Batysqa baǵdar retinde qaraýdan bas tartý kerek -Nobel syılyǵynyń nomınanty

NUR-SULTAN. QazAqparat – Azııa ádebıeti batysty baǵdar tutpaı, erkin damýy kerek. Azııa qalamgerleriniń І forýmynda sóz sóılegen Nobel syılyǵynyń ádebıet boıynsha nomınanty Ko Yn osyndaı pikir aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Halyqaralyq «Manhe» ádebı syılyǵynyń, «Grıffın» poezııa syılyǵynyń laýreaty, halyqaralyq «Altyn táj» ordeniniń ıegeri, ádebıet salasyndaǵy Nobel syılyǵynyń nomınanty koreıalyq Ko Yn elorda tórindegi sharanyń Azııa ádebıeti tarıhynda balamasy joq ekenin atady.

«Azııa qalamgerleriniń tuńǵysh forýmyna qatysqanyma qýanyshtymyn. Qazaqstandyq áriptesterime, barlyq uıymdastyrýshylarǵa búkil qurlyq qalamgerleriniń basyn qosqany úshin alǵys aıtqym keledi. Búkil ómirin ádebıetke arnaǵan qalamgerlerdiń basyn qosyp, osynshalyq úılesimdi atmosfera qurý shynymen de eleýli oqıǵa. Ortalyq Azııanyń sheksiz múmkindiktri men keleshegin ańdatatyn osyndaı ǵalamat jobaǵa ózimniń súıinishimdi bildirgim keledi. Sıntez rýhymen júremiz desek, ár qadamymyzdy esepteı bilýimiz kerek. Jaqynda ótken Azııa ádebıeti festıvaliniń ashylý saltanatynda men Afrıka men Azııany, Latyn Amerıkasyn »úshinshi álem« dep ataýǵa túbegeıli qarsy ekenimdi aıttym», - dep bastaǵan Ko Yn áriptesterin eýropalyq ádebı aǵymdardyń jeteginde ketpeı, Batys tájirıbesin tól muramen baıyta bilýge shaqyrdy.

«Búgingi jaǵdaıdy zerdeleı otyryp, Azııanyń árbir bóligi, árbir eli, mádenıeti óziniń túpnusqa beınesin tapsa degen oıǵa keldim. Azııa Eýropa sııaqty birtutas emes ekeni anyq. Eýropa erte birigip, jalpy alǵanda bir dinge bas urdy. Biraq bizdiń keıbir kórshiler Eýropa elderimen týystasyp ketti. Azııada mundaı tutastyq múmkin emes. Azııa tabıǵı erekshelikterdiń, taý men dalanyń, shól men kóldiń astasyp jatqan álemi. Osy árkelkilik ádebıetke de tán. Azııanyń dinderi men fılosofııalyq júıesi de tereń ári kúrdeli. Eń alǵash Azııa órkenıeti skıfterden tarady. Keıin ol qara teńiz arqyly búkil álemge tarady. Azııa qaıtadan túlep, jańa núkteden bastaýy kerek degen oılar da aıtylady. Menińshe, árqaısymyz erkin bolýymyz kerek. Batysqa baǵdar retinde qaraýdan bas tartýymyz qajet. Tipti keı jaǵdaıda Azııa ádebıeti Eýropa ádebıetin jasartty, tyń lep qosty. Baýyrlas jaýzshylarǵa qarap otyryp, Azııa ádebıeti – búginniń ádebıeti, Azııanyń ádebıeti – jańa ǵalamsharlyq ádebıet degen oıǵa keldim», - dedi koreıalyq aqyn.

Eske salsaq, elordada Azııa qalamgerleriniń І forýmy ótip jatyr. Oǵan ádebıet boıynsha Nobel syılyǵynyń 3 nomınanty qatysýda. Forým barysynda ádebıet boıynsha Nobel syılyǵynyń qurlyqtyq balamasyn taǵaıyndaý usynylmaq.