«Besoba: taǵy qaýip týdy» - baspasózge sholý
*** «Egemen Qazaqstan» basylymynyń jazýynsha, qazir qaraǵandylyqtardy alańdatqan bul habar «shıqan ústine qotyr» degen sózdi eske túsirerdeı. Apyraı, sol san soqtyrǵan salaqtyq bir emes-aý, taǵy taz qalpynan taımapty. «Túzelis, ózgeristiń «ushtyǵy túgil, pushtyǵy joq» bolyp qalypty. «Aıtaıyn dep otyrǵan máselemiz dúıim jurtqa málim bolǵan jaıdyń jalǵasy. Qaraǵandynyń «Besoba» atty aımaǵynda burnaǵy jyly qulap qalǵan úıdiń ornyna salynyp jatqan jańasynyń qurylysynan da shıkilik shyqsa, bulaı demeske ne laj? Ataýy «Besobadan» «Shapaǵatqa» aýystyrylǵan onda turǵyzylǵan syrty áp-ádemi kóp páterli mekenjaıdyń sapasy baıaǵy basy bapan, aıaǵy sapan kúıge enipti», - dep jazady gazet. Qurylys jáne kommýnaldyq sharýashylyq isteri jónindegi komıtet tekserýshileri anyqtaǵandaı, qurylys talabynyń biraz aýytqýlary bar, burynǵysynsha arzanqoldy, kópke shydas bermeıtin materıaldardy qoldaný qaıtalanǵan kórinedi. Bul týraly «Besoba: taǵy qaýip týdy» degen maqalada berilgen.
Osy basylymda «Qaq sýyn izdegen kıikteı chelıabilik qandastar qazaq tilin úırenýge yqylas tanytyp otyr» atty maqala jarııalandy. Barlyǵy da ishtegi jáne syrttaǵy qazaqtardyń aralas-quralas bolýdy oılaǵan nıetinen bastaý alǵan syńaıly. 2009 jyly jaz aıynda Qostanaı oblysynyń Tilderdi damytý basqarmasynyń basshysy Janbolat Úmbetov Chelıabidegi «Azamat» qazaq qoǵamdyq ulttyq-mádenı uıymynyń jetekshisi Bolat Hasanovpen kelise otyryp, sol jaqtaǵy qazaq balalarynyń Qarabalyq aýdanyndaǵy jazǵy balalar lagerinde demalýyn uıymdastyrdy. Lagerde olarǵa qazaq tilinde taqpaqtar jattatty, oıyndar oınatty, qazaqsha áńgimeler, ánder tyńdatty. Bul reseılik balalar úshin tyń jańalyq bolǵan edi. «Qazir júrgizip otyrǵan úlken jumysymyzdyń basy bolǵan edi bul. Munan keıin, biz Reseı aımaǵynda qazaq tilin oqytý kerek dep sheshtik», - deıdi oblystyq Tilderdi damytý basqarmasynyń bólim basshysy Baqytgúl Súleımenova. ***
«Negizinen, shól dalada ornalasqan baı arab elderi qazaqtyń ulan-ǵaıyr sarjaılaýyna úlken qyzyǵýshylyqpen qarap otyr. Musylman baýyrlar, eger ruqsat etsek, Uly dala tósin myńǵyrǵan malǵa toltyrýǵa úles qosýǵa qumbyl», - dep jazady «Aıqyn» basylymy búgingi sanynda jaryq kórgen «Musylman baýyrlar dala tósin myńǵyrǵan malǵa toltyrmaq» degen maqalasynda. Osy rette alǵashqylardyń qatarynda Qazaqstan men Bahreın Koroldigi mámilege kelgenge uqsaıdy. Keshe Bahreın Koroli Hamad ben Isa ál-Halıfa Qazaqstanǵa tuńǵysh ret resmı saparmen keldi. Bul el aýyl sharýashylyǵynda yntymaqtastyq ornatýdy usynýda.
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Elbasynyń ózi keıingi kezderi el ekonomıkasyn eselep kóterýde kásipkerlerge erekshe senim artyp, qoldaý bildirse de, keıbir memlekettik qarjy uıymdary men oblystaǵy bazbir basshylar kertartpalyqtan arylmaı keledi. Eger olar eski súrleýden bas tartpasa, taıaý ýaqytta qyzmetterinen de aıyrylýy múmkin. Prezıdenttiń ınvestorlar keńesinen keıin ile-shala baspasóz máslıhatyn ótkizgen Ulttyq kásipkerler palatasynyń basqarma tóraǵasy Abylaı Myrzahmetov osylaısha Qazaqstandaǵy bıznesti damytýǵa kedergisin tıgizip otyrǵan keleńsizdikterdi atady.
«Kásipkerler palatasynyń óńirdegi ókilderi keıbir sheneýnikterdiń týyndaǵan ortaq máseleni talqylaýǵa moıyn burmaıtyndyǵyn aıtyp shaǵymdanýda. Astanada jumys qanshalyqty qarbalas júrse de, kásipkerlikti damytýǵa kelgende mundaǵy mınıstrlerden bastap barlyǵy da ýaqyt tabady. Al Elbasynyń ózi talap etip jatqanda olardiki múlde orynsyz. Keıde oblystardaǵy tenderlerge únemi qatysyp júretin úsh kásipkerdi shaqyryp, túıtkilderdi talqylaǵan sekildi bolady. Olardyń eshqandaı másele kótermeıtindigi de belgili ǵoı. Aldyn ala materıaldaryn berip, ne aıtatyndyǵyn da qulaqtaryna quıyp qoıady. Munymen bıznestiń kedergileri eńserilmeıdi ári múlde damymaıdy. Biz qalyptasqan turaqty júıeniń jumys isteýin durys kóremiz. Eger isimiz ońalmasa, Ulttyq palatanyń barlyq resýrstary arqyly jarııa túrde mundaı sheneýnikterdi jumys istetpeýge tyrysamyz », - deıdi Myrzahmetov.
Bul týraly «Damýdyń» qoldaýy emes, kerdergisi kóp» atty maqaladan oqı alasyzdar.
***
«Ana tili» basylymy sońǵy sanynda «Saýal kóp, jaýap joq...» degen maqalany kópshilik nazaryna usynyp otyr. Elimizdiń mektepterinde aǵylshyn tilin qaı synyptan bastap oqytý kerek degen másele ǵalymdar men sarapshylar, ata-analar men muǵalimder tarapynan kóp talqyǵa túsip kele jatqanyna birshama ýaqyt ótti. Olardyń arasynda «birinshi synyptan bastap oqytaıyq» degender de, «asyqpaıyq, bala aldymen óziniń ana tilin meńgerip alsyn» deıtinder de az bolǵan joq. Qoǵamda, BAQ betterinde qyzý talqyǵa túsken máselege jýyq arada núkte qoıylǵaly tur. Ol núkte qoıylsa, budan bylaı elimizdiń jalpy bilim beretin orta mektepterinde aǵylshyn tili birinshi synyptan bastap oqytyla bastamaq. Ózgerister men tolyqtyrýlar engizilip, qoǵam nazaryna usynylǵan «Memlekettik jalpyǵa mindetti bastaýysh bilim berý standartynyń» basty jańalyǵy osyndaı. Jobany ázirlegen - «Nazarbaev zııatkerlik mektepteri» DBBU men Y.Altynsarın atyndaǵy Ulttyq bilim akademııasy. ***
«Ekspress-K» basylymynyń búgingi sanynda «Vozvraşenıe blýdnogo Keshı» degen maqala berilgen. Peterborlyq «SKA» komandasynyń jáne Qazaqstan quramasynyń qorǵaýshysy Kevın Dallmen qaıta úıge oraldy. Endi onyń astanalyq «Baryspen» kelisimi úsh jylǵa eseptelip otyr. 33 jasar Dallmenniń peterborlyq klýbpen kelisimsharty 30 sáýirde aıaqtalatyn kórinedi. Alaıda, Kevın álemdik birinshilikke daıyndalyp jatqan ulttyq komandaǵa qosylý úshin 22 sáýirde Astanaǵa ushyp kelmek.
