Batysqazaqstandyq ǵalymdar latyn qarpine kóshý máselesin talqylady
Onda ýnıversıtet rektory, pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, professor Ashat Imanǵalıev bul máseleniń mańyzdylyǵyna toqtaldy.
Onyń aıtýynsha, bul - ýaqyt talaby jáne qazaq qoǵamyna latyn qarpi bóten emes. Ekinshi dúnıejúzilik soǵysqa deıin barlyq jazý osy qaripte júrgizilgen bolatyn. QR Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń sheshimimen batysqazaqstandyq úsh birdeı ǵalym osy másele boıynsha sarapshy bolyp belgilendi. Olar - fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty Ǵumar Aronov, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, dotsent Ǵabıt Hasanov jáne pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, professor Abat Qydyrshaev.
Jıynda olar da óz pikirlerimen bólisti.
«Taıaýda QR Parlamenti Májilisiniń otyrysynda latyn álipbıiniń biryńǵaı nusqasy tanystyrylǵan bolatyn. «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda QR Prezıdenti janyndaǵy Qoǵamdyq sanany jańǵyrtý baǵdarlamasyn iske asyrý jónindegi ulttyq komıssııanyń jumys tobynyń usynystary talqylanǵan jıynǵa biz de qatystyq. Atalǵan jıynda bul máselede asyǵýǵa da, keshigip qalýǵa da bolmaıtyny basa aıtyldy. Elbasymyzdyń latyn qarpine kóshýdi dál osy kezeńge sáıkestendirýi tegin emes. Qazaqstandyqtar bul jaǵdaıdy áleýmettik jelilerde qyzý talqylaýda. Baıqasaq, olardyń kópshiligi latyn álipbıine kóshýdi qoldap otyr», - dedi basqosýǵa qatysqan oblystyq ishki saıasat basqarmasynyń basshysy Baqytjan Narymbetov.
Sondaı-aq oblystyq tilderdi damytý basqarmasynyń basshysy Aıgúl Myńbaeva, halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamy oblystyq fılıalynyń tóraǵasy Bolat Jeksenǵalıev jáne ózge de mamandar álipbıdiń jańa nusqasy jóninde óz oılaryn ortaǵa saldy.
«Qazaq tiliniń tabıǵatyna laıyq, qazaq tiline qyzmet etetin álipbıdi mindetti túrde tańdap alamyz. Osylaısha birinshi maqsat anyqtaldy. Ekinshi másele qazaq tiliniń tól áripterin bolashaq álipbıge qalaı beretindigimizde. Eger tilimizge jańartý engizsek, tek qana latyn grafıkasynda bar áripterdi ǵana paıdalanyp, odan artyq áripti qoldanbaý usynystary bar. Bul jaǵynan bári eskerilgen. Eger tilimizdi jańartatyn bolsaq, qazirgi qoldanystaǵy sózderge qatysty túıindi máseleler bar. Ózge tilderden engen «taýar», «zaýyt», «poshta» sekildi bir top sózderdi qazaq tiliniń úlgisimen jaza bastadyq ta, «konstıtýtsııa» sekildi sózder orys tiliniń úlgisinde qaldy. Bulardy biz qazir sheship, jańa álipbıge júk qylmaýymyz kerek. Bul jerde aıqyndyq qajet. Jalpy halyqaralyq til ǵylymynda sóz bir tilden ekinshi tilge aýyssa da, esh ýaqytta dybys aýyspaıdy degen qaǵıda bar. Kez kelgen sóz ár tildiń óziniń ishki jandylyǵyna sáıkestendirip jazylady. Tildiń ulttyq kody degenimiz - dybystyq júıesi. Máselen, aktsent degen bar. Grýzınder oryssha sóılegende óziniń aktsentimen sóıleıdi. Sony maqtanysh tutady. Óıtkeni olardyń ulttyq kody tiliniń dybystyq júıesin bildirip tur. Tilimizdi asyl qalpynda keıingi urpaqqa jetkizemiz desek, bizge reformalaý sózsiz kerek. Alaıda tek álipbıdi aýystyra salý emes, emle erejelerine jóndi ózgerister engizý qajet. Qazaq tili óte baı til. Aǵylshyn tilinde alty daýysty dybys bolsa, bizdiń tilde toǵyz. Daýysty dybys degenimiz - ún, garmonııa, mýzyka. Osyndaı ǵajap tilimizben kez kelgen sózdi qoldana alamyz jáne ony aıtý arqyly jaza da alamyz», - dedi Bolat Jeksenǵalıev.
Jıynǵa qatysqan ǵalymdardyń usynys-pikirleri QR Parlamenti Májilisine, QR Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń Tilderdi damytý jáne qoǵamdyq-saıası jumys komıtetine joldanatyn bolady.
