Baıqońyrǵa áýe reısi ashylady – arnaýly ókilmen suhbat
Bıyl Qazaqstan-Reseı arasyndaǵy ekijaqty baılanystyń nyǵaıa túsetin kezeńi bolmaq. Qos tarap Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 80 jyldyǵyn atap ótý, «Baıqońyr» ǵarysh aılaǵyndaǵy týrızm áleýetin ulǵaıtý sekildi bastamalardy qolǵa aldy. Osyny eskere otyryp, QR Prezıdentiniń «Baıqońyr» keshenindegi arnaýly ókili Qaırat Nurtaımen suhbattasqan bolatynbyz.
– «Baıqońyr» ǵarysh aılaǵy otandyq týrızmdi damytýǵa qanshalyqty yqpal etip otyr? Ǵarysh aılaǵyna týrıst tartý baǵytynda elaralyq bastama bar ma?
– Árıne, Baıqońyrdaǵy týrızmdi túletý úshin keshendi jospar keregi túsinikti. Bul baǵytta birneshe jyl kóleminde ilkimdi is júzege asty. Qalanyń týrıstik áleýetin ulǵaıtý «Baıqońyr» keshenimen baılanysty bolǵandyqtan, basymdyq ǵarysh aılaǵyna berilýde. Búginde úkimetaralyq komıssııanyń sheshimimen «Baıqońyr» kesheninde týrıstik qyzmetti qos tarap teń júrgizedi. Mysaly, Qazaqstan tarapynan keshendegi týrıstik qyzmetti júzege asyrý quqy «Báıterek» birlesken kásiporny» AQ men «Infrakos» respýblıkalyq memlekettik kásipornyna berilgen. Uıymdar aımaqtaǵy týrıstik potentsıaldy paıdalana alatynyna senemiz.
Oǵan qosa Týrızm jáne sport mınıstrligi keshende týrızmdi damytý tujyrymdamasyn ázirleýde. Qala men ǵarysh aılaǵyna kirýge arnalǵan ruqsattamany elektrondy formatta resimdeý jáne «Baıqońyr» kesheniniń týrıstik obektilerine kirýge arnalǵan ótinimdi usyný merzimin qysqartý máselesi pysyqtalýda. Eger kelisim júzege assa, aılaqtaǵy 1-alań jáne murajaı ornalasqan 2-alańǵa baratyn týrıstiń qatary artpaq.
Saladaǵy mádenı baılanysty aıtpaı ketýge bolmas. Ótken jyly qarasha aıynda zymyran ushyrý kezinde zamanaýı kıiz úı túrindegi qazaqstandyq baqylaý pýnkti ashyldy. Bul – tarıhtaǵy alǵashqy mádenı qadam ári sheteldik qonaqtardy qaıta kelýge qyzyqtyrýdyń tóte joly.
– Birneshe aı buryn QR kólik mınıstrligi týrızmdi damytý úshin Baıqońyrǵa áýe reısi ashylady dep málimdedi. Bul baǵytta ilgerileý baıqala ma? Alǵashqy áýe qatynasy qashan ornaıdy?
– Buǵan deıin Baıqońyrǵa keletin týrısterge áýe qatynasynyń bolmaýy qıyndyq týdyrǵany ras. Olar oblys ortalyǵy – Qyzylorda qalasyna ushaqpen kelip, Baıqońyr qalasyna deıin poıyz nemese avtokólikpen jetetin. Mundaı jol qatynasy shahardaǵy týrızmdi damytýǵa aıtarlyqtaı kedergi boldy. Ótken jyly «Baıqońyr» kesheni boıynsha Qazaqstan-Reseı úkimetaralyq komıssııasynyń H otyrysynda atalǵan másele talqylandy. Taraptar qazaqstandyq jáne reseılik áýe tasymaldaýshylaryna Baıqońyr qalasyna aptasyna 14 turaqty reıs oryndaý quqyn berýge kelisti. Osy ýaǵdalastyqty iske asyrý maqsatynda Tsıfrlyq damý, ınnovatsııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrligi men Kólik mınıstrligi birlesip jumys isteýde. Aldaǵy ýaqytta Astana – Baıqońyr, Almaty – Baıqońyr jáne keri baǵyttar boıynsha turaqty avıareıster ashylýy yqtımal.
– Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Reseı Federatsııasynyń prezıdenti Vladımır Pýtınniń memlekettik sapary kezinde «Baıqońyr» ǵarysh aılaǵynyń 70 jyldyǵyna arnalǵan sharalar júzege asatynyn jetkizdi. Keler jyly bul baǵytta qandaı jobalar qolǵa alynady?
– El tarıhynda Baıqońyr qalasynyń mańyzy erekshe. Eki memleket tarapynan shahardaǵy turǵyndardyń saıası-áleýmettik ahýaly baqylaýǵa alynǵan. Jyl boıy ultaralyq dostyq pen yntymaqty nasıhattaıtyn sharalar úzilgen emes, aldaǵy ýaqytta da jalǵasyn tabady. Sonyń biri – Baıqońyr qalasy men ǵarysh aılaǵynyń 70 jyldyǵyn atap ótý.
Ózińiz atap ótkendeı, atalǵan mereıli data memleket basshylarynyń nazarynda ári úkimetaralyq baılanys sheńberinde júzege asýda. Qazir Qyzylorda oblysy ákimdigimen birlesip daıyndyq jumysy bastaldy. Іs-shara jospary bekitilip, respýblıkasylyq óner ujymdarynyń kontserti men sporttyq saıystar ótkizý mejelendi. Oǵan qosa ótken jyly «Roskosmos» MK basshylyǵynyń qatysýymen mereıtoıdy atap ótýge baılanysty jıyn uıymdastyryldy. Onda jergilikti bılik pen Tsıfrlyq damý, ınnovatsııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrliginiń ókilderi boı kórsetip, usynys-pikirler aıtyldy.
Aıta keterlik jańalyq, ataýly dataǵa oraı oblys ákimdigi Baıqońyr qalasynda dene shynyqtyrý-saýyqtyrý kesheniniń qurylysyn júrgizýde. Nysan qurylysy qala kúni qarsańynda aıaqtalady.
– Keıingi jyldary «Baıqońyr» ǵarysh aılaǵyndaǵy jumys orny azaıyp keledi. Úrdis ǵarysh aılaǵynda jumys isteıtin Qazaqstan azamattaryna qalaı áser etýde? Olarǵa balama jumys ornyn usyný nemese áleýmettik jeńildikter qarastyrylǵan ba?
– Shaharda 56 myńǵa jýyq turǵyn bar. Onyń ishinde 39 815 adam – QR azamaty. 10 myńǵa jýyq qazaqstandyq ǵarysh salasy kásiporyndary men Baıqońyr qalasy ákimshiligine qarasty mekemelerde jumys isteıdi. Sondyqtan atalǵan másele tym ózekti. Bastysy, halyqtyń áleýmettik ahýaly únemi nazarda.
Jumyspen qamtý máselesi memlekettik baǵdarlamalar aıasynda sheshilip keledi. Oblys ákimdigi jumys ornyn qurý maqsatynda áleýmettik nysan qurylysyn júrgizdi. Sońǵy jylda 2 balabaqsha ashyldy, dene shynyqtyrý-saýyqtyrý kesheniniń qurylysy josparlanýda. Oǵan qosa kásipkerlikti damytý, jańa ınvestıtsııa tartý baǵytyndaǵy jemisti jumystar bar. Ásirese, «Baıqońyr» kesheni boıynsha Qazaqstan-Reseı úkimetaralyq komıssııasy bıznes sektoryn nyǵaıtý arqyly qosymsha jumys ornyn ashýdy qarastyryp jatyr. Mysaly, ótken jyly 57 ǵımarat jaldan shyǵarylyp, oblystyq kommýnaldyq menshikke qabyldanǵan bolatyn. Búginde nysandardy senimgerlik basqarýǵa berý arqyly 300-den astam jumys ornyn ashý josparlanǵan.
– Baıqońyr qalasyndaǵy ınfraqurylymdy damytý, áleýmettik nysandar salý baǵytynda qandaı jumystar júrgizildi?
– Baıqońyr qalasyn damytýdyń Uzaq merzimdi baǵdarlamasy bar. Bul bastama kóptegen ıgi qadamǵa sebep boldy desek, artyq aıtqandyq bolmas. Qyzylorda oblysy ákimdigi jalǵa berý qatynastary bastalǵannan beri tıimdi jumys istep keledi. 2019 jyldan beri tartylatyn mamandar men qala turǵyndaryn turǵyn úımen qamtamasyz etý úshin 5 kóppáterli turǵyn úı salynyp, jańa 7 «A» shaǵyn aýdany quryldy. Qazirgi ýaqytta 3,7 mlrd teńgege taǵy 5 turǵyn úı qurylysy júrgizilýde.
Qalada sýmen jabdyqtaý jáne sý burý jelisiniń 85 paıyzy tozǵan. Soǵan oraı Qazaqstan tarapy bıyldan bastap 12,6 mlrd teńgeni quraıtyn jobany qolǵa aldy. Joba aıasynda 94,6 shaqyrym sý qubyry jáne 84,6 shaqyrym káriz jelisi jańarady. Sondaı-aq Baıqońyr qalasynyń ákimshiligi qalanyń jylýelektrstantsııasyn negizgi otyny mazýttan tabıǵı gazǵa aýystyrý jumysyn bastady. Joba 2027 jyly aıaqtalady degen jospar bar. Bul óz kezeginde jylý energııasyna arnalǵan tarıfterdi tejeýge múmkindik bermek.