaıýs vsledstvıe strashnoı neýrıadıtsy, kotorýıý my nahodım v etom otnoshenıı ý razlıchnyh pısateleı ılı, pravılno, v razlıchnyh rýkopısıah, peredaıýşıh ımıa odnogo ı togo je lıtsa na vsevojmojnye lady. Ýstanovlenıe nastoıaşeı ımenı kajdogo ız etıh lıts býdet zavıset ýje ot dalneıshıh razyskanıı», – dep bul máseleni bizge qaldyrǵan», - dep atap ótedi ǵalym Qaırat Sákı.
Onyń aıtýynsha, mámlúk dáýirine qatysty ataýlar qazaq tiline orys tili arqyly kirgen. Bul rette ǵalym «baı, bek, bı jáne beı sózderiniń túbiri bir» ekenin, alaıda qazaq tilinde júzden astam «beı»-den bastalatyn sózderdiń kópshiligi parsy tilinen engen «beı - teriske shyǵarý» qosymshasynyń kómegimen jasalǵan sózder ekendigine nazar aýdartady.
«1245 jyly Mysyrda jazylǵan «Qypshaq-arab sózdiginde» Baıbarys. Sózdikte Baıbarys sóziniń birinshi býyny «baı» (baı ol kezde bek maǵynasynda jumsalǵan) arabsha «amır», al «barys» sózi «fahd» degendi bildiredi dep, «amır fahd» degen eki sózden turady dep jazylǵan. Arab tildi musylman tarıhshylary Baıbarys sultannyń atyn jiktep maǵynasyn ashyp jazyp ketken. Arab tilinde aı dıftongy aýyzeki tilde eı dep oqylǵanymen (sheıh, seıd, Beıbars), ádebı klassıkalyq tildiń normasy boıynsha shaıh, saıd, Baıbars dep oqylýy tıis. Baıbarys esimindegi baı sózi qypshaq mámlúkter kezinde ámir, bek degen maǵynany bildirgen. HІІІ ǵasyrda baı, bı, bek degen sózderdiń arajigi ashylmaǵan, baı sózi dáýletti degen maǵynany bildirmegen», - deıdi ǵalym.
Onyń paıymyna sáıkes, mámlúk qypshaqtar zamanyn aıtpaǵanda, olardan keıin 300 jyl ótkende beı sózi emes, baı sózi osman bıligi kezinde ákimshilik mansapty da bildirgen.
«Beı sózi arab tilinen túrik tiline qaıta kirgen baı degen túrki sóziniń aýyzeki formasy bolýy ábden yqtımal. Egıpette bilim alǵandar, uzaq turǵandar beı sóziniń áli de keń qoldanysta ekendigin rastaıdy dep oılaımyn. Joǵaryda aıtylǵandardy tujyrymdaı kele, sultannyń durys aty Baıbarys ekeni daýsyz dep sanaımyz.
Birinshiden, HІІІ ǵasyrda baı, bek, bı sózderiniń maǵynalyq arajigi ashylmaǵan, baı sózi dáýletti degen maǵynany emes, bek, birinshi, basty, bas degen uǵymdy bildirgen;
Ekinshiden, sol kezdegi qypshaq, jalpy alǵanda túrki esimderin zerttep qaraǵanda baı sózi, kóbinese HIH-HH ǵasyrlardaǵydaı emes, adam atynyń basynda kelip otyrǵan. Mysaly, Baıbarystyń zamandastarynyń attaryn ǵana mysalǵa keltirsek: Baıǵara, Baıdara, Baıtýǵan, Baıtemir, Baısary jáne t.b.
Úshinshiden, ortaǵasyrlyq tarıhshylardyń basym kópshiligi óz eńbekterinde sultannyń atyn Baıbars dep kórsetip otyrǵan.
Tórtinshiden, ǵylymı qoldanysta, onyń ishinde aǵylshyn, frantsýz, nemis tilderindegi eńbekterde Baibars, Baybars dep jazylady.
Besinshiden, beı sózi keń qoldanystaǵy túrik tilinde sultannyń aty Baybars dep jazylady. Qoryta kelgende, qazaq dalasynyń perzenti sultan Baıbarys túrkiniń qara shańyraq ıesi Qazaqstan úshin bul kúnderi beımálim Beıbars emes, óz zamanynyń jáne keıingi tarıhshylardyń eńbekterinen ózine laıyq oryn alǵan, din jolynda kúresken, tarıhta tereń iz, artyna mol materıaldyq mura qaldyrǵan dańqty tarıhı tulǵa. Sondyqtan sultan esimin durys aıtý jáne jazý – tarıhı shyndyqty qaıta qalpyna keltirý ǵana emes, onyń arýaǵyna degen qurmet pen taǵzym belgisi dep sanaımyz», - dep túıindeıdi Qaırat Sákı.
