BEK aıasynda básekelestikti damytýdyń Biryńǵaı strategııasy ázirlenedi - aptalyq sholý
|
Eske salaıyq, DM-03 údetkish blogy jáne «Glonass-M» úsh reseılik navıgatsııalyq ǵarysh apparaty bar «Proton-M» zymyran-tasyǵyshynyń bıylǵy 2 shildede Astana ýaqyty boıynsha saǵat 08.38-de «Baıqońyr» ǵarysh aılaǵynyń №81 alańynan jasalǵan ushyrylymy apatpen aıaqtalǵan bolatyn. QR Ulttyq ǵarysh agenttiginde rastaǵandaı, «Proton-M» zymyran-tasyǵyshy ushyrylymnan keıin 10 sekýndtan soń jerge qulap, jaryldy. Atalmysh ushyrylymnyń maqsaty orbıtadaǵy «GLONASS» reseılik tobyn tolyqtyrý edi. Alaıda Ulttyq ǵarysh agenttiginiń tóraǵasy Talǵat Musabaev Úkimet otyrysynda bul jolǵy Baıqońyrdaǵy «Protonnyń» qulaýy zańnamalyq turǵyda apatqa jatpaıdy dedi. Agenttik basshysynyń túsindirýinshe, Qazaqstan men Reseı arasynda jasalǵan kelisimge oraı, zymyran apattary retinde olardyń Reseı Federatsııasynyń jalǵa alǵan aýmaǵynan tysqary jerlerge qulaǵan zymyrandar sanalady. «Al búgingi jaǵdaıda zymyran ushyrylǵan alańnyń mańyna qulady, zańnamalyq turǵydan qarasaq, apat bolǵan joq», deıdi ol. Onyń aıtýynsha, zymyran qulaı salysymen geptıl otyny janǵan. «Mundaı jaǵdaıda geptıl otyny túgel janyp ketedi de, azot oksıdi túziledi. Jarylystan soń paıda bolǵan tútin úsh baǵytqa bólinip, onyń biri - Qarmaqshyǵa, ekinshisi - Qazalyǵa, úshinshisi Baıqońyrǵa baǵyt alǵan. Al bul ýaqytta jaýǵan jańbyr tútinniń birazynyń joıylýyna septigin tıgizdi, osy jaǵynan alǵanda jurtshylyqqa qaýip deńgeıi azaıdy deýge bolady»,- deıdi T. Musabaev. Baıqońyr aılaǵynda «Proton» zymyranynyń qulaýyna oraı Qorshaǵan ortany qorǵaý mınıstri Nurlan Qapparov jetekshilik etetin úkimettik komıssııa qurylǵanyn atap aıtaıyq. Premer-Mınıstr Serik Ahmetovtiń tapsyrmasyna sáıkes úkimettik komıssııa Baıqońyrdaǵy ekologııalyq jaǵdaıdy zertteıtin bolady. «Oryn alǵan oqıǵaǵa baılanysty Qorshaǵan ortany qorǵaý mınıstriniń basshylyǵyndaǵy úkimettik komıssııa qurýdy tapsyramyn. Ol ǵarysh aılaǵyndaǵy oqıǵanyń jalpy óńirdiń, Qazaqstan Respýblıkasynyń jaqyn aýmaqtarynyń ekologııalyq ahýalyna áserin tekserýi tıis», -dedi S. Ahmetov. Sonymen qatar Іshki ister mınıstri Qalmuhanbet Qasymov ІІM qyzmetkerleri Baıqońyr jurtshylyǵy arasynda Proton apatyna qatysty túsindirý jumystaryn júrgizetinin atap ótti. «Biz Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligimen birlese otyryp, qaýipsizdik sharalaryn qabyldaıtyn bolamyz. Birinshiden, Baıqońyrǵa basqa aýdandardan kelýge shekteý qoıylady. Ekinshiden, jurtshylyq arasynda túsindirý jumystaryn júrgizemiz. Aıtalyq, jurttyń úıden shyqpaýyn, esik-terezelerin jabyq ustaýyn, qoradan malyn shyǵarmaýyn qadaǵalaımyz. Dúkender men basqa da qoǵamdyq tamaqtaný oryndarynyń ashylýyna tyıym salynady. Biz osy baǵytta jumystar istep jatyrmyz», -dedi mınıstr. Geptıl otynynyń zııandylyǵy jaıynda aıtpasa da belgili. Abyroı bolǵanda Qazaqstan Respýblıkasynyń bas memlekettik sanıtarlyq dárigeri Jandarbek Bekshınniń aıtýynsha, Qyzylorda oblysy aýmaǵyndaǵy Baıqońyr ǵarysh aılaǵy aýqymynda aýada jarylyp ketken «Proton» qaldyqtary túsken jerdegi sanıtarlyq ahýal normaǵa sáıkes. Apattan keıin sanıtarlyq qyzmet ókilderi birden oqıǵa bolǵan jerge meıilinshe jaqyn eldi mekenderdiń tizimin jasady. Olar: Tóretam, Aqaı, Josaly kentteri men Baıqońyr qalasy. Atalmysh eldi mekender boıynsha júrgizilgen sanıtarlyq monıtorıng nátıjesi olarda ýly zattardyń normadan artyq taramaǵanyn kórsetken. Qazirgi tańda Reseı jaǵy polıgon aýmaǵyndaǵy ýly zattardy joıý jumystaryn júrgizip jatyr. Ol tolyq aıaqtalǵanǵa deıin sý qabattaryndaǵy sý quramynyń sapasy jáne tótenshe oqıǵa oryn alǵan jerdegi aýa tekserilip turady. ıAǵnı bul apattyń saldary, eń bastysy, halyqqa jáne eldiń ekologııalyq ahýalyna aýyr zardaptaryn keltirmeýin tileımiz. Osy oraıda zymyran-tasyǵyshynyń apatyna baılanysty qozǵalǵan qylmystyq istiń nátıjesi kinálilerge laıyqty jazasyn beredi degen úmittemiz. Astanada Eýrazııalyq báseke jelisin qurý kózdeledi Bul aptada ótken Mınıstrler kabınetiniń otyrysynda Úkimettiń basty nazary taýar naryqtarynda básekelestikti qorǵaý júıesin jetildirý máselelerine arnaldy. Básekelestikti qorǵaý agenttiginiń tóraǵasy Bolatbek Qýandyqov baıandama barysynda ıntegratsııalyq úderisterdiń kúsheıýýine baılanysty monopolııaǵa qarsy zańnamanyń buzylýyn boldyrmaý úshin halyqaralyq yntymaqtastyqty nyǵaıtý arqyly monopolııaǵa qarsy retteýdi jańa deńgeıge kóterýdi usynady. Bul rette TMD elderiniń Monopolııaǵa qarsy saıasat jónindegi memleketaralyq keńesine jáne Halyqaralyq báseke jelisine múshelik etý kózdeledi. «Budan bólek, Basqarmasy men Hatshylyǵyn Astana qalasynda ornalastyra otyryp, Eýrazııalyq báseke jelisin qurý qarastyrylady. Atalǵan bastama buǵan deıin 6-shy Astana ekonomıkalyq forýmynyń sheńberinde de talqylanǵan bolatyn. Buny basqa elderden kelgen áriptesterimiz de qoldady», - dedi B. Qýandyqov. Onyń sózine qaraǵanda, birlestiktiń basty mindetteri aıasynda qatysýshy elderdiń monopolııaǵa qarsy organdarynyń kelisilgen is-áreketterin uıymdastyrý, sondaı-aq taýar naryqtaryna taldaý júrgizý ádisnamasyn ázirleý qarastyrylady. Ozyq halyqaralyq tájirıbe negizinde óńirdiń monopolııaǵa qarsy qyzmetterin jetildirý kózdeledi. Nátıjesinde teń quqyly jáne ózara paıdaly yntymaqtastyq damı túsedi dep boljanyp otyr. Budan bólek, agenttik basshysy memlekettik organdar vedomstvoǵa táýeldi uıymdardy básekelestik ortaǵa berýge asyqpaı otyrǵandyǵyn eskertip ótti. «Qoldanystaǵy «Básekelestik týraly» zańǵa sáıkes, odan arǵy qyzmetinen bas tartylǵan memlekettiń qatysýyndaǵy kásiporyn uıymdary jekeshelenýi nemese memlekettik mekemege qaıta uıymdastyrylýy qajet bolatyn. Alaıda, buǵan qaramastan memlekettik organdar vedomstvoǵa táýeldi uıymdardy básekelestik ortaǵa ótkizýge asyqpaı otyr. Qazirgi tańda bas tartylǵan 440 kásiporynnyń 226-sy áli kúnge básekelestik ortaǵa berilmeı keledi», - deıdi B. Qýandyqov. Atap aıtqanda, bundaı olqylyq negizinen memlekettik satyp alý týraly zań normasynyń kemshiliginen oryn alyp otyr. «Onda 100 paıyz memlekettik kásiporyndardyń satyp alýlardy bir kózden júzege asyrý bar», - deıdi agenttik tóraǵasy. Onyń aıtýynsha, monopolııaǵa qarsy organnyń bas tartýyna qaramastan memlekettik kásiporyndar qyzmetterin jalǵastyryp, memlekettik tapsyrys alyp keledi. «Týyndaǵan máselege qatysty qatań shara qoldanylýy tıis. Sondyqtan da, memlekettik tapsyrystan bas tartylǵan kásiporynnyń naryqta qala berýine jol beretin Úkimettiń qaýlysy joıylýy tıis dep sanaımyz», - dedi B. Qýandyqov. Sonymen qatar Básekelestikti qorǵaý agenttigi tóraǵasynyń aıtýynsha, Qazaqstan naryǵyna erkin engennen soń iri sheteldik kompanııalar tarapynan básekege qarsy áreketter, karteldik kelisimder men adal emes is-tájirıbeler kórinis berýi ábden múmkin. Ondaı qubylystardyń jaǵymsyz saldary da bolýy yqtımal. «Al mundaı jaǵdaıda elimizdiń monopolııaǵa qarsy organy baqylaý jasaý quzyretine ıe emes ekenin eske salǵym keledi. Sondyqtan da karteldermen, satyp alýlardy júzege asyrý barysyndaǵy saýda mámilelerimen kúresti kúsheıtý kerek dep esepteımiz. Bul úshin Básekelestikti qorǵaý agenttigine memlekettik satyp alý, saýda-sattyq, aýktsıondar rásimin baqylaýdy júzege asyrý fýnktsııalaryn berý máselesi sheshimin tapsa ıgi edi», - deıdi ol. Munymen qosa Úkimet otyrysynda belgili bolǵandaı, Biryńǵaı ekonomıkalyq keńistik elderiniń básekelestikti damytý jónindegi Biryńǵaı strategııasy ázirlenýi múmkin. Agenttik tóraǵasynyń sózinshe, Eýrazııalyq ekonomıkalyq keńistikke qarasty Básekelestik jáne monopolııaǵa qarsy retteý mınıstrliginiń monopolııaǵa qarsy organdarynyń úılestirý keńesin qurý kózdelýde. Bul «3+1» formatynda Biryńǵaı ekonomıkalyq keńistikke (BEK) qatysýshy elder men Keden odaǵy aıasynda órbıdi. «Sonymen qatar, atalǵan keńestiń jumysy sheńberinde BEK elderiniń básekelestikti damytý jónindegi Biryńǵaı strategııasyn ázirleý josparlanady. Ol taýar naryqtarynyń básekege qabilettiligin jaqsartý boıynsha memleket qabyldaıtyn sharalardyń tıimdiligin arttyrýǵa járdemdesetin bolady», - deıdi B. Qýandyqov. Onyń sózine qaraǵanda, atalmysh strategııa aldyńǵy qatarly halyqaralyq tájirıbeni eskeredi jáne básekelestiktiń basty qaǵıdattaryn negizge ala otyryp, taýar naryqtarynda básekege qabilettilikti damytý baǵdarlamalaryn ázirleý úshin standarttarǵa arqaý bolady. Budan bólek, strategııada ekonomıkanyń negizgi salalarynda monopolııalaný deńgeıin jáne óńirlik básekelestiktiń qarqyndylyǵyn kórsetetin ındıkatorlar qamtylady. |
