Batys Qazaqstanda kókónis ósirýde qandaı qıyndyqtar bar
ORAL. KAZINFORM — Qysqy kezeńge qajetti azyq-túlik qoryn jasaqtaýdyń mańyzy zor. Batys Qazaqstan oblysynda kartop pen kókónis jetkilikti me? Kúzgi jıyn-terin qalaı aıaqtaldy? Óńirde baý-baqsha ósirýdiń jaıy qalaı? Osy oraıda Kazinform tilshisi salaǵa jetekshilik jasap otyrǵan basshyǵa qosa mamandarmen tildesip kórdi.
Kókónistiń jetispeıtin kólemi ońtústik oblystardan ákelinedi
BQO ákiminiń orynbasary Qalııar Aıtmuhambetovtiń málim etkenindeı, bıyl oblys boıynsha 2 myń gektar alqapqa kartop jáne 1 375 gektarǵa kókónis daqyly egildi. Bulardan 49,5 myń tonna kartop, 25,7 myń tonna kókónis, sonyń ishinde 5,4 myń tonna pııaz, 3,9 myń tonna qyryqqabat jáne 3,6 myń tonna sábiz jınaldy.
Alynǵan ónimdi shashaý shyǵarmaı saqtaý mańyzdy. Oblysta kartop pen kókónisti saqtaýǵa arnalǵan syıymdylyǵy 62,3 myń tonnalyq 35 qoıma bolsa, sonyń 28-i (60,9 myń tonna) — zamanaýı qoımalar. Oblys halqynyń qysqy-kóktemgi kezeńde kókónisterge qajettiligin eskersek, óńir zamanaýı qoımalarmen shartty túrde 93 paıyzǵa qamtylǵan.
«Qazirgi tańda qoımalarda 32 myń tonna kartop pen kókónis saqtalyp tur. Sonyń ishinde 23,4 myń tonnasy kartop (4 myń tonnasy — tuqymdyq, 19,4 myń tonnasy — azyqtyq kartop) bolsa, 2,1 myń tonnasy — qyryqqabat, 2,7 myń tonnasy — sábiz, 4 myń tonnasy — pııaz. Kókónistiń jetispeıtin kólemi respýblıkanyń ońtústik oblystary esebinen tolyqtyrylady», deıdi oblys ákiminiń orynbasary.
Onyń aıtýynsha, áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń baǵasyn turaqtandyrý kún tártibinen túsken emes. Osy maqsatta jergilikti bıýdjetten 5,3 mlrd teńge bólinse, sonyń 2,8 mlrd teńgesi «Aınalym shemasy» tetigi aıasynda, 2,5 mlrd teńgesi turaqtandyrý qoryn qalyptastyrýǵa qarastyryldy.
Kúni búgin 19 áleýmettik mańyzy bar azyq-túliktiń 11 túri boıynsha 3,5 mlrd teńgege 16 960 tonna qor jınaqtalǵan. Atap aıtqanda, 2024-2025 jylǵy maýsymaralyq kezeńge 1,7 mlrd teńgege 12 237 tonna kartop pen kókónis ónimderine (kartop — 4 293 tonna, pııaz — 4 550 tonna, sábiz — 1 794 tonna, qyryqqabat — 1 600 tonna) jáne 5 mln dana taýyq jumyrtqasyna kelisimshart jasaldy.
Sonymen qatar 1,7 mlrd teńgege ózge de áleýmettik mańyzy bar 4 223 tonna azyq-túlik taýaryna (kúrish — 214,5 tonna, qaraqumyq — 146 tonna, qant — 1 976 tonna, kúnbaǵys maıy — 255 myń lıtr, qyryqqabat — 14 tonna, pııaz — 1,8 tonna, kartop — 49 tonna, maılylyǵy 2,5 paıyz sút — 1 400 tonna, 1 surypty nan — 167 tonna) jáne 1 mln dana taýyq jumyrtqasyna sondaı kelisim bar.
Oblys ákimi Narıman Tóreǵalıev qala turǵyndary aldynda esep bergen kezde óńirde sýarmaly jerdi tıimdi paıdalaný kerektigin atap kórsetti. Onyń keltirgen málimetine qaraǵanda, sýarmaly jer kólemi 11 589 ga bolsa, sonyń 10 160 gektaryna túrli daqyl egilgen. Osynyń 3 254 gektaryna kartop, kókónis pen baqsha daqyldary ósirilgen. Jalpy, 9 340 gektar alqapqa sý únemdeý tehnologııasy qoldanylǵan.
«2025 jyly sýarmaly jer kólemin 13 700 gektarǵa jetkize otyryp, kartop-kókónis, birjyldyq jáne kópjyldyq mal azyqtyq daqyldar alqaptaryn ulǵaıtýdy josparlap otyrmyz», dedi ákim.
Ónimdi jınaýmen birge óńdeý de mańyzdy. Memleket basshysynyń negizgi azyq-túlik ónimderiniń ımportyn azaıtý baǵytynda aldaǵy úsh jylda aýyl sharýashylyǵy ónimderin qaıta óńdeý kólemin 70 paıyzǵa jetkizýdi tapsyrǵany belgili.
Bul rette óńirde óńdelgen aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń úlesi 2023 jyly 48,4 paıyz bolsa, jyl sońynda ony 60 paıyzǵa jetkizý (toǵyz aıda 51,4 paıyzǵa jetken) josparlanǵan.
Eń basty másele — jumys qolynyń jetispeýi
Batys Qazaqstan oblysynda kókónis ósirýmen arnaıy aınalysatyn sharýashylyqtar bar. Sonyń biri — Báıterek aýdany Mıchýrın aýyl okrýgindegi «Jańa álem» sharýa qojalyǵynyń basshysy Anatolıı Kan bıyl 4 myńnan astam tonna kókónis jınaǵanyn jetkizdi.
«Ónim deńgeıi bizdiń sharýashylyq úshin qalypty deýge bolady. Degenmen budan da joǵary jáne sapaly ónim alýdy maqsat etip kelemiz. Ol úshin, árıne, jumystaný kerek», deıdi qojalyq basshysy.
A.Kan ónimniń 90 paıyzdaıyn batysqazaqstandyq tutynýshylarǵa ótkizgenin aıtty. Bul jerde jergilikti tutynýshylarǵa basymdyq beriledi. Keıde kórshiles elder men oblystarǵa da jóneltýge týra keledi.
Qojalyq basshysy osynshama eńbekpen jınalǵan ónimdi buzbaı saqtaý úshin Agrarlyq nesıe korporatsııasynyń qoldaýymen 3 200 tonnalyq kókónis qoımasyn salyp alǵanyn tilge tıek etti. Munyń ereksheligi, qazirgi zamanǵy jeldetkish qondyrǵysy ornatylǵan. Onda ylǵal men qalypty temperatýra avtomatty túrde retteledi.
«Kókónis sharýashylyǵyn órge bastyrý úshin teorııalyq jáne praktıkalyq bilim deńgeıin kóterý kerek. Bizdiń jaǵdaıymyzda velosıped oılap tabýdyń keregi joq. Tek Qazaqstan men sheteldegi bilikti de tabysty áriptesterimizden úırene bilgen jón. Meniń oıymsha, eń úlken problema — qarapaıym jumysshy mamandarynyń jetispeýi. Úlkenderden bastap jastarymyzǵa deıin aýyl sharýashylyǵyna tartý kerek. Tek onyń qandaı joly bar, sony keńinen oılastyrsaq», deıdi A.Kan.
Kókónis ósirýdiń tehnologııasyn saqtaý mańyzdy
Jáńgir han atyndaǵy Batys Qazaqstan agrarlyq-tehnıkalyq ýnıversıteti veterınarııa jáne agrotehnologııa ınstıtýty dırektorynyń oqý-ádistemelik jumystary jónindegi orynbasary, agronomııa baǵyty boıynsha rhd doktory Erǵalı Aıýpovtyń oıynsha, kókónis ósirýdiń tehnologııasyn saqtaý ár sharýashylyqtyń múmkindigine baılanysty.
«Oblys kóleminde óz qarjysy esebinen kásibı agronom ustap, jumysyn talapqa saı júrgizip otyrǵan iri sharýashylyqtar bar. Al usaq sharýashylyqtarda ondaı múmkindik bola bermeıdi. Kartop bolsyn, basqa daqyldar bolsyn, ony ósirýde búkil ishki-syrtqy faktorlar eskerilýi kerek. Mysaly, sýdyń sapasyn, tuşy ne sál aşylaý ekendigin anyqtasa, artyqtyq etpeıdi. Sol sekildi kókónistiń ósip-ónýi topyraqtyń jaǵdaıyna baılanysty», deıdi ol.
Ǵalym-agronom kókónisten oıdaǵydaı ónim alý úshin mıneraldy tyńaıtqyshtar engizý qajet dep esepteıdi. Bul ósimdikti nárlendiretin tamaq ispettes. Onyń azot, fosfor, kalıı sekildi makroelementteri bar. Sonymen qatar kúkirt, kaltsıı, magnıı sııaqty mezoelementterdi az kólemde engizbese, ósimdiktiń jalpy ósip, damýyna keri áser etýi múmkin. Odan bólek mıkroelementter bar. Keıbir aýyr metaldar da az ǵana mólsherde qajet. Onyń ózi tuzdarmen baılanysty bolady.
«Kartoptan mol ónim alý úshin, mysaly, Nıderlandta fızıkalyq salmaǵyna qaraı 1 gektarǵa 2-2,5 tonna tyńaıtqysh engizedi. Bul jerde ekologııa da eskeriledi. Mıneraldyq tyńaıtqyshtar topyraq qunarlylyǵyn joımas úshin qajet. Kóńdi de paıdalanýǵa qarsy emespin. Alaıda pálen jyl jatyp, ábden shirigen kóńdi engizýge bolady. Al 5-6 jyl jatqan kóńdi salǵanda, odan túrli bakterııalar, aramshóp tuqymdary taraýy yqtımal. Jalpy, tyńaıtqyshtardy ǵylymı bekitilgen negizde qoldanǵan jón», deıdi E.Aıýpov.
Ol zııankesterge qarsy pestıtsıdti de ǵalymdardyń nusqaýyna sáıkes paıdalaný jóninde keńes beredi.
«Ylǵal kóp túsken jyldary topyraqta bakterııalar, zeń aýrýlary kóbeıip ketken kezde pestıtsıd qoldanylady. Sol sekildi adamdar qarbyzdan nege ýlanady degenge kelsek, baý-baqsha ósirýshiler kókónistiń tez pisýi ári odan mol ónim alý úshin mıneraldy tyńaıtqyshty kóp salyp jiberedi. Sonyń saldarynan nıtrat shekten tys artyp ketedi. Kartopta kezdesetin kolorado qońyzyn joıýdyń tap bir qıyndyǵy joq. Ol úshin aldyn ala ýlaý kerek. Qyzanaq pen kartopty ekeýi bir tuqymdas bolǵandyqtan bir jerge ege berýge bolmaıdy. Báriniń de tehnologııasyn saqtaý kerek», deıdi agronom-ǵalym.
Salanyń qıyndyqtary men odan shyǵýdyń joldary qandaı?
«Oral aýyl sharýashylyǵy tájirıbe stantsııasy» JShS bólim basshysy Ajar Shaýlenova Batys Qazaqstan oblysynda 2020-2023 jyldarǵa 4 myń gektarǵa kartop, 1 500 gektarǵa baqsha, 3 500-3 800 gektarǵa kókónis daqyldary egilse, bıyl odan azdaý bolǵanyn aıtady.
2024 jyly 2 myń gektar alqapqa kartop, 630 gektarǵa baqsha, 1 300 gektarǵa kókónis otyrǵyzyldy. Bul, sirá, kóktemgi sý tasqynyna baılanysty bolsa kerek.
Mamannyń málimdeýinshe, «QazAgroQarjy», «Agrarlyq nesıe korporatsııasy» AQ-nyń sýbsıdııa, lızıng baǵdarlamalary otandyq taýar óndirýshilerdi qoldaýǵa múmkindik beredi.
Sondaı-aq oblystyq bıýdjet esebinen 20 kókónis sharýashylyǵy úshin arnaıy tehnıka, tamshylatyp sýarýǵa arnalǵan jabdyqtar alynǵan. Tuqymǵa, tehnıkaǵa, tyńaıtqyshqa, pestıtsıdterge, sýǵa jeńildik beriledi.
Qazaqstanda kókónistiń negizinen elimizdiń ońtústiginde — Túrkistan, Almaty óńiri, Shymkent qalasy, Jambyl oblysynda ósiriletini málim.
Sońǵy jyldary Qazaqstanda ónerkásiptik negizdegi jylyjaı alańdarynyń (1,5 myńnan 1,2 myń gektarǵa deıin) qysqarǵany baıqalady. Bul óndiriletin ónimniń ózindik qunynyń joǵary bolýy, tómen rentabeldilikke, jylytý maýsymynda kómir jáne ózge energııa kózderiniń tapshylyǵy men onyń baǵasynyń qymbattyǵyna baılanysty.
Batys Qazaqstanda Báıterek aýdany Novenkıı aýylynda 11-12 gektar, Oral qalasy Zachagan kentinge 6 gektardaı jylyjaı bar. Terekti aýdany Poıma aýyly mańynda 2025 jyly 55 gektar jylyjaı keshenin iske qosý josparlanyp otyr. Jylyjaılar nıderland tehnologııasyna negizdelgen.
Budan basqa oblysta jalpy aýmaǵy 70 myń sharshy metr 90-nan astam shaǵyn jylyjaılar esepke alynǵan. Kókónis ósiretin 110-daı aýyl sharýashylyǵy qurylymy jumys isteıdi.
«Kókónis ósirýdiń qıyndyqtaryna kelsek, eń aldymen klımatqa toqtalar edik, jyl saıynǵy aýadaǵy jáne topyraqtaǵy qurǵaqshylyq, kúnniń ystyǵy, jel, oǵan qosa otyn men elektr qýatynyń qymbattyǵy áser etedi, kommýnaldyq tólemder ósýde. Import sapaly, biraq qymbat tehnıka men jabdyqtarǵa táýeldilik, tyńaıtqysh pen pestıtsıd baǵasynyń ósýine qosa qalaǵa jaqyn jerler ádette qurylys úshin beriledi», deıdi A.Shaýlenova.
Mundaı qıyndyqtan shyǵýdyń joly qandaı? Kókónis sharýashylyǵy topyraq óńdeýden bastap egý, kútý, jınaý, jıyn-terinnen keıingi jumys, ónimdi ótkizý, saqtaýǵa deıingi ónim óndirýdiń barlyq kezeńi durys uıymdastyrylýy kerek. Bul jerde negizgi ónim túrleriniń tez buzylatynyn da eskermese bolmaıdy.
Mamannyń pikirinshe, ashyq topyraqta qazirgi zamanǵy sýarý, kútý quraldary men tehnıkalaryn paıdalanyp, jergilikti klımat erekshelikterin eskere otyryp, ózindik aımaqtyq tehnologııalardy qoldanǵan jón. Ońtústik óńirlerdiń tehnologııalaryn jergilikti jaǵdaıǵa beıimdese ǵana paıdalanýǵa bolady.
Qazaq jemis-kókónis sharýashylyǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýty suryptar men gıbrıdterge qatysty óz tehnologııasyn usynady. Biraq qazirgi kezde ásirese, jylyjaılarda sheteldik (belgııalyq, nıderlandylyq, germanııalyq) tehnologııalar suranysqa ıe.
Olar qymbat bolǵanymen, búkil qajetti quraldar kesheni (tehnologııanyń ózinen bastap suryptar men olardyń tuqymdaryna, tehnıka, jabdyqtar, tyńaıtqyshtar, qorǵaý jáne basqa quraldarǵa deıin) beriledi.
«Alynatyn ónim kólemi suryptarǵa baılanysty. Suryptar ystyq pen qurǵaqshylyqqa, aýrýlar men zııankesterge tózimdi, jergilikti jaǵdaıǵa beıimdelgen bolýy tıis. Tuqymnyń sapasy da mańyzdy. Topyraq túrin eskere otyryp, qazirgi zamanǵy tehnıkaǵa basymdyq beriledi. Ásirese, ónim jınaý kezinde. Bul jerde de sheteldik fırmalardyń tehnıkasy ótimdi. Kókónistiń durys ósýi úshin sý kózi men sýarý júıesiniń únemdi jáne tehnologııaǵa negizdelgeni abzal. Quramynda makro-mıkroelementter bar mıneraldyq, organıkalyq-mıneraldyq keshendi tyńaıtqyshtardan ósimdik nár alady. Aýrýlarmen, zııankestermen zaqymdaný jáne topyraqtyń lastaný deńgeıin tómendetý úshin daqyldardy aýystyryp otyrý qajet. Oǵan qosa, ásirese, tez buzylatyn ónimder kepildi túrde ótkizilip, baǵasy turaqty bolsa, saqtaý keshenderi men óńdeý tsehtary júıeli jumys istese, sala alǵa basady», dep túıindedi oıyn A.Shaýlenova.
Batys Qazaqstanda kókónis pen baqsha daqyldaryn ósirý men ony jınaý, ótkizý, saqtaý máseleleri jóninde mamandar osylaı dedi. Budan túıerimiz, azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý maqsatynda qandaı ma bolsyn ónim túrlerimen oblys halqyn tolyq qamtý asa mańyzdy.
Osy baǵytta atalmysh salada qolǵa alatyn joba-josparlar men áli de atqarylar jumystardyń bar ekendigi daý týǵyzbaıdy.
Eske sala keteıik, budan buryn Batys Qazaqstanda astyq ónimin molaıtý úshin ne isteý kerektigin jazǵan bolatynbyz.
