«Bastaýyshtyń balasy jemqorlyqty túsine me» - baspasózge sholý
***
«Nur Otannyń» kezekti sezi 11 naýryzda ótedi» dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti.
«Sezge elimizdiń barlyq óńirlerinen 1200-den astam delegat qatysatyn bolady. Onyń ishinde Parlamenttegi «Nur Otan» partııasynyń músheleri, oblystyq máslıhattardaǵy partııanyń depýtattyq fraktsııasynyń jetekshileri, shalǵaı aýyldardyń ókilderin qosqanda 200-den astam bastaýysh partııa uıymdarynyń tóraǵalary, sondaı-aq, 100-den astam ardager men partııa belsendileri bar delegattar qatysady dep josparlanýda», - delingen maqalada.
Maqalada atap kórsetilgenindeı, sezd QR Prezıdenti N.Nazarbaevtyń tóraǵalyǵymen ótedi jáne onda partııanyń aldyna jańa mindetter qoıylyp, saılaý aldyndaǵy partııanyń negizgi maqsattary pysyqtalady.
Qazaqstan halqyna Úndeýinde Prezıdent Nursultan Nazarbaev: «Ásirese, osy kúnderde maǵan júzdegen hattar kelip túsýde», dep Soltústik Qazaqstan oblysynyń jasy toqsannan asqan turǵyny Baıqýanysh Sársembın aqsaqaldyń hatynan úzindi keltirgen bolatyn. Bul, árıne, barsha soltústikqazaqstandyqtardyń mereıin asyra tústi. «Egemen Qazaqstan» basylymynyń tilshileri Elbasy aýyzǵa alǵan aqsaqalmen kózbe-kóz jolyǵyp, suhbattasýdy jón dep taýypty.
«Jambyl jákemniń izin qýyp kele jatsam da, zerdem áli myqty, kókiregim ashyq. «Temir jáshiktiń» jańalyqtaryn qalt jibermeımin», - deıdi aqsaqal «Bul men úshin baı qýanysh» degen taqyryppen berilgen suhbatta.
«Qazir jurt saılaý týraly kóp áńgime aıtyp jatyr. Qalyń kópshiliktiń tilegin Prezıdent qabyl aldy. Saıasattan alystaý bolsam da, bir shyndyqty aıtaıyn. Neshe saılaý ótse de halqymyz úshin Elbasy bireý, ol - Nazarbaev! Qazaqstan men Nazarbaev egiz uǵym dep aıtyp júrgen dýaly aýyzdardyń pikirin tolyq qostaımyn, aınalaıyn!
Elbasyna hatta jazǵanymdaı, dál qazirgideı Altyn ǵasyr halqymyzdyń basynda eshqashan bolǵan emes. Odan ári «Nurly Jolmen» jetelep, «Máńgilik Elge» jetkizýine shyn júrekten tilektespin. Elbasymyz elimizdi bıikterge bastaı bersin degen aǵalyq tilegimdi arnaımyn. Al Prezıdenttiń atymdy atap, hatymnan úzindi keltirgeni - men úshin baı qýanysh. Ata-anam atymdy azan shaqyryp qoıǵanda osyndaı baqytty kúnge jetsin, qýanyshqa baı adam bolsyn dep yrymdaǵan shyǵar. Shúkir, jettim sol kúnge!», - deıdi aǵynan jarylǵan Baıqýanysh Sársembın.
***
«Sonymen, elimizde Prezıdent saılaýyna úmitkerlerdi usyný kesheden, ıaǵnı 26 aqpannan bastaldy. Bul jaıynda Astanada Ortalyq kommýnıkatsııa qyzmetinde arnaıy brıfıng ótkizgen Ortalyq saılaý komıssııasynyń tóraǵasy Qýandyq Turǵanqulov málimdedi», - dep habarlaıdy «Aıqyn» basylymy «Prezıdenttik saılaý: úmitkerdi usyný bastaldy» degen taqyryppen jarııalanǵan maqalada.
«Turǵanqulov, sondaı-aq úmitkerlerge qoıylatyn talapty da qysqasha baıandap shyqty. Konstıtýtsııaǵa sáıkes saılaýǵa túsý úshin azamattyń jasy 40-tan tómen emes, memlekettik tildi erkin meńgergen jáne Qazaqstanda sońǵy 15 jyl boıy ómir súrýi qajet. Tóraǵanyń aıtýynsha, saılaýǵa úmitkerlerdi usyný 26 aqpannan bastalyp, 15 naýryzǵa deıin júrgiziledi. Odan keıin tirkeý 25 naýryzda aıaqtalady. Qazirgi kezde jaýapty organ saılaý qujattarynyń úlgileri men naýqandy uıymdastyrýǵa qatysty kúntizbelik josparyn bekitip úlgeripti. Zańǵa sáıkes 26 naýryz ben 24 sáýir aralyǵynda úgit-nasıhat jumystary qyzady», - delinedi materıalda.
«Prezıdent saılaýyn ótkizýge qajetti qarajat respýblıkalyq qazynadan qaralady. Sonymen qatar prezıdenttikke kandıdattar úgit naýqanyn júrgizý úshin saılaý qorlaryn qurýǵa quqyly. Saılaý qory kandıdattyń jeke qarajatynan jáne kandıdatty usynǵan qoǵamdyq birlestiktiń, azamattar men uıymdar erikti túrde kórsetetin qarjylaı kómekpen qurylady. Árbir kandıdattyń saılaý qorynyń mólsheri 577 mln teńgeden aspaýy tıis. Budan bólek Ortalyq saılaýkom jaýapty kezeńge belsendi túrde qatysý úshin halyqqa nasıhat maqsatynda tıisti sharalardy atqarady» deıdi Ortalyq saılaý komıssııasynyń tóraǵasy Qýandyq Turǵanqulov.
Komıssııa tóraǵasy jalpy naýqanǵa jumsalatyn qarajat jobasyn da atady. Búginde atalǵan másele Úkimettiń qaraýynda jatyr. Sonda da shamamen salystyrmaly túrde aıtqanda, 2011 jylǵy Prezıdent saılaýyna 4,4 mlrd teńge jumsalypty. Árıne, onyń 66 paıyzy, ıaǵnı 3 mlrd teńgesi saılaý komıssııasynda jumys istegen múshelerge jalaqy retinde tólengen.
* * *
Memlekettik qyzmet isteri boıynsha jáne jemqorlyqqa qarsy kúres agenttiginiń mamandary kúresti bilim uıalarynan bastaýdy qolǵa aldy, dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi basylymynda.
«Mysaly, byltyr Kókshetaýda «Balalar sybaılas jemqorlyqqa qarsy» degen taqyryptaǵy sýret baıqaýy ótti. Ótken aptada Aqtóbede de balalar jemqorlyqqa qatysty sýret salyp jarysty. Balalardyń biri jemqorlardy kópaıaqty búıi túrinde keltirse, endi bireýleri kópbasty jylan túrinde keskindedi. Bir qaraǵanda balalardyń sýretke qabiletin shyńdap jatqandaı kórinedi. Al anyǵynda... Balalar arasynda jemqorlyq, SPID, nashaqorlyq jaıly baıqaý ótkizý, olarǵa osy kúrdeli máselelerdi túsindirýdiń ózi durys pa?», - delingen «Bastaýyshtyń balasy jemqorlyqty túsine me» atty maqalada.
«Árıne, uıymdastyrýshylardyń balalardy jemqorlyqtan saqtandyryp, olardyń quqyqtyq mádenıetin arttyrǵysy kelgeni durys shyǵar. Biraq, mundaı kúrdeli máselelerdi bala sanasy qabyldar ma eken? Jemqorlyqtyń zardabyn temir tordyń ne ekenin bile tura aqsha alýyn qoımaǵan eresekter túsinbeı jatqanda, balalar qaıdan túsinsin? Bala appaq paraq sekildi, qalaı jazsań, solaı qalady. Balalarǵa jaqsylyqty ispen úıretken durys, bala sanasy sony tez qabyldaıdy. Abaı men Shoqandy kim tárbıeledi, árıne, ájeleri. Qazir bizde áje ınstıtýty bar ma? Muny aıtamyz-aý, bizdiń sheneýnikter endi jemqorlyqqa qarsy kúres pánin ótkizýdi surap otyr. Tipti sondaı sabaqtyń birin qostanaılyq sheneýnikter bastap ta ketti. Balalardy taqta aldyna shyǵaryp jemqorlardyń atyn atatyp jatyr. Bul qalaı boldy sonda, tutqyndalǵan mınıstr, qarjy jymqyryp shetel asqandardyń atyn atap, túsin tústegennen jemqorlyq azaıyp kete me? Es bile bastaǵan oqýshylar, stýdentterdiń paraqorlyq jaıly bilip óskeni durys ta shyǵar. Biraq bastaýysh synyptyń, balabaqshanyń balalary ne túsinedi?», - dep saýal tastaıdy maqala avtory.
***
«Ekspres K» basylymynyń habarlaýynsha, Soltústik Qazaqstanda jasóspirimder arasynda ózine qol jumsaý oqıǵalary kúrt kóbeıip ketken. Jyl basynan beri kámelettik jasqa tolmaǵan eki bala ózderine qol jumsap, dúnıe salǵan, taǵy tórteýi osy ómirmen óz erikterimen qoshtaspaq bolypty.
«Máselen, agrarlyq-tehnıkalyq kolledjdiń birinshi kýrs stýdenti jataqhanada ózine ózi qol salǵan. Boıjetken anasymen jáne ógeı ákesimen jaqsy qarym-qatynasta bolmaǵan, anasy odan stıpendııany berip otyrýdy talap etken. Onyń ústine júrgen jigitimen qatynas úziledi. Qyz bala tuıyq, sabaqqa sonshalyqty qyzyqpaǵan jáne tártipti buzyp otyrǵan. Birneshe ret ony ereje buzǵany úshin arnaıy keńeske shaqyrtqan», - delingen «Ostanovıte Zemlıý, ıa soıdý» atty maqalada.
«Stýdentterdiń sózine qaraǵanda, boıjetken bunyń aldynda ózine qol salatyndyǵyn aıtqan», - deıdi oblystyq bilim basqarmasy basshysynyń orynbasary Vladımır Tkachenko.
Kolledj psıhology ol týraly habardar etilgen, biraq tıisti sharalardy qolǵa almaǵan. Stýdent qyzdyń óliminen keıin, osy kolledjde ózine qol jumsaýdyń taǵy bir sátsiz faktisi tirkeldi.
