«Betashar» beti aýǵan jaqqa ketti - etnograf
TALDYQORǴAN. KAZINFORM - Betashar - jańa túsken jas kelinge bosaǵa attap kelgen elimen, jerimen tanystyrý maqsatynda aıtylatyn jyr edi. Búgin sózinen ósıet, áýeninen qasıet ketti. Belgili etnograf Bulbul Kápqyzy osyndaı pikir bildirdi.
Buryndary kelin túsirgen shańyraq betashardy jeke toı qylyp ótkizip, halyqtan bata alyp jatatyn edi. Aýzy dýaly jyrshy ne aqyn jas kelinge jyrmen ósıet aıtyp, jańa jurtyn tanystyratyn. Qazir daýsy bardyń emes, aýzy bardyń bári bet asha beretin bolǵan. Aqsaqal tur, bala bar demeıtin keı asaba sózi men áýenin burmalap, ájýaǵa aınaldyryp júr. Jas kelinge kórimdik surap, 5 myń berse, 10 myń dep sálemdi saýdaǵa salady. Etnograf Bulbul Kápqyzy muny saltty syılamaý deıdi.
- Betashar degen jańa túsken kelindi kelgen ortasyna tanystyrý, ekinshi jaǵynan kelinge sol ortany tanystyrý. Erte kezde kelin sálemdi eń jaqyndaryna ǵana salǵan. Sálem berý - sol elge qurmeti. Atasyna enesine, qaıyn aǵa, qaıyn bıkesine taǵysyn taǵy. Olar kelinniń kórimdigine syı bergen. Ol mindetti túrde urǵashy mal bolǵan. Eki jastyń dáýletiniń basy dep qazaq ony «Kógentúp» ataǵan. Jyrda ómir-saltqa baılanysty ósıet kóp aıtylatyn. Ol kelindi sol ortaǵa beıimdeý edi. Qazir osylar umyt bola bastady.
Búgingi asabalar aqsha jınaý úshin toıǵa kelgen qonaqtardy saralamaı ol kelinniń týysy ma, rýlasy ma qaramaıdy. Qaltaly adam bolsa boldy kelinge sálem saldyra beredi. Bul - durys emes.
Odan keıin osy kúni kelindi toı uıymdastyrýshy ortalyqtyń jap- jas qyzdary alyp shyǵady. Ózderi kelin atanbaǵan órimdeı qyzdardyń kelinniń eki jaǵynda turýy - ol da qate. Oramalyn taǵyp jeńgeler turýy kerek. Men munymen kelispeımin. Bizdiń maqsatymyz tárbıesi mol salt- dástúrimizdi, qazynamyzdy saıqymazaqqa aınaldyrmaýymyz kerek. Sanaly urpaqqa sapaly, taǵylymdy dúnıe qaldyrýymyz qajet. ıÝNESKO-nyń tizimine alynǵanyna qýanyshtymyn. Biraq ata- babanyń salǵan jolymen betashar qalybyn buzbaı jalǵasyn tapsa ıgi edi, - deıdi etnograf Bulbul Kápqyzy.
Dástúrdiń ozyǵy bar, tozyǵy bar. Zamanǵa ıkemdep sózin qubyltyp, ár túrli áýenge salyp bet ashý qazir qalypty jaǵdaı. Dástúrli ánshiler bul úrdis bylaı jalǵasa berse, betashardyń ózine tán baı qundylyǵyn joǵaltyp alamyz degendi aıtady.
- Betasharǵa toıdyń bolýy tıis bir bóligi retinde ǵana qaraý qate túsinik. Onyń tárbıelik máni tereńde. Kelin ulttyń anasyna aınalýy úshin oǵan alǵash túsken kúninen bastap oǵan aqyl- keńes osy betashar arqyly aıtylady.
Betashar ultymyzdyń tól óneri bolǵannan keıin qazaqsha naqyshta aıtylýy kerek. Keı jastar sheteldiń áýenderine, qazirgi jeńil ánderdiń áýenine salyp aıtady. Bul - betashardyń qadirin ketiretin is- áreket. Bet ashatyn osy kúngi jyrshylar ázil men ájýany ajyrata almaıdy. Óleńge qosyp kúldirem dep búldirip alyp jatady. Jańa túsken kelinniń aldynda aýylǵa abyroıy bar aqsaqaldardy jerge «tyǵyp jatqanyn» talaı kórdik. Munyń bári qazaqtyń saltyn qorlaý sııaqty kórinedi maǵan, - deıdi dástúrli ánshi, asaba Tóleýtaı Serikov.
Álem halyqtary qyzyǵýshylyq tanytyp otyrǵan qundylyǵymyzdyń qalybyn buzbaı keıingige jetkize alsaq ıgi edi. Eske salaıyq osyǵan deıin betashardyń ıÝNESKO tizimine engenin jazǵanbyz.