«Bes mıllıard turatyn ulttyq kompanııalar satylady» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 22 jeltoqsan, sársenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, keshe Úkimet úıinde Qazaqstan men Eýropalyq odaq jáne oǵan múshe memleketterdiń arasyndaǵy keńeıtilgen áriptestik pen yntymaqtastyq týraly kelisim resimdeldi. Oǵan Premer-Mınıstr Kárim Másimov pen Eýropalyq odaqtyń Syrtqy ister jáne qaýipsizdik saıasaty jónindegi Joǵarǵy ókili Federıke Mogerını, sondaı-aq, Eýropalyq odaqqa múshe elderdiń Qazaqstandaǵy Tótenshe jáne ókiletti elshileri qatysty.

Qujatqa Qazaqstannyń Syrtqy ister mınıstri Erlan Ydyrysov pen Eýropalyq odaqtyń Syrtqy ister jáne qaýipsizdik saıasaty jónindegi Joǵarǵy ókili Federıke Mogerını qol qoıdy.

Keńeıtilgen áriptestik pen ynty­maqtastyq týraly kelisim­ge qol qoıý rásiminen keıin baspa­sóz máslıhaty ótti. Onda Erlan Ydyrysov Qazaqstan men Eýro­palyq odaqtyń jańa kelisiminiń mańyzdylyǵyn aıtyp berdi.

«Bizder úshin bul - aıryqsha oqıǵa. Ol úsh jylǵa sozylǵan zor eńbektiń nátıjesi desek te bolady. Eýropalyq odaq pen Qazaqstannyń kelissóz komandalary keshendi jumystar júrgizdi. Bul kelisim ekinshi býyn sanalady. Sondyqtan da Qazaqstan men Eýropalyq odaqty biriktiretin yntymaqtastyq salalaryn jańadan ashýǵa kúsh jumsaldy», - dedi E.Ydyrysov.

Mınıstrdiń atap ótýinshe, jańa kelisim ózara is-qımyldyń 29 salasyn qamtıdy. Bul rette saýda bólimi óziniń ázirlenýi jaǵynan barynsha tartymdy bolyp otyr. Budan bólek, quqyq qorǵaý salasyndaǵy ózara is-qımylǵa da aıryqsha mán berilgen.

Óz kezeginde Federıke Mogerını mundaı mańyzdy kelisimnen keıin Qazaqstan men Eýropalyq odaqtyń arasyndaǵy yntymaqtastyq odan ári bekı túsetinin atap ótti. «Qazaqstan «jańa býynnan» osyndaı kelisimge qol qoıyp otyrǵan Ortalyq Azııa boıynsha birinshi mańyzdy seriktesimiz ekenin aıtyp ótkenimiz jón. Sondaı-aq, biz Qazaqstannyń bul qujatqa qol qoıýy osy óńirdegi basqa da elderdiń osyndaı kelisimge qol jetkizýine septigin tıgizer degen úmittemiz», - dedi Eýropalyq odaqtyń ókili. Sonymen qatar, ol aýqymdy salany qamtıtyn bul kelisimniń eki tarapqa da tıimdiligi zor bolatynyn jetkizdi. Bul týraly «Eýropamen baılanys eki tarapqa da tıimdi» atty materıalda jarııalandy.

Bas basylymda «Týystyń quny - 400 myń teńge» degen materıal berilgen. Qaraǵandyda 54 jastaǵy áıel páterin ıelenip ketý úshin 37-degi týysyn óltirý úshin kıllerge tapsyrys bergen.

Qalaıda týysynyń úıin ózi­ne alý úshin osyndaı sumdyq sheshimge kelgen áıel bul tapsyrysty oryndaıtyn adam izdeıdi. Al tapqan adamy muny ulttyq qaýipsizdik komıtetine jetkizedi. Osydan keıin kıllerdiń rólin qaýipsizdik qyzmetkeri atqaratyn bolady. Olar osy jumys úshin 400 myń teńgege pátýa jasasady. Áıel tapsyrysty oryndar aldynda «kıllerge» 50 myń teńgeni avans retinde beredi.

Áıel oryndaýshydan «jumys­ty durys atqarǵanynyń» dáleli retinde týysynyń bir qulaǵyn nemese oń qolyn kesip alyp, ákep kórsetýdi talap etedi. Osyǵan sáıkes operatsııany júrgizgen uıymdasqan qylmyspen kúres basqarmasynyń qyzmetkerleri qulaqtyń modelin aldyn ala daıyndap alady. Buǵan qosa, jábirlenýshiniń óltirilgenin aıǵaqtap kórsetetin jalǵan fotolardy da ázirlep qoıady.

Áıel «kıller» kelip, qulaq­tyń modeli men sýretterdi kórset­kennen keıin, oǵan kelisilgen aqshanyń qalǵan 350 myń teńgesin berip jatqanda ustaldy. Tapsyrys berýshi áıel osy­dan keıin ýaqytsha ustaý oqshaýlaǵyshyna qamaldy.

***

«Qazaqstannyń qarjylyq júıesi «jahandyq jańa shynaıylyqqa», naqty ahýalǵa sáıkes keltiriletin bolady. Bul týraly keshe Elbasynyń «100 naqty qadam» Ult josparyn júzege asyrý aıasynda ómirge joldama alǵan jańa zańdardyń jańalyqtaryn túsindirýge baǵyttalǵan semınarda Qarjy mınıstri B.Sultanov málim etti. Onyń aıtýynsha, bul úshin «eń aldymen qarjy júıesin jyldam turaqtandyrý» kerek bolady»,-dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Bes mıllıard turatyn ulttyq kompanııalar satylady» atty maqalada. Qarjy mınıstri qoldanystaǵy memlekettik kirister men shyǵystar júıesi de qaı­ta qaralatynyn habarlady: - Únemdi ómir súrýge úırenýge týra ke­le­di. Biraq bul damýda toqtap qalý degendi bil­dirmeýge tıis! - dedi Baqyt Sultanov. - Osy atalǵan mindetter júzege asyrylýy úshin halyqty osyǵan tarta, qyzyqtyra bilý qajet. Mınıstr Ult josparynyń basty bir maq­saty - «sapaly bilim, densaýlyq saq­taýdyń joǵary deńgeıi, joǵary jalaqy, azyq-túlik, kemel zańnama jáne qaýip­siz­dik» sekildi qarapaıym halyqtyń negizgi qajettilikterin qanaǵattandyrý bolyp ta­bylatynyn aıtady. Elbasy Joldaýyn jáne «100 naqty qadam» Ult josparyn iske asyrý aıasynda Qarjy mı­nıstrligi «Memlekettik satyp alýlar tý­raly», «Memlekettik aýdıt jáne qar­jy­lyq baqylaý týraly», «Memlekettik múlik (je­keshelendirý) týraly», «Ban­krot­tyq tý­raly» jáne múlikti zań­das­tyrýǵa baı­la­nysty raqymshylyq týraly jańa zańdardy ázirlegen eken.

Qarjy mınıstrligi elimizde árqaısysy 5 mıl­lıard teńgeden qymbat turatyn 65 mem­lekettik obekt jekeshelendiriletinin ha­barlady: «Úkimet memlekettik jáne kva­zı­­memlekettik sektordyń jekeshe­len­diri­le­tin obektileriniń basymdyqty tizbesin qa­lyptastyrdy. Oǵan respýblıkalyq men­shikte jáne ulttyq holdıngterdiń ıe­li­ginde bolyp kelgen 65 asa iri kompanııa ki­­redi jáne árqaısysynyń balanstyq qu­ny kem degende 5 mıllıard teńgeni qu­raı­dy». Bul obektilerdiń ádiletti naryqtyq ba­­ǵa­syn anyqtaý, ashyq jáne básekelestik jaǵdaıda satýdy qamtamasyz etý úshin halyqaralyq keńesshi-konsýltanttardy tartýǵa sheshim qabyldanypty. Satylatyn nysandar týraly barlyq aqparat BAQ-ta jarııalanatyn bolady.

Osy basylymda «16 mln jup shulyq shyǵaratyn fabrıka ashyldy» degen materıal berilgen. Prezıdent N.Á.Nazarbaevtyń qatysýymen ótken jalpyulttyq telekópirde ashylǵan 18 jańa óndiristiń biri - Ońtústik Qazaqstan oblysyndaǵy shulyq buıymdaryn shyǵaratyn «Álem BT» JShS-nyń fabrıkasy.

«Ońtústik» AEA-da ındýstrııa­lan­dyrý kartasy sheńberinde iske qosylǵan kásiporynnyń prezıdenti Q.Balabıevtiń aıtýynsha, mundaǵy qural-jabdyqtar Ońtústik Ko­reıa­nyń zamanaýı tehnologııasy ne­gi­zin­de jumys isteıdi. Jylyna 16 mln jup shulyq buıymdaryn óndirýge qaýqarly fabrıkany iske qosý úshin 2 mlrd teńge shamasynda ınvestıtsııa tar­tylǵan. Kásiporyn jobalyq qýat­­­tylyqqa shyqqan jaǵdaıda fab­rı­kada shamamen 400 adam jumys is­teıtin bolady.

***

«Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda «Qazaqstandaǵy etnostardyń mýzykalyq murasy» atty maqala berilgen. Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2014 jylǵy 21 qarashadaǵy №1223 Qaýlysynyń negizinde Qazaqstan Res­pýblıkasy Mádenıet jáne sport mınıstrligi Tilderdi damytý jáne qoǵamdyq-saıası jumys komıtetiniń tapsyrysymen Qazaqstan Respýb­lıkasynda tilderdi damytý men qoldanýdyń 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy aıasynda belgili folklortanýshy, ǵalym Berik Júsipovtiń «Qazaqstandaǵy etnostardyń mýzykalyq muralary» atty mýzykalyq-entsıklopedııalyq, ǵylymı-tanymdyq eńbegi jaryq kórdi.

Basylym eki bólimnen turady. Bi­rinshi bólim halyq shyǵarmashylyǵy janr­larymen tanystyra otyryp, árbir etnos sazynyń tóltýma bolmysyn, ózindik erekshelikterin kórsetedi. Ekinshi bólimdegi 28 CD taspaǵa 330-daı oryndaýshy men toptardyń jet­ki­zýinde 100-den astam etnostyń 600-deı mýzykalyq folklorynyń tańdaýly úl­gi­leri toptastyrylǵan. Qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderinde jazylyp, quras­tyrylǵan mýzykalyq antologııa kópshilik oqyrman men tyńdarmanǵa arnalǵan.