Han ordasy mýzeı-qoryǵy qalaı jańǵyrtylyp jatyr
ORAL. KAZINFORM — Bókeı ordasy aýdanynda ornalasqan Han ordasy tarıhı-mádenı, arhıtektýralyq-etnografııalyq mýzeı-qoryǵynyń qalaı jańǵyrtylyp jatqany jóninde mekeme dırektory Ǵaısa Mahımov áńgimelep berdi.
— Ǵaısa Temirbolatuly, týra eki ǵasyrǵa jýyq ýaqyt buryn Jáńgir han irgesin qalaǵan Han ordasy aýyly Qazaqstandaǵy biregeı meken ekeni belgili. Mýzeıdiń ózindik tarıhy qalaı qalyptasty?
— Aldymen mýzeıdiń tarıhyna toqtala keteıin. Batys Qazaqstan oblysy ákimdigi mádenıet, tilderdi damytý, arhıv isi basqarmasyna qarasty Han ordasy tarıhı-mádenı, arhıtektýralyq-etnografııalyq mýzeı-qoryǵy 1962 jyldan bastaý alady. Bastapqyda Orda tarıhı-revolıýtsııalyq mýzeıi retinde ashylsa, 2002 jyly Bókeı ordasy tarıhı-mýzeı kesheni bolyp ózgerdi. Bir jyldan keıin keshen Halyqaralyq mýzeıler keńesiniń músheligine qabyldanyp, Parıjde tirkeldi. 2017 jyly «Qazaqstannyń jalpyulttyq kıeli oryndarynyń» qatarynan kórinse, 2018 jyly keshen quramyndaǵy HІH ǵasyrdyń tarıhı-mádenı eskertkishteri respýblıkalyq mańyzy bar tarıh jáne mádenıet eskertkishter ansambli retinde ulttyq mádenı muralar memlekettik reestrine engizildi.
Sol jyly keshen «Qazaqstan Respýblıkasynyń Іshki jáne kelý týrızmin damytýdyń 2019-2023 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasyna, keıin QR Úkimetiniń „QR-nyń týrıstik salasyn damytýdyń 2019-2025 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasyn bekitý týraly“ qaýlysyna sáıkes óńirlik deńgeıdegi týrıstendirý kartasy obektileriniń tizbesine (TOP-50) endi.
Al 2019 jyldan bastap qazirgi ataýymen atalyp keledi.
— Endeshe, mýzeı-qoryq quramynda qandaı basty eskertkishter bar?
— Han ordasyna kelýshiler respýblıkalyq mańyzy bar 16 tarıhı-arhıtektýralyq eskertkish, sonyń ishinde 13 ǵımarat, 3 keseneni (Jáńgir han, kúıshi Dáýletkereı Shyǵaıuly, ǵalym-etnograf M-S.Babajanov) tamashalaı alady.
Kúni búgin Qazynashylyq mekemesi ǵımaratynda — «Bókeı ordasynyń tarıhy mýzeıi», Han saraıynyń saqtalǵan shyǵys bóliginde (1828) — «Qarý-jaraq palatasy mýzeıi», dáriger A.Sergachev turǵan úıde — aqyn «Sh.Bókeevtiń ádebı-memorıaldyq mýzeıi», Qyzdar ýchılışesi ǵımaratynda (1883) — «Halyqqa bilim berý mýzeıi», Han meshitinde (1835) — «Han meshiti» memorıaldyq mýzeıi, mektep ınspektorynyń úıinde — «Tuńǵysh qazaq baspahanasy» jáne qaıta salynǵan Han saraıynyń ortalyǵy men batys bóliginde «Han saraıy» mýzeıleri jumys jasaýda.
Mýzeı-qoryqtaǵy respýblıkalyq mańyzy bar tarıh jáne mádenıet eskertkishterine respýblıkalyq bıýdjetten «Kazrestavratsııa» mekemesi arqyly qaıta qalpyna keltirý jumystary júrgiziledi. Mundaı jumystardyń atqarylýyna oblysymyzdyń qazirgi ákimi Narıman Tóreǵalıuly Senat depýtaty bolǵan kezinde óz yqpalyn tıgizdi. 2020 jyldan bastap mýzeı-qoryqtaǵy birneshe ǵımaratty restavratsııalaýǵa Mádenıet mınıstrliginen qarjy bólinip, kóptegen sharýalar atqaryldy. Sonymen qatar óńir basshysynyń tikeleı qatysýymen 2022-2025 jyldarǵa da qaıta jańǵyrtý jumystaryna memleketten qarjy bólinýde.
— Tarıhı ǵımarattardyń óńi kirip qaldy deısiz ǵoı?
— Iá, mysaly, budan úsh jyl buryn 1852 jyly salynǵan tuńǵysh aýrýhananyń statsıonar ǵımaraty jańartyldy. 2022 jyly memleket jáne qoǵam qaıratkeri Seıtqalı Meńdeshevtiń úıine qarjy bólinip, ǵylymı-restavratsııalaý jumystary júrgizilip, «S.Meńdeshevtiń memorıaldyq mýzeıi» ashyldy. Sol sekildi «QPO b. v.» kompanııasynyń ınvestıtsııalyq qarajaty esebinen mýzeı-qoryqqa keletin týrısterdi qabyldap, aqparattyq-tanymdyq qyzmet kórsetetin vızıt ortalyǵy men ákimshilik ǵımaraty salynyp, ótken jyly paıdalanýǵa berildi.
Sondaı-aq aýrýhananyń 1872 jyly salynǵan ambýlatorııa ǵımaraty men memleket jáne qoǵam qaıratkeri Alma Orazbaevanyń turǵan úıi (1842 jyl) qalpyna keltirildi. Bul meken A.Orazbaevaǵa arnalǵan memorıaldyq mýzeıge aınaldy.
Bıyl Qazynashylyq ǵımaraty men Han saraıyna qarajat qarastyrylyp, qaıta jańǵyrtý jumystary júrgizilýde.
Aldaǵy ýaqytta «Han meshiti», «Bókeı ordasynda halyqqa bilimi berý mýzeıi» («Qyzdar gımnazııasy» ǵımaraty), «Sh.Bókeevtiń ádebı-memorıaldyq mýzeıi» (dáriger A.Sergachev turǵan úı), «Tuńǵysh qazaq baspahanasy mýzeıi», Tarǵyn mektebi jáne han Jáńgir, ǵalym M.Babajanov, kúıshi D. Shyǵaevtyń keseneleri qaıta jańǵyrtylmaqshy. Oǵan qosa Jáńgir mektebiniń oqý ınspektorlary turǵan eki ǵımarat retke keltirilip, mýzeı retinde jandanbaqshy.
Astyn syzyp aıtatyn jaıt, mýzeı-qoryq mártebesin alýymyz tek bir mýzeı aıasynda ólke tarıhyn nasıhattap, jádigerlerdi kórsetý emes, jalpy aýyl ishindegi HІH-HH ǵasyrlardan qalǵan tarıhı-arhıtektýralyq eskertkish ǵımarattardy saqtaýdy qolǵa alyp, sol arqyly týrısterdi qyzyqtyrýǵa, týrızmdi keńinen damytýǵa úlken múmkindik berip otyr.
— Muny qalaı paıdalanyp otyrsyzdar?
— Shyn mánisinde Reseı Federatsııasynyń kórshiles Astrahan jáne Volgograd oblystarymen shektesetin Bókeı ordasynyń týrıstik-rekreatsııalyq áleýeti joǵary. Baı tarıhymen qatar Han ordasy kelýshilerdi ásem tabıǵatymen erekshe tartady.
Prezıdentimiz Qasym-Jomart Kemeluly jyl saıynǵy Joldaýlarynda halyqtyń jáne balalardyń sportpen shuǵyldanýyna jaǵdaı jasaý, ishki jáne syrtqy týrızmdi odan ári yntalandyrý, ınvestıtsııa tartý sharalaryn qabyldaý týraly aıtyp keledi. Bul rette densaýlyqqa paıdaly áseri bar Narynnyń qumy men qaraǵaıly ormany, sor balshyǵy men emdik ósimdikteri osy jerde balalarǵa jáne eresekterge arnalǵan saýyqtyrý oryndaryn, sport keshenin ashýǵa bolady. Bolashaqta týrızmdi damytý maqsatynda mýzeı-qoryq aýmaǵyn keńeıtip, atty týrızm, velotýrızm, sport alańdaryn, etnoaýyl, kórme alańyn, sharalar ótkizetin jazǵy klýb, demalys oryndaryn jasaqtaý josparlanýda.
— Mýzeıge kelýshiler kóp pe, erekshe qundy jádigerler jóninde ne aıtar edińiz?
— Mýzeıge kelýshiler sany 23 myńnan asady. Jyl saıyn bul kórsetkish shamamen bes paıyzǵa ósip keledi. Kórshiles Astrahan oblysy, Volodar aýdany, Altynjar aýylyndaǵy Qurmanǵazy atyndaǵy óńirlik mádenı ortalyqpen jáne «Volgograd oblysynyń óńirlik qazaq ulttyq-mádenı avtonomııasy» qoǵamdyq uıymymen tyǵyz baılanystamyz.
Mýzeı-qoryq qorynda 20 myńnan astam jádiger bar. Olardyń arasynda eń qundylary retinde HІH ǵasyrdan saqtalǵan Isataı Taımanulynyń sarbazy Shotuly Arenge syılaǵan qanjary, Isataı-Mahambet kóterilisine qatysqan Toqpan batyrdyń naızasy, Shynaly Baıtileýovtyń qońyraýly naızasyn aıtýǵa bolady.
Sondaı-aq jylanbas júgen, syndyrmaly dombyra, 300 jyl burynǵy bal shelek, Qazynashylyq mekemesiniń móri men seıfi, Ordadaǵy túrmeniń móri, kúmis áshekeı buıymdar, ydystar, at ábzelderi, qarý-jaraq, qolóner buıymdary men jıhazdar týrıster nazaryn aýdarady.
Bókeı hannyń, Shyǵaı sultannyń, Jáńgir hannyń mór júzikteriniń kóshirmesi, qola dáýirindegi pyshaq, sol kezeńdegi qylysh, Bókeı men Jáńgir handardyń tusynda ahýn bolǵan J.Hamadovtyń kitaby jáne basqa jádigerler qorǵa alyndy.
— 2026 jyly Bókeı handyǵyna 225 jyl, Han ordasyna 200 jyl tolmaqshy. Osy oraıda qandaı jobalar qolǵa alynbaqshy?
— Bul ataýly datalardyń bizdiń tarıhymyz úshin mańyzy erekshe. Bókeı handyǵynyń qurylǵanyna 225 jyl, Jáńgir mektebiniń ashylǵanyna 185 jyl tolýyna oraı halyqaralyq deńgeıde ǵylymı-tájirıbelik konferentsııa ótkizý, Astana qalasyndaǵy Ulttyq mýzeıde, Almatydaǵy Ortalyq mýzeıde kórmeler, kitaphanalarda kitap kórmelerin, dóńgelek ústelder uıymdastyrý kózdelýde. Jastar, stýdentter men oqýshylar arasynda Bókeı ordasynyń tarıhyn, tarıhı tulǵalaryn nasıhattaý baǵytynda túrli saıys, chellendjder jáne basqa is-sharalar ótkizilmekshi.
Jumystyń birsypyrasy zertteý baǵytyna arnalmaqshy. Atap aıtqanda, Bókeı handyǵynyń tarıhy, Bókeı, Jáńgir handar jáne olardyń urpaqtary týraly qujattardy jınaqtaý úshin Reseıdiń Sankt-Peterbýrg, Qazan, Ýfa, Orynbor, Astrahan qalalaryndaǵy, sondaı-aq Almaty men Oral, Jánibek, Kaztalov, Jańaqala, Jalpaqtal aýyldaryndaǵy muraǵattarǵa issaparmen barý josparlanýda. Tyń derektermen tolyqtyryp, mýzeı-qoryq qoryndaǵy muraǵat qujattarynyń jınaqtaryn bastyrý oıda.
Jeńistiń 80 jyldyǵyna oraı Ekinshi dúnıejúzilik soǵysqa baılanysty mýzeı-qoryq qyzmetkerleri jınap, zerttep-zerdelegen jumystar negizinde «Ordalyqtar otty jyldarda» kitabyn jaryqqa shyǵarmaqshymyz.
— Oblys ortalyǵynan shalǵaı jatqan Bókeı ordasy men Jánibek aýdandaryn jalǵastyratyn respýblıkalyq mańyzy bar joldyń aıaqtalǵany málim. Endi Han ordasy aýylyna kireberis 21 shaqyrym jol salynyp bitse, týrızmniń damýyna da oń áserin tıgizetin bolar?
— Árıne! Han ordasyn kúre jolmen baılanystyratyn 21 shaqyrym jol tezirek bitse deımiz. Han ordasy aýylyndaǵy A.Orazbaeva, Jáńgir han kóshelerine asfalt tóseldi. Osylaısha, kólik qatynasy jaqsaryp keledi. Bul mýzeı-qoryqqa bet buratyn týrıster qataryn kóbeıtedi dep senemiz.
