Bektenov: Memlekettiń ekonomıkadaǵy úlesin azaıta otyryp, birlesken ınvestorlardy belsendi tartý qajet
ASTANA. KAZINFORM — Premer-mınıstr Oljas Bektenovtiń tóraǵalyǵymen «Samuryq-Qazyna» ulttyq ál-aýqat qory» AQ dırektorlar keńesiniń otyrysy óttti.
Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda alǵa qoıǵan mindetterdi eskere otyryp, Qordyń 2024 jylǵy jumysynyń qorytyndylary jáne ony odan ári damytý máseleleri qaraldy.
«Samuryq-Qazyna» UÁQ» AQ basqarma tóraǵasy Nurlan Jaqypov ınvestıtsııalyq jobalardy iske asyrý týraly baıandady.
Úzdiksiz elektrmen jabdyqtaý maqsatynda Ekibastuz GRES-1 №1 energııa blogy toqtap, qýaty 4000 MVt-qa deıin ulǵaıtyldy. Ekologııany jaqsartý jumystary aıasynda Almaty JEO-2 jáne JEO-3 úshin gaz ınfraqurylymyn qurý jobasy iske asyryldy. Qarashyǵanaq ken orny jumysynyń tıimdiligin arttyrý úshin besinshi keri aıdaý kompressory engizildi. Kólik-logıstıkalyq baǵytta Sıan qalasynda júk termınaly salyndy, ol júkterdi jetkizý merzimin qysqartýǵa jáne qazaqstandyq baǵyttardyń tartymdylyǵyn arttyrýǵa múmkindik berdi. Sonymen qatar 250 shaqyrymnan astam gaz qubyry men 500 shaqyrym temirjol jelisi tartylyp, ekinshi «Dostyq – Moıynty» jolynyń 132 shaqyrymynda poıyz qozǵalysy iske qosyldy. Sondaı-aq esepti kezeńde Qazaqstan úshin biregeı jobalar: gıdroakkýmýlıatsııalyq stansa men Astana qalasyndaǵy alǵashqy tsıfrlyq qosalqy stansanyń qurylysy bastaldy.
Jalpy tizimge qazirgi ýaqytta munaı-gaz, munaı-hımııa, energetıka, kólik-logıstıka jáne basqa da salalar boıynsha quny 33,3 trln teńgeni quraıtyn ınvestıtsııalyq 46 joba engizilgen.
Bıyl «Taldyqorǵan – Úsharal» magıstraldy gaz qubyryn paıdalanýǵa berýdiń arqasynda Jetisý óńirindegi 66 eldi mekendi gazben qamtý jumystaryn aıaqtaý josparlanǵan. Kendirlide qýattylyǵy táýligine 50 myń m3 teńiz sýyn tuşytý zaýytyn iske qosý arqyly Jańaózen qalasy men Mańǵystaý oblysyndaǵy sý tapshylyǵy máselesin sheshý josparlanýda. Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵytynyń (THKB) jáne «Dostyq – Moıynty» temirjol jelisi ýchaskesiniń ótkizý qabiletin arttyrý tranzıtti damytýǵa eleýli serpin beredi. Іshki naryqtyń qajettilikterin qanaǵattandyrý úshin PMHZ-da dızel otynyn gıdrotazartý ornatylady jáne CASPI BITUM-da bıtým óndirisi keńeıtiledi. «Beıneý – Bozoı – Shymkent» magıstraldy gaz qubyrynyń ótkizý qabiletin jylyna 15 mlrd m3 deıin arttyrýǵa múmkindik beretin ekinshi ýchaskesiniń qurylys barysyna erekshe nazar aýdarylyp, birlesken ınvestıtsııalaý quraldary talqylandy.
Jobalar boıynsha jergilikti qamtýdyń boljamdy úlesi sektorǵa baılanysty ózgerip otyrady. Mysaly, kólik-logıstıka sektoryndaǵy jobalar boıynsha bul kórsetkish 85%-dy, energetıkalyq jobalar boıynsha – 60%-dy, sý tuşytý zaýytyn, «UIMT» AEA ınfraqurylymyn, jaıly mektepter men 5G jelisin salý jáne TOBJ tóseýdi qosa alǵanda, basqa da jobalar boıynsha – 80%-dy quraıdy.
Sondaı-aq 2024 jyly otandyq taýar óndirýshilerdi qoldaý boıynsha qosymsha sharalar qarastyrylǵan. Osynyń arqasynda 1,1 trln teńgege OTÓ-men sharttar jasalyp, ósim 2023 jylmen salystyrǵanda 76%-dy qurady. 191 mlrd teńgege ofteık-kelisimsharttar jasaldy, bul 2023 jylmen salystyrǵanda 10 esege kóp. Sonymen qatar Qordyń satyp alý júıesi alǵash ret EQDB, ADB jáne EYDU úzdik standarttaryna sáıkes dep tanyldy.
Premer-mınıstr elimiz úshin mańyzdy jobalardy iske asyrýǵa jeke ınvestıtsııalar tartý jónindegi jumysty kúsheıtý qajettigine toqtaldy.
- Memleket basshysy bizdiń jumysymyzdyń basym baǵyty iri ınfraqurylymdyq jáne ónerkásiptik jobalardy, kólik pen logıstıkany damytý, sondaı-aq tsıfrlandyrý jáne jasandy ıntellekt bolýy tıis ekenin atap ótken bolatyn. Úkimet elimiz úshin mańyzdy jobalardyń iske asyrylý jaǵdaıyn baqylaýda ustaıdy. Memlekettiń ekonomıkadaǵy úlesin birtindep azaıta otyryp, birlesken ınvestorlardy belsendi tartý qajet, — dep atap ótti Oljas Bektenov.
Sonymen qatar Premer-mınıstr úderisterdi ońtaılandyrý jáne keshiktirýge ári negizsiz qymbattaýǵa jol bermeý úshin jobalardy iske asyrý merzimderiniń saqtalýyn qatań baqylaý qajettiligine aýdardy.
Eske salsaq Oljas Bektenov Qosshynyń bas josparymen jáne kópsalaly aýrýhana qurylysymen tanysqan edi.