Baıtaq naryqty baǵyndyrý - mindetimiz - baspasózge sholý
***
Búgin Astanada Qazaqstan, Reseı jáne Belarýs memleketteriniń basshylary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq qurý týraly shartqa qol qoıady. Osyǵan oraı, «Egemen Qazaqstan» gazeti professor Muratbek Muhanbekov pen Eýrazııalyq ekonomıkalyq qaýymdastyǵy Keden odaǵynyń jumys máseleleri jónindegi basqarma basshysy Aıdyn Meırambekulyn áńgimege tartty. Maqala «Utylmaımyz» degen taqyryppen berilgen.
A. Meırambekulynyń aıtýynsha, 1994 jyly Elbasymyz M.V.Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýnıversıtetinde sóılegen sózinde osy ıdeıany alǵash kótergen bolatyn. Bul ıdeıaǵa bıyl 20 jyl tolyp otyr. Osy aralyqta kóptegen ister atqaryldy. Tarıhı turǵydan qarasaq, eń bastysy - 2000 jyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq qoǵamdastyq quryldy. Qoǵamdastyqqa Qazaqstan, Reseı, Belarýs, Qyrǵyzstan jáne Tájikstan kirdi. Keıin Keden odaǵy dúnıege keldi. Keden odaǵy ońtaıly serpinin bergennen keıin, Birtutas ekonomıkalyq keńistik jumys isteı bastady. Búginde Keden odaǵy men Birtutas ekonomıkalyq keńistik aıasynda qol qoıylǵan kelisimder 100-den asyp otyr. «Osy atqarylǵan jumystyń eń aýqymdysy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq bolyp tabylady. Bul odaq elimizdiń ekonomıkasynyń nyǵaıýyna erekshe yqpal etedi. Sonymen qatar, Qazaqstan, Reseı, Belarýssııa birlesip álemniń damyǵan, ekonomıkasy myqty elderimen ekonomıkalyq baılanystar ornatýǵa zor múmkindik beredi», - deıdi A. Meırambekuly.
Al óz kezeginde, M. Muhanbekov «Eski tehnologııalarmen de jaqsy taýar óndirýge bolady. Jaqsy tehnologııamen de zatty sapasyz etip shyǵarýǵa bolady. Utatynymyz - básekelestik orta paıda bolady. Burynnan biz Reseıge bıdaıymyzdy, unymyzdy satatynbyz. Qazir bul taýarlarǵa suranys kóbeıip otyr. Iran da, Qytaı da Qazaqstan astyǵyna suranys tanytýda. Budan biz utpasaq, utylmaımyz», - deıdi.
Sondaı-aq, «Egemen Qazaqstannyń» búgingi sanynda eýrazııalyq ekonomıkalyq ıntegratsııanyń tıimdiligi men tartymdylyǵy týraly «Azııa Avto» AQ prezıdenti Erik Saǵymbaevpen araa bolǵan suhbatta tuşymdy ýáj aıtylady. Suhbat «Baıtaq naryqty baǵyndyrý - mindetimiz...» degen taqyryppen berilgen.
E. Saǵymbaevtyń aıtýynsha, 2010 jyly Keden odaǵynyń qurylýy qazaqstandyq avtoónerkásiptiń damýyna úlken yqpalyn tıgizdi.
«Aıtalyq, birinshi kezekte, avtonaryqtaǵy baǵany retteý júıesinde úılesimdilik paıda boldy. «Azııa Avto» kásiporny qazaqstandyq zaýyttardyń ishinde alǵashqylardyń biri bolyp, Reseı Federatsııasy men Belarýs Respýblıkasynyń terrıtorııasyna kedendik alymdarsyz erkin kirýge múmkindik aldy. Atalǵan elder arasyndaǵy áriptestiktiń Keden odaǵynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq formatyna kóshýi - TMD keńistigindegi qýatty avtoónerkásip óndirisi júıesin qaıta jandandyryp, zaýyttarymyzǵa tyń ıntegratsııalyq múmkindikter beredi dep oılaımyn», - deıdi ol.
Sonymen qatar, E. Saǵymbaevtyń pikirinshe, 2013 jyly kompanııa ónim óndirýdi 88 paıyzǵa, bıyl alǵashqy toqsanda tórtten bir bóligine ulǵaıtqan. «Endigi ýaqytta elimizdiń ishki tutynýyna arnalǵan óndiris kólemin ósirýdi jalǵastyratyn bolamyz. Alaıda, óndiris úderisin jetildire túsý josparyn júzege asyrý úshin ónimderimizdi Keden odaǵy elderiniń naryǵyna shyǵarýymyz kerek. Onsyz alǵa qaraı basý múmkin emes. Sondyqtan, otandyq avtoónerkásiptegi barlyq jobalarymyz Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolatyn elderdiń saýda naryǵyn baǵyndyrýǵa negizdeletin bolady», - deıdi ol.
***
Aldaǵy raqymshylyq nátıjesinde Qazaqstan Úkimeti 10-12 mıllıard dollar qarjyny ekonomıkaǵa qaıtarýdan úmitti. Bul týraly Májiliste Premer-Mınıstrdiń orynbasary - Qarjy mınıstri Baqyt Sultanov habarlady, dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Qaıtqan qarjydan qaıyr kútemiz» atty maqalasynda.
Vıtse-premerdiń málimetinshe, osynyń aldyndaǵy raqymshylyq nátıjesinde jalpy somasy 6,7 mıllıard dollar zańdastyrylypty. ıAǵnı, bul joly zańdastyrý aktsııasynyń uzaqqa, 1,5 jylǵa sozylatynyn eskerip, el Úkimeti eki esedeı kóp somadan «dámeli» bolyp otyr.
Depýtat Tursynbek Ómirzaqov zań júzinde jemqorlyqpen tabylǵan qarjylar men múlikterdi zańdastyrýǵa tyıym salynǵandyǵyn, sonda osynsha qarjyny bıliktiń qaıdan tartqaly otyrǵandyǵyn surady.
«Raqymshylyq kezinde biz kózdep otyrǵan negizgi maqsat - «kóleńkede» júrgen qarjylardy tartý, - dedi B.Sultanov. - Bizdiń qolymyzda Dúnıejúzilik banktiń zertteýi bar, onda Qazaqstannyń «kóleńkeli» ekonomıkasynyń kólemi JІÓ-niń 19,2 paıyzyn quraıtyndyǵy jazylǵan. Basqa sarapshylyq zertteýlerde budan da kóp dep aıtylady. «Kóleńkeli» ekonomıkanyń kózi ártúrli resýrstar ekendigi túsinikti. Onyń bir bóligi - qylmystyq tabystar, kontrabanda, esirtki bıznesi, korrýptsııa. Bular zańdastyrýǵa jatpaıdy. Biraq zańsyz tabystardyń basqa úlken qabaty bar, olar salyqtan jaltarý, kiristi «ońtaılandyrý» jolymen alynǵan», - degen ol ózderiniń dál osy qarjylardy nysanaǵa alyp otyrǵandaryn bildirdi.
Elimiz tarıhynda tuńǵysh ret 1997 jyl Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń Jarlyǵymen «Jalpy ulttyq kelisim jáne qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý jyly» dep jarııalanǵan-dy. Bul týraly «Aıqynnyń» «Spassk «búkken» tarıhı shyndyq» atty maqalada jazylǵan.
Basylymnyń atap ótýinshe, buǵan qosa, sol jyly Elbasy 31 mamyrdy Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúni dep belgileý týraly Jarlyqqa qol qoıdy. Mine, sodan beri dál osy kúni elimizdiń barlyq aımaqtarynda oblys, aýdan basshylary men tarıhshy-ǵalymdardyń, sondaı-aq, jergilikti turǵyndardyń qatysýymen qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alýǵa arnalǵan qaraly mıtıng ótkizý dástúrge aınalyp keledi. «Sol kúni jazyqsyzdan-jazyqsyz sheıt bolǵan bozdaqtardyń rýhtaryna quran baǵyshtalyp, as berilýde. Osyndaı tarıhı kún qarsańynda biz Qaraǵandy oblysy aýmaǵyndaǵy Spassk (qazirgi Dolınka aýyly) eldimekenindegi memorıaldyń «ishke búkken» tarıhı shyndyǵy haqynda áńgimeleýdi jón kórdik», deıdi maqala avtory.
Avtordyń jazýynsha, ekinshi dúnıejúzilik soǵystan keıin stalındik azap lagerlerinde qamaýda otyrǵan qýǵyn-súrgin qurbandarynyń qataryn shetelderdiń (japondar, rýmyndar, nemister men vengrler, moldovandar, lıtvandar, fılıpınder jáne basqalar) áskerı tutqyndary tolyqtyrdy. Tarıhshylardyń pikirinshe, qyzyl ımperııanyń basshylyǵy dál sol jyldary tutqynǵa alynǵan sheteldik áskerılerdiń basym kópshiligin Qaraǵandy qalasynyń ońtústigine qaraı 45 shaqyrym jerge ornalasqan Spasskidegi Qumdy lagerinde san jyldar boıy qamaýda ustaǵan eken. Ótken ǵasyrdyń 30-jyldary Spassk aýylynyń tarıhyndaǵy tragedııalyq kezeń bastalady. 1930 jyly eńbekpen túzeý lagerindegi (OGPÝ) tutqyndardyń kúshin aýylsharýashylyǵyna paıdalaný maqsatynda Qaraǵandy aımaǵynda «Gıgant» sovhozy qurylady. Sóıtip, osy sovhozdyń negizinde ortalyǵy Dolınka aýyly bolyp sanalatyn NKVD-nyń Qaraǵandy eńbekpen túzeý lageri (Karlag) qurylady. Jalpy kólemi 1 mln 780 myń gektardan astam aýmaqqa ornalasqan Karlag 1959 jyldyń shilde aıyna deıin jumys istegen. Osy azap lagerinde ár jyldary saıası jalamen jáne qylmystyq is boıynsha qamaýǵa alynǵan 10400-den 65673 adam (1949 jyly) tutqynda bolǵan. Al keıinirek Spassk aýylynda Karlag tutqyndary men dál osy jyldary Keńes Odaǵynyń ár aımaǵynan osynda san alýan jeleýmen jetkizilgen tutqyndardyń urpaqtary úshin balalar úıi quryldy. Sóıtip, 1938 jyly 13 qazanda balalar úıi «otanyn satqandardyń otbasy músheleri úshin» NKVD-nyń №2 túrmesine aınaldy. Muraǵat qujattary boıynsha sol jyldary munda 3 myńǵa jýyq tutqyn, negizinen áıelder qamaýda otyrǵan. Mysaly 1940 jyly Spasskidegi bir ǵana Karlag tutqyndar lagerinde NKVD-nyń arnaıy nusqaýymen 34000 adam bolǵan kórinedi. Al Uly Otan soǵysynyń bastalýyna baılanysty 1941 jyly shildeniń 5-juldyzynda KSRO NKVD-synyń sheshimimen Karlagtyń mańynan №99 lager qurylyp, oǵan áskerı tutqyndarmen qosa, májbúrli túrde kúshtep qamaýǵa alynǵandar «toǵytylady». №99 lager jumys jasaǵan merzim ishinde munda 50-den astam ulttyń ókilderi - 66 myńnan astam sheteldik azamattar áskerı tutqyn retinde azap shekken. Resmı derek boıynsha olardyń bes myńnan astamy Qaraǵandy oblysy aýmaǵynda ólip, osynda jerlengen eken.
Taǵy bir tarıhı derek, BKP OK saıası bıýrosynyń 1943 jylǵy aqpan aıyndaǵy sheshimimen 1943 jyly 11 aqpanda Soltústik Kavkazda júzege asyrylǵan «Chechevıtsa» is-sharasy barysynda osy elden 97 myń turǵyn basqa jerge májbúrlep kóshirilse, olardyń ishinde 9308 otbasyn quraıtyn 36702 adam Qaraǵandy aımaǵyna qonys aýdarylǵan.
***
Aqmola oblysynda polıtseıler osydan 17 jyl buryn izdeýge jarııalanǵan qylmyskerdi ustady. Bul týraly «Kazahstanskaıa pravda» gazeti «Voroval vagonamı» atty maqalada jazyp otyr. Basylymnyń atap ótýinshe, 1997 jyly ol reseıde alaıaqtyq qylmys jasaǵan. Úsh vagon toly balyqty urlap elden shyǵyp ketken ony Vladıvostok ІІMB áli kúnge deıin izdestirip júrgen kórinedi. Málim bolǵandaı, ol osy ýaqytqa deıin Temirtaý qalasynda turyp kelgen eken. Bul qalada ol polıtsııanyń kózine túspeı, úı salý jáne jóndeý jumystarymen aınalysyp júrgen. Tek jýyrda ǵana qazir alpysty alqymdaǵan N. esimdi er adamnyń sol baıaǵy reseılik quqyqqorǵaý organdaryn qan qaqsatyp ketken alaıaq ekeni belgili boldy. Ony Kókshetaý qalasyna kireberiste elimizdiń tártip saqshylary qolǵa túsirdi. Qazirgi ýaqytta atalǵan is boıynsha qujattar RF-ǵa jiberilgen.
