Belgili ǵalymdar Túrkistannyń tarıhı murasyn zertteý máselesin talqylady
Arheologııa ınstıtýtynyń dırektory, akademık B.Baıtanaev, belgili arheologtar M.Tuıaqbaev, A.Erjigitova, professor, Q.A.ıAsaýı atyndaǵy MKTÝ ǵylymı-zertteý ortalyǵynyń dırektory D.Kenjetaı Túrkistannyń jańa tujyrymdamasyn jasaý úshin qundy keńester berdi.
«Túrkistan óńiriniń tarıhyn, arheologııasy men mádenıetin Qazaqstannyń «rýhanı astanasy» retinde ǵylymı turǵydan zertteý máselesi jańa jáne keshendi kózqarasty talap etedi. Osy oraıda keshendi baǵdarlama ázirleýdi usynamyn. Oǵan qala tarıhyna qatysty kitaptardy aýdarý jáne basyp shyǵarý máseleleri enedi. Bul baǵdarlamada arheologııalyq qazbalar, tarıhı-mádenı eskertkishterdi qalpyna keltirý jáne qaıta qurý, teatr jáne mýzykalyq qoıylymdar men Túrkistan qalasynyń shynaıy kelbetin ashatyn basqa máseleler qamtylsa», - dedi Ómirzaq Shókeev.
Budan bylaı bul máseleler turaqty túrde talqylanatyn bolady. Ǵalymdar tańǵajaıyp aımaqty zertteý jyldarynda onyń tarıhı-mádenı qubylysyn asha bilgendikterin atap ótti. Sonymen qatar, olardyń pikirinshe, tarıh pen mádenıet eskertkishteri jarqyn oqıǵalarmen aımaqtyń baı ótkenin zertteý men túsinýge negiz bolyp tabylady. Qolda bar jazbasha derek kózderi tarıhı oqıǵalardyń keńdigin, mańyzdylyǵy men jaryqtyǵyn túsinýge tolyq múmkindik bermeıdi. Olar ulttyq ıdeıanyń negizderiniń biri ǵana emes, aımaqtyń ımıdjdik bólshekteri bolyp sanalady.
Ǵalymdar Túrkistandy birtutas tarıhı-mádenı aımaq retinde zertteý tarıhyna júgine otyryp, ony ortaǵasyrlyq avtorlardyń eńbekterinen bastaý kerektigin málimdedi. Tabarı, Ibn-Hordadbeh, Makdısı, Istahrı, Ibn-Haýkal, Djývaını, Sheref-d-Dın Ezdı, Vasıfı jáne basqa da uly oıshyldardyń shyǵarmalary tyńǵylyqty zerttelýi qajet. Onyń ústine XIX ǵasyrdyń ekinshi jartysynda áıgili «Túrkistan albomy» jaryq kórdi. Bul Orta Azııanyń keń geografııalyq aımaǵyn zertteýdiń kópjyldyq nátıjesi bola aldy.
Kelesi kezeńdi Túrkistandy arheologııalyq zertteýdiń negizderi dep sanaýǵa bolady, delindi basqosýda. Olardy Keńes zamanynda Orta Azııa arheologııasynyń patrıarhy Mıhaıl Evgenııevıch Masson qalaǵan. Aıta ketý kerek, Ońtústik Qazaqstan keshendi ekspedıtsııasy (OQQAE) 1947 jyly onyń isiniń zańdy jalǵasy boldy. 1971 jyldan bastap ıÝKKAE arheolog, keıinirek akademık Karl Baıpaqovtyń basshylyǵymen jumys isteldi.
Sonymen birge, Qazaqstannyń «Qasıetti geografııa» ulttyq jobasy Mádenı mura baǵdarlamasynyń zańdy jalǵasy boldy. Ol 2017 jyly elimizdiń tarıhı jerlerine arheologııalyq jáne etnomádenı ekspedıtsııalar ótkizý týraly bastama kóterdi.
«Elbasymyz N.Á. Nazarbaevtyń bastamasymen jasalǵan «Mádenı mura» memlekettik baǵdarlamasy 2004-2011 jyldar Túrkistandy qarqyndy zertteýdiń taǵy bir mańyzdy kezeńi boldy. Baǵdarlama sheńberinde arheologııa, qundy jádigerlerimizdi tabý, saqtaý jáne qalpyna keltirý, tarıhty, mádenıetti jáne tarıhı murany zertteý salasynda kóptegen jobalar júzege asyryldy. Tarıhı-mádenı murany tanymal etý jáne týrıstik klasterdi damytý boıynsha jobalar bastaldy. Túrkistan ólkesiniń tarıhı-mádenı murasyn zertteý men nasıhattaýdy jalǵastyrý jáne elimizdiń basty geomádenı brendterin qurý - kezek kúttirmeıtin jáne mańyzdy mindet», - dedi Ó.Shókeev.
Óńir basshysy qazirdiń ózinde Otyrar oazısiniń eskertkishteri, Kúltóbe, Saýran arheologııalyq kesheni, Sıdaq, Bórijar qorymy, Jýantóbe, Qaraspan tóbesi, Saıram-Ispıjaba, Sozaq eldimekenderi, Jibek Jolynyń fenomeni jáne basqa da kóptegen nysandar týraly bolashaqtaǵy sanqyrly jumystyń negizi retinde senimmen aıtýǵa bolatynyn atap ótti.
