Benzın baǵasynyń ózgerýi Qazaqstan úshin zańdylyq bolǵaly tur
Benzınge qatysty berekesizdikke kelsek, múddeli mınıstrliktegiler muny eń aldymen kórshiles Reseıdegi jaǵdaıǵa siltegen. Teriskeı kórshiden ımporttalatyn joǵary oktandy benzın kólemi tamyzdyń sońyna taman kúrt azaıyp, aldymen baǵa ketti, sosyn tapshylyq týdy. Baqsaq, Reseıde de benzınge baǵanyń tym qymbattyǵy da aıtylǵan bolatyn. Osyǵan oraı, «Qazaqstannyń otyn qaýymdastyǵy» túrli faktordy alǵa tartyp, Qazaqstandaǵy benzınniń shekti baǵasyn odan saıyn kóterýdi suraǵan. Rasynda, bul solaı: AI-92 Qazaqstanda - 128 teńge, Reseıde 160 teńge, dızeldik otynnyń bir lıtri Qazaqstanda - 115 teńge, Reseıde 172 teńge turady. Sondyqtan da Reseıden munaı ónimderin qymbatqa satyp alyp ákelip, ony Qazaqstanǵa arzanǵa satýǵa eshkim qulyqty bolmaıdy, munyń sońy tapshylyqqa ulaspas úshin qaýymdastyq elimizde de benzın baǵasyn kóterýdi usynǵany este. Buny Úkimet qoldamady, degenmen, atqarýshy bıliktiń sheshimimen «QazMunaıGaz» kompanııasy ózine paıdaly bolmasa da, qymbat benzındi Reseıden satyp alyp, Qazaqstanǵa ákelip sata bastady. Bul eldegi benzınge baǵanyń turaqtylyǵyn qamtý maqsatyndaǵy shara bolatyn.
Keıinnen, Reseıdiń ózi benzınnen tapshylyq kóre bastaǵan tusta Energetıka mınıstrligi Ázerbaıjan men Túrkimenstannan janarmaı jetkizý máselesin qarastyrǵan edi. Búginge deıin myń tonnadan astam ónim Ázerbaıjannan jetkizilip te úlgerdi. «Bizdiń zaýyttar benzınge qatysty kelisilgen kólemniń ózin bizge bere almaı otyr degimiz keledi. Sondyqtan, «QazMunaıGaz» basqa taraptarmen de kelissózder júrgizdi. Qazirgi ýaqytta ázerbaıjandyq «SOKAR» kompanııasynyń benzın jetkizý múmkindikteri qarastyrylyp jatyr. Sonymen qatar, Túrkimenstannan janarmaı jetkizý máselesi de bar», - dedi Energetıka vıtse-mınıstri Uzaqbaı Qarabalın.
Sóıtip, Qazaqstandaǵy munaı óńdeýshi zaýyttar múmkindiginshe júktemelenip, olardyń jumys qýaty búgingi kúni rekordtyq kórsetkishterge shyqqan. Tipti, elimizdegi benzın tapshylyǵyn boldyrmaý maqsatynda Úkimet Shymkent munaı óńdeý zaýytynyń josparlyq jóndeý jumystaryn 2015 jyldyń aqpanyna deıin shegerýge de bardy. «Shymkenttegi munaı óńdeý zaýytyn jóndeýge jabý jumystaryn kelesi jyldyń aqpan-sáýir aılaryna deıin shegere turý jaıy talqylanyp jatyr. Atalǵan shara elimizdiń ishki naryǵyndaǵy janar-jaǵarmaıǵa degen tapshylyqty joıý maqsatynda barlyq munaı óńdeý zaýyttaryn tolyqtaı júktememen jumys istetýge jumyldyrý úshin jasalýda», - dep túsindirdi Uzaqbaı Qarabalın. Aıtpaqshy, úzdiksiz janarmaımen qamtýdy kózdegen bılik Prezıdent júktegen tórtinshi jańa zaýyt týraly tapsyrmasyn oryndaýdan bas tartyp, onyń ornyna sol Shymkenttegi zaýyttyń qýatyn arttyrýdy qarastyrmaq. Aıtalyq, «Kazenergy» qaýymdastyǵynyń 2013 jylǵy Ulttyq energetıkalyq baıandamasyn tanystyrý barysynda qaýymdastyqtyń bas dırektory Áset Maǵaýov Qazaqstanda benzınniń jetispeıtin kólemin syrttan tasymaldaý elimizdegi munaı óńdeý zaýyttaryn jańǵyrtý aıaqtalǵansha jalǵasatynyn atap ótken bolatyn. «Álemdegi úrdiske toqtalatyn bolsaq, shaǵyn munaı óńdeý zaýyttary básekege qabiletti emes, ıaǵnı 5 mln. tonnaǵa deıingi zaýyttardy japqan durys. Sondyqtan elimizde 1-2 mln. tonna munaı ónimderi jetispeı turǵan kezde tórtinshi munaı óńdeý zaýytyn salý ekonomıkalyq turǵyda tıimsiz. Atap aıtqanda, biz munaı óńdeý qýatyn 18 mln. tonnaǵa deıin arttyryp jatyrmyz, sondaı-aq ashyq tústi munaı ónimderin shyǵarý qamtamasyz etiledi. Osy oraıda ortamerzimdi bolashaqta barlyq qajettilikti Qazaqstandaǵy úsh zaýyttyń esebinen jabatyn bolamyz, bul munaı óńdeý zaýyttary jańǵyrtylǵannan keıin júzege asady. Sonymen qatar, boljam boıynsha 2024-2025 jylǵa qaraı munaı ónimderin tutyný kólemi artatyn bolady», - dedi qaýymdastyq basshysy Áset Maǵaýov. Onyń paıymynsha, elimizdegi úsh zaýyttyń birin keńeıtýge áleýet bar, sonyń ishinde Shymkent munaı óńdeý zaýytyna ekpin salynyp, qýattylyǵyn budan ary qaraı keńeıtý kózdeledi.
Sóıtip, Qazaqstan ishki suranysty tolyq qanaǵattandyrý úshin eldegi úsh zaýyttyń qýatyn tolyq paıdalanbaq. Al Ázerbaıjan men Túrkimen munaıyn qashanǵa deıin tasımyz degenge kelsek, qazir Reseımen de kelissóz qalypqa kele bastaǵan syńaıly. Buǵan dálel: Atyraýda ótken HІ óńiraralyq yntymaqtastyq forýmynda QR Energetıka mınıstriniń birinshi orynbasary Uzaqbaı Qarabalın Qazaqstandaǵy joǵary oktandy benzın baǵasynyń turaqtanatynyn aıtyp qaldy. «Reseımen kelisimsharttar jasastyq. Muny oń baǵyt alǵan naryqtaǵy jaǵdaıdan da kórýge bolady. Tapshylyq buryn bolǵan, áli de baıqalýda. Shamamen 30 paıyz. Ony Reseı esebinen jabýymyz qajet. Bastysy munaı ónimderi Reseıden tasymaldana bastady», - dedi Uzaqbaı Qarabalın. Sonymen qatar, Qarabalınniń sózine qaraǵanda, janar-jaǵar maıdyń quny ázirge ózgerissiz qalady. Degenmen, bul tek ázirshe ǵana. Óıtkeni, buǵan deıin «baǵa óspeıdi» degen boljamdy naqtylap aıtyp, aýzy kúıgen Uzaqbaı Qarabalın endigide «qymbattatpasa bolmaıdy» degenge saıatyn málimdeme jasaı bastaǵanyn baıqaımyz. «Meniń oıymsha, ýaqyt óte baǵa kóterilýi tıis. Janymyzdaǵy 30-40 eldiń ishindegi eń arzan janar-jaǵar maı bizde ekeni belgili. Qazaqstan búginde - eýrazııalyq keńistikte eń arzan janar-jaǵar maıy bar memleket. Bizdiń aýmaqpen óte kólemdi júk kólikteri ótedi, barlyǵy Qazaqstan shekarasyna jetip, munda kólikterin janar-jaǵar maıǵa toltyryp shyǵarýdy qalaıdy. Júk kólikterine tonnaǵa deıin janar-jaǵar maı quıylatynyn aıtpasa da bolatyn shyǵar. Qazirgi ýaqytta «QazMunaıGaz» UK Úkimettiń tapsyrýymen janar-jaǵar maıdy satyp alyp, ony arzan baǵamen satýda. Osylaısha shyǵyndalyp jatyr. Bul qashanǵyǵa deıin jalǵasady? Menińshe, ýaqyt óte baǵa ósýi tıis», - dedi U.Qarabalın. Qysqasy, baǵa ózgermeıdi, biraq bul ázirshe ǵana.
Alaıda, munaı ónimderiniń naryǵyndaǵy baǵa qubylysynan bólek alańdatatyn taǵy bir másele bar. Máselen, Májilis depýtaty Raýan Shaekın elimizdiń ishki naryǵynda munaı ónimderiniń bólshek saýdasyna memlekettik retteý bolmaı otyrǵanyn aıtyp, teńgerimsizdikke alyp kelgen osyndaı retteýdiń kóterme saýdada da qarastyrylmaýy dúrbeleńge sebep bolyp otyrǵanyn alǵa tartady. Onyń sózine qaraǵanda, 2014 jylǵy 21 tamyzdan beri elimizde janar-jaǵar maıdyń barlyq túriniń baǵasy orta eseppen 4 paıyzǵa ósken. «Bul bólshek saýda rynogyndaǵy jaǵdaı. Al respýblıkamyzdyń munaı ónimderiniń kóterme saýda rynogynda ne bolyp jatyr?», - deıdi Shaekın. Onyń aıtýynsha, kóterme saýda deńgeıinde satýshylarǵa shekteý bolmaǵandyqtan, olar esh qıyndyqsyz naryqta manıpýlıatsııa jasaı alady. «Ózińiz qarańyz, AI-92 markaly benzınniń jyldyq tutyný mólsheri 2,8 mln. tonna, dızel otyny - 4,6 mln. tonna. Qazaqstannyń úsh munaı óńdeýshi zaýyty («Atyraý munaı óńdeý zaýyty» JShS, «Pavlodar munaı-hımııa zaýyty» AQ, «PetroQazaqstan Oıl Prodakts» JShS) jalpy alǵanda jyl saıyn 1,9 mln. tonna AI-92 benzınin jáne 4,0 mln. tonna dızel otynyn óndiredi. Óndirý men tutyný arasyndaǵy jetispeıtin mólsher Reseıden jetkiziledi. Osy maqsatta aǵymdaǵy jyldyń naýryz aıynda Reseıden jetkiziletin munaı ónimderiniń biryńǵaı operatory retinde - «QazMunaıGaz Ónimderi» JShS kompanııasy quryldy. Bul jaǵdaıdy mınıstrler «munaı ónimderiniń ımporttyq jetkizýlerin jáne ishki rynoktyń turaqtylyǵyn retteý maqsatynda jasap jatyrmyz» dep túsindirgen bolatyn. Al «QazMunaıGaz Ónimderi» JShS-nyń jumysy týraly ol qurylǵan sátten bastap memlekettik organdardyń aqparattarynda kórsetilmedi. Eger kompanııa Reseıden Qazaqstanǵa belgili bir kólemdi jetkizgen bolsa ol qandaı otyn, qaı aımaqtarǵa, qandaı naryqqa (kóterme, bólshek) jetkizilgen, ıaǵnı onyń qyzmeti ashyq bolmady jáne onda turaqtylyq esh baıqalǵan emes. Nátıjesinde úırenshikti jaǵdaı qalyptasty, munaı jáne gaz mınıstri halyqty qarasha aıyna deıin baǵa kóterilmeıdi dep sendirgenimen barlyǵy kerisinshe boldy», - deıdi R. Shaekın. Osyǵan baılanysty, depýtat munaı ónimderin tasymaldaýshylardyń ústinen baqylap, olardyń baǵasyna memlekettik retteý jasaý qajettigin alǵa tartady. Onyń pikirinshe, bul salada da básekelestik bolý kerek. «Sondyqtan da, barlyq taýarlar men qyzmetterdiń ózindik qundarynyń quramynda bolǵandyqtan, biz nazardy bólshek saýdaǵa ǵana emes, kóterme saýdaǵa da barynsha aýdarýymyz kerek. Negizi kóterme baǵa bólshek baǵadan qalaıda arzan bolady - bul saýda qatynastaryndaǵy qatyp qalǵan aksıoma. Alaıda janar-jaǵarmaıdyń barlyq túrleriniń kóterme baǵasy bólshek saýda baǵasynan 10%-ǵa qymbat, al bul barlyq taýarlar men qyzmetterge áser etpeı qoımaıdy», - deıdi ol.
