Baıtursynuly memorıaldyq úıi Qazaqstannyń kıeli jerleri kartasyna endi
Bıyl Almaty qalasynan Qazaqstannyń Kıeli jerleriniń kartasyna 5 nysan iriktelip alyndy. Bul nysandardyń barlyǵy jergilikti tarıhı mańyzy bar eskertkishter sanatyna kiredi. 
1000 jyldyq tarıhy bar Almaty qalasynda Qazaqstanyń kıeli jerleri kartasyna enetin nysandary kóp bolýy zańdy. Sebebi, Almaty tarıhta el astanasy retinde sheshýshi ról oınaǵan ortalyq qala bolǵan.
Sondaı nysandardyń biri, Alash kósemi, qazaq tili men ádebıetiniń reformatory, memleket jáne qoǵam qaıratkeri, qazaq sanasynyń shamshyraǵy, aqyn, aýdarmashy, túrkitanýshy, lıngvıst, saıası-qýǵyn súrgin qurbany Ahmet Baıtursynuly turǵan úı búginde almatylyqtardyń jıi bas suǵatyn tarıhı orny.
Atalǵan nysan Almaty qalalyq Mádenıet basqarmasynyń qoldaýymen Qazaqstannyń kıeli jerleri kartasyna endi.
Bul úıde 1870-1937 jyldary belgili qoǵam qaıratkeri, Alash zııalysy Ahmet Baıtursynuly otbasymen turǵan.
Úı murajaı retinde 1998 jyly Ahmet Baıtursynulynyń 125 jyldyq mereıtoıy qarsańynda resmı túrde ashyldy.
Jalpy mýzeı qorynda ǵalym ómiri men shyǵarmashylyq murasyna qatysty 550-ge jýyq resmı qujat saqtalǵan. Onyń 300-i memlekettik muraǵattan alynǵan resmı qujat. Sonymen qatar, jekelegen jáne ujymdyq fotosýretteri, maıly boıaýdaǵy birneshe portretteri bar.
Mýzeı aýlasynda A. Baıtursynulynyń eskertkish-bıýsti ornatylǵan. Mýzeı 2010 jyly 10 qarashada Almaty qalasy ákimdiginiń jergilikti mańyzy bar Tarıh jáne mádenıet eskertkishteriniń memlekettik tizimin bekitý týraly 4/840 qaýlysy boıynsha eskertkishter tizimine engizilgen.
Mýzeı ekspozıtsııalary, qúndy jádigerler búkil elden mysqaldap jınalǵan. Sebebi, mýzeı dırektory Raıhan Imahambet, qýǵyn- súrginge toly Ahmet Baıtursynulynyń artynda tarıhı jádigerlerdiń saqtalýy óte qıyn bolǵan deıdi.
Alashorda kósemderiniń biri, qazaqtyń til biliminiń negizin qalaýshy, alǵashqy «Qazaq» gazetiniń redaktory únemi kóship-qonyp júrgen.
1992 jyly 18 qyrkúıekte A.Baıtursynulynyń esimi aqtalǵannan keıin QR «Tarıhı murany qorǵaý jáne paıdalaný týraly» Zańyna sáıkes jergilikti mańyzy bar tarıhı jáne mádenıet eskertkishteriniń tizimine alyndy.
Alaıda, qazaq ulttyq ǵylymynyń basynda turǵan Ahmetteı tulǵanyń artynda qalǵan murany saqtap nasıhattaý máselesinde de sheshilmegen túıtkildi máseleler joq emes.
Sońǵy 20-25 jylda Alash murasyn zertteýmen, nasıhattaýmen, onyń ishinde ahmettaný máselesimen tyńǵylyqty aınalysyp kele jatqan, ómiriniń 25 jylyn Ahmet murasyna arnaǵan tulǵatanýshy Imahanbet Raıhan Sahybekqyzy memorıaldyq úıdi memleket óz qaramaǵyna alsa degen oıyn bildirdi.
Qazir mýzeı Ahmet Baıtursynulynyń urpaqtary ashqan qordyń menshiginde. Nysannyń kommýnaldyq shyǵyndarynyń ózi mýzeı basshylyǵy úshin aýyr tıip otyr.
«Ahmet Baıtursynuly kim deseńiz, myna qazirgi qabyldanyp jatqan álipbıdiń basynda Ahmet babamyz tur. 1912 jyly túzetýdi qajet etpeıtin álippeni jazǵan. Ǵylymǵa eshkim úlken jańalyq ákelgen joq. Qazaq eliniń ózge elderden ozyp ketýine muryndyq bolǵan tulǵanyń biri ári biregeıi Ahmet Baıtursynuly. Onyń artynda qalǵan baı murasyn kózimizdiń qarashyǵyndaı saqtaý - bizdiń perzenttik paryzymyz, memlekettiń boryshy dep túsinemiz. Muhtar Áýezov, Sábıt Muqanov mýzeıleri qalanyń balansynda tur. Ahmet Baıtursynulynyń memorıaldyq úıi de qalanyń nemese memlekettiń balansyna alynýy tıis. Sebebi, 1994 jyly qurylǵan qoǵamdyq qor óz deńgeıinde mýzeı jumysyn júrgize almaı otyr. Qoǵamdyq qorda men ǵana jumys jasaımyn. Onyń ózi tegin, eshbir aqysyz. Shyn qyzyǵyp júrgizip otyrǵan basshy joq. Qoǵamdyq qor jetekshisi Baıtursynov Serik Samuratuly jarǵyda jazylǵan Ahmet Baıtursynuly shyǵarmashylyǵyn nasıhattaý, bir rettik shákirtaqy taǵaıyndaý, jańa eksponattarmen tolyqtyrý pýnktterin oryndamaı otyr. Men mindet qylmaımyn. Bul meniń perzenttik paryzym», - dedi Raıhan Saqybekqyzy.
Ahmet Baıtursynulynyń memorıaldyq mýzeıi - Ult kósemi ulaǵatty ustaz, qazaq ǵylymy men biliminiń bıik shyńy Ahmettiń murasyn, kóziniń qarashyǵyndaı saqtap kele jatqan mekeme.
Bul tulǵanyń tól murasymen qaıta tabysyp, ǵulama ǵıbrattyǵyn óskeleń urpaqqa tanytatyn qural. Ótkendi bilý búgingi urpaqtyń mindeti. «Ótkensiz búgin, búginsiz keleshek joq» adamzattyń adam bolyp qalyptasýyna qaǵıda bolyp qalǵan ispetti.
