Batysty sý basty, Syrda sý tapshy: Kúrish egetin sharýalar ne isteýi kerek
Elimizdiń batys aımaǵy jolyndaǵyny shaıǵan qarǵyn sýdan qutyla almaı júrgende basqa óńirler jaz bastalmaı jatyp-aq sý tapshylyǵyn sezýde. Ásirese jyl saıyn 90 myń gektarǵa jýyq jerge kúrish egetin Syr boıyndaǵy sharýalardyń isi shatqaıaqtap tur. Jalpy, qurǵaqshylyqtan kóp zardap shegetin oblystyń jaıy ózgelerden buryn kúrdeli fazaǵa ótip ketkenin ańǵarý qıyn emes. Al sýdy kóptep shyǵyndaıtyn kúrish alqaptaryn azaıtý bastamasy paıda bere me?
Egin jumysy kesheýildep tur
Taıaýda qyzylordalyq sharýalardyń sý tapshylyǵyna baılanysty qıyndyq kórip jatqanyn estidik. Aldymen máseleniń anyq-qanyǵyn bilmek úshin óńirdegi kásipkerlerge habarlasqan edik. «Er-Áli» JShS tóraǵasy Álibı Bekjanov egin alqaptaryna sý jetpeı jatqanyn rastady.
– Mamyrdyń sońyna taıady, biraq tolyqtaı kúrish egip úlgere almaı júrmiz. Jumys jıi toqtaıdy. Ádette bul ýaqytta sý tolyqtaı jetip, egindi qamdap úlgerýshi edik. Sý tapshylyǵy degende birjaqty pikir aıta almaımyz, árıne, keı sharýalardyń da belgili bir deńgeıde kinási joq emes. Sýdy esepsiz jumsap, shyǵyn qylatyndar kezdesedi. Qajetti tehnıkamen tolyq qamtamasyz etilmegenniń de áseri bar, sebebi aýyr eńbek, barlyq jumys, sýarý jaǵy da adam qolymen iske asady. Bir anyǵy, sý máselesi eginshiler úshin jyl saıyn kúrdelene bermek, – dedi kásipker.
Al «Aral-Syrdarııa» besseındik ınspektsııasy kóktemniń basynda Syrdarııa ózenine kelip jatqan sý mólsheri azaıǵanyn jarııa etken. Inspektsııa deregine sensek, «Shardara» sý qoımasyna sekýndyna 645 tekshe metr sý keledi. Tómengi aǵysqa 200 tekshe metr sý jiberilip, onyń 100 tekshe metri «Kóksaraı» sý rettegishine jınalyp, 100 tekshe metri Qyzylorda oblysyna baǵyttalady. Aryspen qosqanda «Kóktóbe» sý beketine, ıaǵnı Qyzylorda oblysyna sekýndyna 180 tekshe metr sý aǵady. ıAǵnı, ózenge áýeldegi sý qarqyny ábden báseńdep jetedi. Onyń kóp bóligin jolaı kúrish alqaptaryna burady, sońynda jahandyq máselege aınalǵan Araldyń tabanyna tıetin sý tamshydaı ǵana bolýy múmkin.
Topyraq quramy túrlengen
Jalpy, oblys aýmaǵyndaǵy qurǵaqshylyqqa tek sý tapshylyǵy emes, topyraqtyń qunarsyzdyǵy da áser etip turǵan syńaıly. Aýyl sharýashylyǵy ǵylymdarynyń doktory Hasyı Jamantikov eń bastysy osy problemaǵa zer salý keregin aıtyp otyr.
– Syr óńirindegi jerasty topyraǵy – shógindi. Alǵashqy kezde borpyldaq, áli birikpegen topyraq quramyna pestıtsıd, gerbıtsıd sııaqty ýly zattar sýmen kelip, shańmen birigip, jelmen ushyp aınalany lastaýǵa beıim bolady. Ol shań qospalary kosmostyq keńistikke kóterilip, jer betiniń kezdeısoq jerine jetip, shógip, sol jerdi lastaıdy. Sondyqtan birinshi másele, shańdy qozǵalysqa keltirmeıtin ic-shara jasaý. Óte zııandy borpyldaq shańdy ustap turatyn birden-bir jol – ósimdik jamylǵysymen búrkeý ádisi. Keńes kezinde ǵalymdarmen birge búrkemeli ósimdik retinde qara sekseýil tańdaldy. Ony egý joldary irikteldi. Basty maqsat – qazir jahanda beleń alyp bara jatqan qýańshylyq pen shóleıttený ózgeristerin óristetpeý edi. Biraq Syrdarııanyń ózeniniń aryny báseńdedi, Aralǵa sý jetpedi, másele sheshilmeı qaldy, – deıdi ǵalym.
Qazir sýdy únemdeýdiń eń ońtaıly joly retinde tamshylatyp sýarý ádisi aıtylady. Biraq Qyzylordada bıyl bar bolǵany 4 myń gektar egistik qana tamshylatyp sýarylmaq. Onyń ústine atalǵan ádis kúrish alqaptaryna saı bolmaýy múmkin, sebebi bul ónim jaz boıy sýda turyp ósedi. Ol sý keıin qashyrtqy atalyp, qaıta qoldanýǵa jaramsyz tuzdy sý bolyp shyǵady. Sondyqtan sý únemdeý turǵysynan qarasaq, kúrish egý isin tıimdi sanaı almaımyz.
Kúrish azaısa, tuz kóbeıedi
Sý tapshylyǵy qansha qysqanymen, byltyr Qyzylorda oblysynda 89 myń gektarǵa kúrish egilip, 500 myń tonnadan astam ónim jınalǵan. Al bıyl alqaptar 5 myń gektarǵa qysqardy, endi kúrish egýge 84 myń gektar jer belgilengen.
Negizi kúrish alqabyn azaıtý máselesi keıingi 5 jyldyń kóleminde kún tártibine shyqty. 2020 jyly 5,1 myń alqap, 2022 jyly 3,6 myń gektar alqap qysqardy. Sebebi – sol baıaǵy sýdyń jetispeýi. Bul úrdis jyl saıyn jalǵasa bermek. 2021 jyly Ekologııa mınıstrligi aldaǵy 10 jyldyń ishinde 29 myń gektar kúrish egistigin qysqartýdy josparlaǵandaryn málim etti. Osynyń áserinen qambaǵa túsetin ónim 30-35 paıyz shegine deıin azaıýy múmkin. Bosaǵan jerlerge aýyspaly egin ádisi qoldanylyp, sýdy kóp shyǵyndamaıtyn basqa ónimder egiledi. Áıtse de kúrish egýdi shektegenmen jer qunarlanyp kete qoımaıdy. Hasyı Jamantikov bunyń sebebin ǵylymı tilde túsindirip berdi.
– Kúrish egýdi toqtatý kerek dep aıtylǵanyna 20 jyldan asty. Ony iske asyrýǵa kemi 15-20 jyl kerek, ıaǵnı, uzaq protsess. Bir kem tus, kóń joq, óıtkeni mal aıtarlyqtaı kóp emes. Qazir kóńniń baǵasy tyńaıtqyshpen qatar. Kúrishtiń qaýyzyn da solaı paıdaǵa jarata alamyz. Ol úshin kúrishtiń qaýyzyn ábden shiritip alyp, nyǵyzdap, kompost shyǵarýǵa bolady. Onyń bakterııasy kúshti óz ashytqysy bar. Meıli, kúrish egýdi doǵardyq. Degenmen óńirdiń jeri shógindiden quralǵan, lezde tuzdanyp shyǵa keledi. Sol úshin ázirge sý qanshaǵa jetedi, sonsha kúrish egip, qalǵan jerlerge kompost tókken jón. Buǵan birtalaı tonna kompost qajet. Ony jasaý úshin qarajat pen eńbek kúshi kerek. Qunarly jerdiń bir gektarynda 30 tonna organıkalyq shirindi bar. Jońyshqa egilgen jerde 10-15 tonna, al tuzdanǵan jerdegi kórsetkish 5-6 tonna ǵana. ıAǵnı, aýyspaly egin jerdi tuzdanýdan tolyq saqtaı almaıdy. Tuz degen jer astynan kóterilerde kedergisiz jol izdep, ony kanaldardyń boıynan tabady. Biz qashyrtqy atap ketken, qaıta qoldanýǵa jaramaıdy dep esepteıtin sý – sol, – dep tarqatty Aýyl sharýashylyǵy ǵylymdarynyń doktory.
Ǵalymnyń aıtýynsha, eń birinshi maqsat jerdi qunarlandyrý bolýǵa tıis. Organıkalyq zat berilip, shópterdiń shirindisi bolmaǵan soń qansha kúrish egilse de topyraqtyń qunary bolmaıdy. Qazir kúrishtiń ózi tyńaıtqyshty kótere almaıdy. Jalpy aıtqanda, topyraqta organıkalyq protsester úzdiksiz júrip, tuzdy ysyrǵanda ǵana qunarly jer kóbeımek. Áıtpese qazirgi betalys tuzdanýǵa odan ári jol ashatyn baǵytta órbýde. Durysy, jerdi qunarlandyryp alǵan soń Syr jerine kúrish emes, kókónis, baý-baqsha egýge kóshken abzal.
