BASPASÓZGE ShOLÝ: «Tize qosatyn tusymyz - til» - A.Esimov
*** Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń qasıetti Ulytaý tórinde bergen suhbaty búginde elimizde keńinen talqylanyp jatyr. Buqaralyq aqparat quraldary betinde qoǵam, mádenıet, óner qaıratkerleriniń pikirleri jaryq kórýde. Máselen, «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda Astana qalasynyń ákimi Ahmetjan Esimovtyń maqalasy «Tize qosatyn tusymyz - til» degen taqyryppen berildi. «Oıǵa jeli, sózge dáıek etip otyrǵan til máselesi Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń kıeli Ulytaý tórinde ótken syr-suhbatynda taıǵa tańba basqandaı aıtyldy. «Memlekettik tildiń qoldanylýy, onyń órkendeýi úshin barlyq jaǵdaı jasaldy. Konstıtýtsııada «Memlekettik til - qazaq tili» dep taıǵa tańba basqandaı etip jazyldy. Solaı ǵoı? Eshkim de qazaq tilinde sóıleme dep, kedergi jasap otyrǵan bir adam joq. Ózimiz qazaqsha sóıleýimiz kerek. Qandaı minberden qazaqsha sóıleseń de, eshkim «táıt, bylaı tur» dep aıtpaıdy. Qansha adam otyrsa da, solarǵa arnalǵan aýdarmasyn berip, qazaq tilinde sóıleýge bolady. Biz tilimizdi qurmetteı bilýimiz kerek. Eshkim anaý sóıtpedi dep ýáj aıtýdyń jóni joq» dep aıtqan bolatyn. Shynynda, bul aqıqat sóz», - dep jazady avtor.
A.Esimovtiń jazýynsha, qala boıynsha búginde 201 memlekettik mektep bar. 1989 jyly Almatyda 7 ǵana qazaq mektebi bolsa, qazir olardyń sany 62-ge jetti. Oǵan qosa 68 aralas mektep bar. Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldary qalamyzda qazaqsha oqıtyn balalar sany bar-joǵy 8 myń ǵana bolatyn. Búgingi kúni olardyń sany 12 esege artyp otyr. Qazir Almaty mektepterinde 90 myńnan asa oqýshy qazaqsha oqıdy. Sonymen qatar, sol kezeńde joǵary oqý oryndarynda qazaq tilinde oqytý tek pedagogıkalyq mamandyqtarǵa ǵana tán bolatyn. Qazir barlyq mamandyqtar boıynsha qazaqsha toptar ashylǵan. 1989 jyly qazaq tilinde oqıtyn stýdentter 4 paıyzdy qurasa, qazir 51 paıyzǵa jetken.
Memleket jáne qoǵam qaıratkeri T.Júrgenovtiń esimin ulyqtaýǵa arnalǵan is-sharalardyń biri elordadaǵy L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetinde ótti. «Orta Azııa men Qazaqstannyń bilimi men mádenıetin damytýdaǵy T.Júrgenovtiń róli jáne rýhanı murasy» dep atalǵan halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııada qaıratkerdiń atqarǵan eren eńbegi pash etildi. Jıyndy Bilim jáne ǵylym mınıstrligi men Qyzylorda oblysynyń ákimdigi uıymdastyrdy. Bul jaıynda «Egemen Qazaqstan» gazetiniń senbilik sanyndaǵy «Ulyqtaýǵa laıyq tulǵa» degen taqyryptaǵy maqalada keńinen sóz bolǵan. Basylymnyń jazýynsha, jıyndy ashyp, alǵashqy quttyqtaý sóz aıtqan Premer-Mınıstrdiń orynbasary Gúlshara Ábdiqalyqova T.Júrgenovtiń halqy úshin atqarǵan eńbekterine toqtaldy, sáıkesinshe, onyń mereıtoıyn atap ótý barysynda uıymdastyrylǵan sharalardy da tilge tıek etti. «Ár ultjandy azamattyń paryzy - tarıhtyń aqtańdaq betteri jaıly keıingi urpaqtyń durys túsinik qalyptastyrýyna atsalysý. T.Júrgenov óz dáýirinde Shyǵys pen Batystyń bilimin teń ıgergen, qazaqtyń ǵylymy men bilimin, mádenıetin damytýda bar kúsh-jigerin jumsaǵan jańa tolqyn ókilderiniń biri edi. Ol halyqtyń rýhyn kóterý maqsatynda eń alǵashqy mýzyka teatryn uıymdastyrdy. Qazaqtyń bes júz án-kúıin qurastyrǵan Zataevıchke mol málimet berip, dástúrli án-kúılerimizdiń bizge jetýine kóp yqpal jasady. 1934 jyly ótken slette jasaǵan baıandamasynda «óner - óner úshin emes, óner áleýmettiń muń-muqtajy men arman-tilegine qyzmet etýi tıis» degen ustanymyn kórsetken. Mine osyndaı tulǵanyń esimin ulyqtaý bizdiń maqsatymyz», - dedi Premer-Mınıstrdiń orynbasary. *** «Berdibek Saparbaev Shyǵys Qazaqstan oblysynyń tizginin ustaǵaly beri «Týǵan jerge - taǵzym» atty aktsııa aıasynda tuńǵysh ret jerlester forýmyn ótkizipti. Basqosýǵa óńirde ómirge kelip, búginde elde nemese shetelde ártúrli salada eńbek etip, tanymal tulǵaǵa aınalǵandar arnaıy shaqyrylǵan. Olarǵa kindik qany tamǵan jerge endi úles qosýdy suraǵasyn árqaısysy shamasyna qaraı belgili bir jobalardy júrgizýge kelisken sekildi. Osylaısha ákimdik «jerlester» arqyly elge ınvestıtsııa tartýdyń jańa túrin taýyp, bıyldyń ózinde 6,5 mlrd teńgege 37 jobany júzege asyrmaqshy», - dep jazady «Aıqyn» gazeti senbilik sanyndaǵy «Óskemenniń «órnegi» ózgerip tur» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, Astanadaǵy Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde brıfıng ótkizgen Shyǵys Qazaqstan oblysynyń ákimi Berdibek Saparbaev óńirdiń damý kórsetkishterin de jan-jaqty áńgimeledi. Negizi, oblys sońǵy kezderi qant, kúrish, jumyrtqadan ózge azyq-túlikti tolyǵymen ózderi qamdaýǵa qol jetkizip otyr. Úkimettiń tapsyrmasyna sáıkes, óńirde turaqtandyrý qoryn quryp, onda 15 myń tonna halyq tutynatyn ónimdi jınap úlgergen. Endi aldaǵy qys aılarynda qınalmaı tirshilik keshýge múmkindik bar. Jalpy, taıaýda Prezıdenttiń ózi eskertken birqatar eskertpeler boıynsha olqylyqtyń orny toltyrylyp, jańa jobalar josparlanýda.
Osy basylymnyń jazýynsha, Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetindegi brıfıngte Ulttyq kásipkerler palatasy Basqarma tóraǵasynyń orynbasary Rahym Oshaqbaev 29 qyrkúıek kúni Atyraý qalasynda ótetin Qazaqstan men Reseıdiń iskerlik keńesine qatysty málimdeme jasady. Onyń sózinshe, Qazaqstan men Reseıdiń XI óńiraralyq yqpaldastyq forýmy aıasynda ótetin iskerlik keńeste qos taraptyń iri eksporttaýshy kompanııalarynyń tizimi túziledi. Sonymen qatar, Qazaqstannyń ónimin Reseıge eksporttaý, saýda-ekonomıkalyq baılanystardy keńeıtý jáne eki eldiń memlekettik organdarynyń arasyndaǵy yqpaldastyqty arttyrý máseleleri qarastyrylady. «Keńestiń alǵashqy sessııasy Qazaqstan men Reseıdiń óńiraralyq baılanysyna arnalady. Ekinshi sessııa Eýrazııalyq ıntegratsııaǵa ekpin túsiredi. Úshinshi sessııa munaı-gaz salasyn qamtıdy. Munda Atyraýdaǵy munaı-gaz klasterin odan ári damytýdyń jaı-japsary sóz bolady. Al sońǵy sessııada transshekaralyq ózender arqyly alys-beris jasaýdy jeńildetý máselesi kún tártibine qoıylady. Atalǵan shara eki el arasyndaǵy ekonomıkalyq baılanystardy nyǵaıtyp, iskerlik qatynastardy arttyrýǵa sebepshi bolady» - dedi R.Oshaqbaev. Maqala «Іskerlikke qatysty úlken keńes» degen taqyryppen berilgen. *** Pavlodar aıaldamalary tegin Wi-Fi servısimen jáne beınekameralarmen jabdyqtala bastady, dep jazady «Kazahstanskaıa pravda» gazeti búgingi sanyndaǵy «Wi-Fi na ostanovke» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, symsyz ǵalamtorǵa qosylýǵa múmkindik beretin ara qashyqtyq shamamen 20-25 metrdi quraıdy. Sondyqtan da endigi ýaqytta kólik kútken qala turǵyndary ǵalamtorǵa erkin kirip, jańalyqtar oqýǵa, elektrondy poshtalaryn qaraý, áleýmettik jeliler arqyly tildese alady. Al beınekameralar bolsa, ornatylǵan tehnıkany buzaqylardan qorǵaý mindetin atqarady.
