Batysqazaqstandyq Gúlzada Qalelova Jeltoqsan qurbany dep tanyldy
ORAL. KAZINFORM — Aqjaıyq aýdany Іlbishin aýylynyń týmasy Gúlzada Nábıqyzy Qalelova (1969-1987) 1986 jylǵy Jeltoqsan oqıǵasynyń qurbany dep tanylyp, tolyq aqtaldy.
Gúlzada Qalelovany aqtaý jolynda aıanbaı eńbek etken, Aqjaıyq aýdany Chapaev aýylynda turatyn tarıhshy-ustaz, ólketanýshy Aldabergen Sársekovtiń málim etkenindeı, bul týraly Almaty qalasy prokýrorynyń orynbasary N.Aýǵanbaevtyń qolymen jeltoqsanshy qyzdyń ókili Bısenbaı Saıfoldaǵa berilgen anyqtamada aıtylǵan.
Onda sarapshynyń 2022 jylǵy 22 aqpandaǵy № 34 qorytyndysyna sáıkes №NVF5360/29 muraǵattyq fotosýrettiń bet pishinin jáne G.Qalelovanyń sýretin salystyrý kezinde bir adam ekeni anyqtalǵany jazylǵan.
«Qazaqstan Respýblıkasynyń 1993 jylǵy 14 sáýirdegi «Jappaı saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý týraly» Zańy negizinde Gúlzada Nábıqyzy Qalelova saıası qýǵyn-súrgin qurbany retinde tanylady» - delingen anyqtamada.
A.Sársekov 1997 jyly 1930 jyldardaǵy stalındik repressııaǵa ushyraǵandardy aqtaý baǵytynda jumys jasaǵan kezde oblystyq muraǵatta syrty jańalaý papkige tap bolǵan. Onda Gúlzada Qalelovanyń Jeltoqsan oqıǵasynan keıin ustalǵandaǵy zań oryndaryna bergen jaýaptary bar eken. Jáne ózi Aqjaıyq aýdany Іlbishin aýylynan bolyp shyqqan.
«Ózim tanymasam da, elimizdiń táýelsizdigi jolynda qyrshyn ketkenderdiń qatarynda bizdiń aýdannan da jas qyz bala bar ekenin oılaǵanda, júregim eljirep ketti. Aýylǵa kelgen soń Qabyl aýylyna ádeıilep baryp, Gúlzadanyń aǵaıyn-týystarymen tanystym, sóılestim. Onyń anasy Qalelova Qalampyr da, ákesi Qalelov Nábı de qarapaıym eńbek adamy eken. Olardyń tuńǵyshy — osy Gúlzada mektepte úlgili oqýshy bolǵan», deıdi A.Sársekov. G.Qalelova Qarsha orta mektebin bitirgennen keıin óziniń júrek qalaýy boıynsha Almatydaǵy kınotehnıkýmyna oqýǵa túsken. Sonda marqum anasy Qalampyr: «Jeltoqsan aıynyń sońyna taman Almaty kınotehnıkýmynda oqyp júrgen Gúlzadanyń kýratorynan hat keldi. Ol hatta «Qyzyńyz buzaqylyq jasady. Alańǵa shyqqan buzaqylarǵa qosylǵan» dep jazǵan. Ol kezde Jeltoqsan qyrǵyny jóninde de eshteńe bilmedik qoı. Buryn mundaıdy estimegen biz qatty shoshydyq. Sodan jylap-syqtap júrip ne istep ne qoıǵanymyzdy bilmedik. Ákesi Nábı bolsa jylarman kúıde: «Qudaı-aý, qyz bala qandaı tártipsizdik jasaýy múmkin», dep úıge kirip-shyǵyp alasuryp júrdi de qoıdy. Sodan keıin 1987 jyldyń aqpan aıynyń ishinde birinen soń biri eki jedelhat keldi. Ekeýi de Almatydan. Birinshisinde: «Qyzyńyz aýyryp qaldy, kelińder», degen. Ekinshisinde: «Qyzyńyz qaıtys boldy», - dep jazylǵan. Ol kezde qyzymyzdyń adam qolynan ólgenin bilgen joqpyz ǵoı», dep eske alǵan edi.
Gúlzadanyń anasynyń sózine qaraǵanda, 1987 jyldyń aqpan aıynda qasyna aýyldaǵy mektep dırektory Baqtyǵulov Máýlenbaı men Tilepov Muratty ilestirip, jubaıy Nábı Qalelov Almatyǵa baryp, qyzynyń súıegin ushaqpen alyp kelgen. Máıiti qazirgi Qabyl aýylynyń qasyndaǵy qorymǵa jerlengen. Dıagnozy «Qaraqusyna qatty birdeńe tıip synǵan», dep jazylǵan. Sol jyly mamyr aıynyń ishinde bir qara kıim kıgen kisi «mılıtsııamyn» dep kelip, Gúlzadanyń búkil qujattaryn jınap alyp, «Eshkimge eshteńe aıtyp, sóz kóbeıtpeńiz, ózińizge jaman bolady», degen ata-anasyna. Osy oqıǵadan keıin-aq qyzynyń qaıǵysynan kóp uzamaı Nábı 1994 jyly dúnıeden ozdy.
«Sol bir esten ketpes qaraly kúni qara kıim kıgen, ilesip kelgen 4 er adamnyń qarsylyǵyna qaramaı, myrysh tabytty azar ashqyzdy. Gúlzadanyń basy birden kózge túsedi. Bınttep orap tastaǵan. Marqum anasy Qalampyr: «Eń bolmasa mańdaıynan bir ıiskeıin, basyn yńǵaılashy», dedi. Yńǵaılaıyn dep basynyń astyna qolymdy tyǵyp edim, saýsaqtaryma anyq sezildi. Bas súıegi arty qaraqus joq ekeni baıqalady. Bos márli bylqyldap jatyr. Boıym dir etti. Biraq qyzynyń mańdaıyn súıip, eńiregen anaǵa sezdirgen joqpyn», — dep eske alady Gúlzadanyń nemere aǵasy Aıan Qalelov.
Jaqyn týystarynyń aıtýynsha, máıitke ilesip kelgender onymen qoımaı, Gúlzadanyń ata-anasyna: «Qyzdaryń buzaqylarǵa qosylǵan, jeńiltek bolǵan. Mas bolyp baspaldaqtan qulaǵan» degen sııaqty nebir ótirik jalany jaýyp, jamandaǵan. Keıin 1987 jyldyń kókteminde qaıǵydan qan jutyp otyrǵan otbasyna tún ortasynda birneshe adam kelip, Gúlzadanyń eki inisi men anasynyń kózinshe «Myrysh tabytty nege ashtyrdyń?» dep ákesi Nábıdi soqqyǵa jyqqan.
«Jeltoqsan oqıǵasyna baılanysty Qalelovtar otbasy qatty qýǵyn kórip, qyspaqqa tústi. Gúlzadanyń ákesi 1994 jyly ómirden qusa bolyp ótse, anasy Qalampyr 2003 jyly kóz jumdy. Jalǵyz inisi Mereke Kókshetaý asyp ketti. Qazir sonda turady. Shyntýaıtynda armanshyl da arý qyzymyz Gúlzada Qalelova Almatyǵa baryp, kınomehanık bilimin alyp, eline kelip, adal eńbek etýdi maqsat tutqan ójet jan edi. Gúlzadanyń erligi Mánshúk, Álııa, Hıýaz apalarynyń hám ózimen teń qurby-qurdas, zamandas Lázzat Asanova, Sábıra Muhamedjanova, Erbol Sypataev, Qaırat Rysqulbekovtermen teń keletin batyrlyq dep aıtar edim. Gúlzadanyń da atyn osy bozdaqtarmen qatar atap, jas urpaqqa ónege etý — bizdiń boryshymyz. Jeltoqsan qurbanynyń aqtalýyna baılanysty 5-6 jeltoqsan kúnderi onyń týǵan jeri — Aqjaıyq aýdany jáne Oral qalasynda eske alý is-sharalary ótedi. Gúlzada Qalelovanyń aqtalýyna úles qosqan azamattardyń bárine alǵysymyzdy bildiremiz»,- dedi A.Sársekov.
