Batys Qazaqstanda 250 mektep memlekettik tilde dáris beredi
BQO tilderdi damytý basqarmasy basshysynyń mindetin atqarýshy Sveta Ǵanıevanyń óńirlik kommýnıkatsııalar qyzmeti alańynda ótken brıfıngide málim etkenindeı, bul –osy ýaqytqa deıin júıeli júrgizilgen memlekettik til saıasatynyń jemisi.
Onyń aıtýynsha, «Konstıtýtsııanyń 7-babyn júzege asyrý maqsatynda Úkimet, jergilikti ókildi jáne atqarýshy organdar, arnaýly zańǵa sáıkes, Qazaqstan Respýblıkasynyń barlyq azamattary memlekettik tildi erkin ári tegin meńgerýi úshin qajetti uıymdastyrýshylyq, materıaldyq jáne tehnıkalyq jaǵdaıdyń bárin jasaýǵa mindetti» dep kórsetilgen.
Atalmysh bapty oryndaý maqsatynda jylma-jyl qazaq tilin oqytý kýrstary uıymdastyrylyp keledi. Sońǵy úsh jyldyń ishinde 4 myńǵa jýyq adam til kýrsyn támamdady.
Batys Qazaqstan oblystyq tilderdi damytý basqarmasy eresekterge arnalǵan qazaq jáne aǵylshyn tilderin tegin oqytý kýrsyna qabyldaý júrgizedi. Oǵan 18-ge tolǵan tildi meńgerýge nıet bildirgen oblys turǵyndary qatysa alady.
Sondaı-aq basqarma janynan qazaq tilin jetildirgisi kelgen ózge etnos ókilderine jáne barlyq tilek bildirýshilerge arnalǵan «Sóıletime» klýby bıyl iske qosylyp, nátıjeli jumystar júrgizilýde. Atalmysh klýbtyń maqsaty –azamattarǵa qazaq tilin grammatıkasyz, turmystyq deńgeıde aýyzeki sóıleýge úıretý. Klýb músheleriniń quramyna qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimderi, memlekettik tildi jetik meńgergen ózge ult ókilderi, volonter jastar engizildi.
Sveta Ǵanıevanyń sózine qaraǵanda, Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵyna oraı «Memlekettik til – meniń tilim» atty jınaq shyǵarylmaqshy. Jınaqqa óńir boıynsha memlekettik tildi erkin meńgergen, sondaı-aq qoǵamdyq ómirge belsene qatysyp, óńirdiń damýyna úlesin qosyp júrgen 100-ge jýyq ózge etnos ókilderi týraly málimetter engizilýde.
Júrgizilgen áleýmettik zertteý qorytyndysy boıynsha memlekettik tildi meńgergen oblys turǵyndarynyń úlesi – 92 paıyz. Bul degenimiz 80 paıyzǵa jýyq memleket quraýshy ult ókilderi turatyn oblysta memlekettik tilde sóılep, jazýǵa esh kedergi joq ekendigin kórsetedi.
Reseı Federatsııasynda turatyn qazaq dıaspora ókilderimen ádebı-mádenı baılanysty damytý, ulttyq biregeılikti saqtaý, rýhanı jáne tarıhı-mádenı murany nyǵaıtý, sondaı-aq olarǵa ana tilin úırenýde ádistemelik jáne uıymdastyrýshylyq qoldaý kórsetý maqsatynda «Altyn kópir» halyqaralyq festıvali ótkizilip keledi. Atalmysh sharaǵa Reseı Federatsııasynyń Samara, Saratov, Orynbor, Kýrgan oblystary boıynsha qazaq dıasporasynyń jas ókilderi qatysyp, jergilikti lıngvıst ǵalymdar, ólketanýshylar, qolóner baǵytynda qyzmet etetin kásibı mamandar, tarıh mamandary jáne jastar qoǵamdyq uıymdary kóshbasshylary tartyldy.
Sonymen qatar 2021 jyldyń naýryz aıynan bastap ana tilin meńgerýge nıet bildirgen Reseı Federatsııasynda turatyn qazaq dıaspora ókilderine onlaın 100 saǵat, oflaın 8 saǵat kóleminde qazaq tilinen A2 deńgeıinde 25 adamǵa arnalǵan tegin sabaqtar júrgizildi.
Memlekettik mekemelerden jınaqtalǵan aqparatqa qaraǵanda, oblys boıynsha qujataınalymdaǵy memlekettik tildiń úlesi 2021 jyldyń 3 toqsanynda 96 paıyzdy qurady.
«Onomastıka salasynda da tıisti jumystar atqarylyp keledi. Egemendikke qol jetkizgen 1991 jyldan bastap búginge deıin oblys boıynsha ıdeologııalyq turǵydan eskirgen nemese mán-maǵynasyn joǵaltqan 5 aýdannyń, 95 eldi mekenniń, 1726 kósheniń ataýlary ózgertildi.
Oblys ortalyǵy Oral qalasynda jalpy sany 832 kóshe bolsa, 627 kósheniń ataýy (75 paıyzy) ulttyq ataýlarmen atalǵan», dedi S.Ǵanıeva.
Eske sala keteıik, budan buryn Oral áýejaıyna Mánshúk Mámetovanyń esimin berý usynylǵanyn jazǵan bolatynbyz.
