Berdibek Saparbaev: Egistik alqabyn jyl saıyn kem degende 10 paıyzǵa ulǵaıtý kerek
Jambyl oblysynyń ákimi Berdibek Saparbaev Merki aýdanyna jumys sapary barysynda koranovırýstyq ınfektsııanyń taralýyna jol bermeýge baılanysty is-qımyl sharalary barynsha eskerildi. Bul jaǵdaı óńir basshysymen kezdesken jergilikti turǵyndardyń sanyna áser etkenmen, Berdibek Saparbaevtyń jumys qarqyny óz deńgeıinde órbidi. Ol 13 nysandy aralap, aýdannyń qazirgi áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıynan barynsha habardar boldy.
Berdibek Saparbaev aldymen Aqtoǵan aýylyndaǵy Tilemis batyr atyndaǵy №4 orta mektepke bardy, onda Merki aýdanynyń ákimi Meıirhan Ómirbek bilim berý salasynyń jaı-kúıi týraly baıandady. Aýdanda 36 mektep jumys isteıdi desek, onyń 25-i jazda jyly dárethanalarmen qamtylmaq, tórteýinde kúrdeli jóndeý jumystary júrgizilýde. Sondaı-aq, aǵymdaǵy jyly Granıtogorsk aýylynda jańa oqý orny salynady. Merkilik balalar «Balapan» telearnasy arqyly beriletin sabaqtar qashyqtan oqýda. Bilim ordasynyń partalary men taqtalary eskirgen, sý joq.
- Bıylǵy jyly biz oblystyń barlyq mektepterinde eski partalar men taqtalardy aýystyrýdy josparlap otyrmyz, - dedi aımaq basshysy.
Odan keıin birqatar aqtoǵandyqtarmen kezdesken aımaq basshysy olardy bosqa qarap otyrmaýǵa, óz otbasy men týǵan aýyldyń ıgiligi úshin eńbek etýge shaqyrdy.
- Іndet máńgi sozyla bermeıdi, búgingi kúni bosańsýǵa, jalqaýlyqqa jol joq. Eger adamnyń deni saý bolsa aýylda jumys isteýge umtylý kerek. Bul ásirese jastarǵa qatysty. Baqsha ósirińiz, ózderińizdi kókónistermen qamtamasyz etińiz, úıler men kóshelerdi kórkeıtińiz. Biz eń úlgili aýyl boıynsha baıqaý jarııaladyq. Osy baıqaýda jeńiske jetýge tyrysyńyz, eń úzdik eldi mekender mindetti túrde kótermelenetin bolady. Bizdiń basty baılyǵymyz – qoǵamdaǵy beıbitshilik pen tynyshtyq. Ony kózdiń qarashyǵyndaı saqtaı bileıik, - dep atap ótti aımaq basshysy.
Berdibek Saparbaev budan bólek aýdandaǵy taǵy úsh bilim berý mekemesine at basyn burdy. Oqý ordalarynyń birinde ótken kezdesýde jergilikti turǵyndardyń biri aǵa býynnyń kásipkerlik bastamasyn qoldaýǵa baǵyttalǵan pılottyq joba qurýdy usyndy. Ol jańa jumys oryndaryn qura otyryp, zeınetkerler de jumyssyzdyqpen kúreske óz úlesin qosa alatyndyǵyn jetkizdi. Aımaq basshysy bastamanyń mańyzdylyǵyn tilge tıek etip, bul týraly oılanýǵa ýáde berdi.
127 adam eńbek etetin Merki irimshik zaýyty aýdandaǵy iri kásiporyndardyń biri bolyp tabylady. Óndiris birinshi toqsannyń qorytyndysy boıynsha ónim kólemi 422 tonnadan 462 tonnaǵa deıin arttyrǵan. Alaıda bul maksımaldy kórsetkish emes, óıtkeni zaýyt óziniń júktemesiniń nebary 55-60 paıyzynda ǵana jumys isteýde. Búginde zaýyttaǵy jelilerdi jańǵyrtýǵa 300 mıllıon teńge qarajat qajet, sonda ǵana kásiporyn tolyq júktemesine shyǵa almaq. Satyp alýshylar az emes, ásirese reseılikter Merke irimshikteri men ıogýrttaryna qyzyǵýshylyq tanytyp otyr.
Dırektor Dastan Aıtýlenovtyń aıtýynsha, olarǵa súti kóp iri birlestiktermen jumys isteý tıimdirek, olardyń sapasy usaq sharýashylyqtarǵa qaraǵanda joǵary.
Aımaqtaǵy taǵy bir iri kásiporyn - «Merke et» JShS-niń Merke et kombınatynda shıkizattyń jetispeýshiligi týyndaýda. Kásiporynda 4 myń qoı men 800 bas iri qara bar. Dırektor Berik Egemberdıevtiń aıtýynsha, shuǵyl túrde keminde 50 myń qoıdan turatyn mal qoryn jasaqtaý kerek, biraq olardy qaıdan alý kerektigine qatysty suraq týyndaýda. Keshe ǵana merkilikter Dýbaıǵa 60 tonna qoı etin jibergen. Arabtar ushaqtardy jolaýshylarsyz jóneltip, eki jaqqa da ushý aqysyn tólep otyr. Olardyń jambyldyq etke qyzyǵýshylyǵy joǵary.
«Ar-As» sharýa qojalyǵy asyl tuqymdy jylqy sharýashylyǵymen aınalysýda, úsh aıǵa merzimde saqtaýǵa bolatyn bótelkedegi qymyz shyǵarýda. Sharýa qojalyǵynyń basshysy Maqsut Nesipbaevtyń aıtýynsha, sharýashylyq nemis tehnologııalaryn paıdalanady, ondaǵy barlyq protsess avtomattandyrylǵan. Sharýashylyq qurǵaq qymyz shyǵarý isin bastaýdy josparlaýda. Alaıda, ol ıdeıany júzege asyrý úshin úlken qarajat qajet. Jalpy, «Ar-As» ShQ aıaqqa nyq turyp, óziniń damýyn oń jolǵa qoıyp alǵan deı alamyz.
Óńir basshysy «Sypataı batyr» JShS-ne de arnaı bardy. Onda óńirdegi qyzylsha sharýashylyǵyn damytý máseleleri talqylandy. Sharýashylyqta 6,5 myń gektar jer bar desek, onyń úsh myńy – egistik alqap. Sharýa qojalyǵynyń basshysy Qanat Shaıhıevtiń aıtýynsha, qyzylshaǵa 200 gektar jer bólingen. Ótken jyly ár gektardan 861 tsentner tátti ónim jınalypty. Qyzylsha ósirýshi shyǵynǵa ushyramas úshin frantsýzdyq elıtalyq tuqymdardy, «EvroHım» JShS-nen eń jaqsy mıneraldy tyńaıtqyshtardy. Ol óz nátıjesi kóp uzamaı-aq berýde. Sondaı-aq, Qanat Shaıhıev táýligine 80 gektarǵa deıin aramshóp shyǵara alatyn qurylǵymen tanystyrdy.
Jas dárigerlermen kezdesken Berdibek Saparbaev aýdan basshysy Meıirhan Ómirbekke qajetti qujattardy jınap, sala mamandaryna turǵyn úı alýǵa kómektesýdi tapsyrdy.
Aýdandaǵy jumys sapary barysynda Berdibek Saparbaev Merki aýylynyń batys jaǵyndaǵy kireberiste ornalasqan №1 blokpostyń qyzmetimen tanysty. Munda 12 adam jumys isteýde, onyń ishinde polıtseıler, SES, aýyl ákimshiliginiń qyzmetkerleri jáne medıtsına qyzmetkerleri bar. Blokpost dene qyzýynyń joǵarylaýy baıqalǵan adamdarǵa arnalǵan oqshaýlaǵyshpen qamtylǵan. Degenmen, áli ondaı derek tirkelmegen.
Aýdan aktıvimen kezdesýde Berdibek Saparbaev jumys saparyn qorytyndylap, barynsha paıdalanylmaı otyrǵan Merki aýdanynyń joǵary áleýetin atap ótti. Aýdannyń jeri qunarly. Oblys ákiminiń boljamy boıynsha aǵymdaǵy jyly sýarmaly sý máselesi bolmaıdy.
Óńir basshysy jyl saıyn egistik alqabyn kem degende 10 paıyzǵa ulǵaıtyp otyrýdy tapsyrdy.
- Jerdi barynsha tolyq jáne tıimdi paıdalaný, onyń qunarlylyǵyn, daqyldardyń ónimdiligin jáne tuqym sapasyn arttyrý qajet. Áli kúnge deıin sharýashylyqtardy irilendirý máselesi sheshilmeı keledi. Bul oraıda aýyldyq okrýg ákimderi tarapynan sharýalarǵa memlekettik baǵdarlamalardyń artyqshylyqtaryn túsindirý boıynsha jumystar álsiz júrgizilýde, - dep túıindedi Berdibek Saparbaev.
