Berik Ábdiǵalı: Tarıhshylardyń arasynda Alash taqyrybyn zertteýshiler óte az
«Tarıhshy mamandar, ǵalymdar ózimiz shamamyz kelgenshe Alash taqyrybyn ashýǵa kúsh salýymyz kerek. Alashtyń áli kóptegen taqyryptary ashylmaı jatyr. Birshama tulǵalary belgisiz. Olar jaıly ókinishke qaraı, ásirese, tarıhshylardyń arasynda zertteý jumystary az. Kóbinese úlken qyzyǵýshylyqpen jazýshylar men tilshiler, til mamandary zertteıdi. Osy sátti paıdalana otyryp, aıta keteıin degenim - tarıhshylardyń arasynda osy taqyrypty zertteý óte az bolyp tur, tek ómirbaıanyn sıpattaýmen ǵana shekteledi. Óńirlerdegi Qazaq komıtetin qurǵan árbir ýezderdiń tóraǵasy, tulǵalary zertteıtin eńbekter joq demeımin, biraq óte az», - deıdi Berik Ábdiǵalı.
«Qasıetti Qazaqstan» ǵylymı-zertteý ortalyǵynyń dırektory konferentsııa barysynda Alash áskerine baılanysty keshe ǵana «Voısko Alash» kitabynyń baspadan shyqqanyn aıtyp, týyndyny qysqasha tanystyryp ótti.
«Reseıdiń Máskeý, Sankt-Peterbýrg, Omby, Tomsk qalalarynyń, Qazaqstandaǵy Astana, Semeı qalalarynyń arhıvterin aqtardym. Alash taqyrybyna kelgende zerttelmeı kele jatqan Alash áskeri týraly aıtyp bergim keledi. Biz Alash áskeri týraly «Qazaq», «Saryarqa» gazetterinen qysqasha aqparat bilemiz. Biraq, onyń qurylymy qandaı, quramynda kimder boldy, komandırleri kim edi, qandaı aıqastarda soǵysqany týraly eńbekter joq. Bul taqyrypty tolyǵyraq zerttegen Dına Amanjoldy bilesizder. Áli de zertteý kerek. Sebebi, bizdiń qolymyzda qujattar joq. Reseıdegi áskerı-tarıhı arhıvtegi «Aq qor» (Belyı fond) 1998 jyly ǵana ashylǵan. Sonda kóptegen Alash áskeriniń quramyndaǵy bolǵandardyń qujattary bar», - deıdi Berik Ábdiǵalı.
Ol sonymen qatar, Alash áskeriniń tarıhy týraly qysqasha baıandady.
«1918 jyly Semeıde qurylǵanymen Alash áskeri taratylady. Sebebi, ony ustap turý úshin qarajat pen qarý-jaraq kerek edi. Bilikti nusqaýshylar kerek bolatyn. Osylar bolmaǵannan keıin ásker taratylýdyń aldynda turdy. Ol týraly Muhametjan Tynyshbaevtyń Álıhan Bókeıhanǵa «Eger sheshpeseńder - áskerdi taratamyn» degen haty da bar. Alash áskeriniń basshysy, mınıstri retinde Hamıt Toqtamyshev taǵaıyndalǵan. Alashorda «voennyı otdel s fýnktsııamı voennogo mınısterstvo» degen arnaıy qaýly qabyldaǵan», - deıdi tarıhshy ǵalym.
Berik Ábdiǵalıdiń aıtýynsha, Birinshi dúnıejúzilik soǵysqa qatysqan bar-joǵy 7-8 qazaq ofıtseri bar.
«Kolchak úkimeti kezinde Alash aty alynyp tastalyp, «konnyı kırgızskıı polkı» dep ataldy. Birinshi Alash polki - «pervyı konnyı kazahskıı polkı» bolyp tabylady. Komandıri - Kolts degen Aqmola oblysynyń kazagy bolǵan. Óte tájirıbeli, bedeldi, kezinde Aıagózdegi Alash júzdigin basqarǵan. Eńbegin eskerip, Toqtamyshevty alyp tastap, sony qoıady. Ekinshi polkqa Samuratbekov degen Birinshi dúnıejúzilik soǵystan podpolkovnık bolyp kelgen, qazaqtyń áli kópshilikke belgisiz ofıtseri taǵaıyndalady. Nelikten ol áskerdi Alash áskeri dep ataıdy? Sebebi, ol ásker Alash basshylarymen kelissóz arqyly jınalǵan ásker bolyp otyr. Annenkov Ombydan kelip, Ataman Annenkovtyń dıvızııasyn qurady. Sol kezde ol Semeıdegi Alash zııalylarymen kezdesip, Alash polkin bólek shyǵarǵan. Toqtamyshev basqarǵan Kazahskıı-partızanskıı polk osylaı dúnıege kelgen», - deıdi Berik Ábdiǵalı.
Sonymen qatar, Berik Ábdiǵalı «Qasıetti Qazaqstan» jobasy aıasynda Alash arystarynyń izi qalǵan birneshe tarıhı oryndardyń jobaǵa engenin atap ótti.
«Olardyń qatarynda Almatydaǵy Ahmet Baıtursynulynyń jáne Semeıdegi Muhtar Áýezovtyń turǵan úıi, Oraldaǵy Alashorda bólimshesi otyrǵan úı jáne Mirjaqyp Dýlatovtyń jatqan jeri bar. Alash taqyryby áli zertteýdi qajet etedi», - dep túıdi ol.
