Baspanany jalǵa bergender tabysyn jasyra almaıdy - aptalyq sholý
Nátıjesinde, 2014 jylǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjettiń túsimderi 6 206,1 mlrd. teńge kóleminde nemese bekitilgen bıýdjetpen salystyrǵanda 431,7 mlrd. teńgege ósýmen belgilendi. Respýblıkalyq bıýdjettiń kiristeri (transfertter túsimderinsiz) bekitilgen jospardaǵy 4 029,4 mlrd. teńgege qaraǵanda, 331,7 mlrd. teńgege ulǵaıtyla otyryp naqtylandy jáne 4 360,9 mlrd. teńgeni quraıdy.
Ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstri Erbolat Dosaevtyń sózine qaraǵanda, halyqaralyq uıymdardyń boljamdary boıynsha 2014 jyly munaıdyń ortasha jyldyq baǵasy barreline 105,1 AQSh dollary (boljam-konsensýs) deńgeıinde bolady. AQSh dollarynyń nyǵaıýyn eskere otyryp, 2014 jylǵa arnalǵan boljamdy naqtylaý kezinde ortasha jyldyq baǵa barreline 95 AQSh dollary bolyp aıqyndaldy. Buǵan deıin munaı baǵasy barreline 90 AQSh dollary bolǵan. Bıyl eldiń jalpy ishki óniminiń naqty ósý boljamy burynǵy 6 paıyz deńgeıinde baǵalanyp otyr. Nomınaldy jalpy ishki ónim 2014 jyly 39 623,7 mlrd. teńgeni quraıdy, bul tamyz aıynda maquldanǵan kórsetkishke qatysty 999,3 mlrd. teńgege joǵary.
Munymen qosa mınıstrliktegiler 1 sáýirden shıki munaıǵa eksporttyq-kedendik baj mólsherlemesi tonnasyna 80 AQSh dollaryna deıin joǵarylaıtynyn jetkizdi. E. Dosaevtyń aıtýynsha, kiristerdi birqatar faktorlar esebinen 505,5 mlrd. teńgege ulǵaıtý boljanady. Osy oraıda shıki munaıǵa eksporttyq-kedendik baj mólsherlemesiniń munaıdyń tonnasy úshin 60 AQSh dollarynan 80 AQSh dollaryna deıin joǵarylaýy yqpal etpek. Sonymen qatar makroekonomıkalyq kórsetkishterdiń ózgerýi sebebinen 191,5 mlrd. teńgege ulǵaıýy da qamtylmaq.
Baspanany jalǵa berý arqyly tapqan tabysyn jasyrǵandarǵa jaýapkershilik qatańdatylady
Bul aptadaǵy Úkimettiń otyrysynda Memleket basshysynyń tapsyrmalaryn júzege asyrý maqsatynda ázirlengen 60 sharadan turatyn 2014-2015 jyldarǵa arnalǵan kóleńkeli ekonomıkaǵa qarsy is-qımyldyń keshendi jospary tanystyrylyp, keńinen talqyǵa salyndy. Negizgi baıandama jasaǵan Ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstri Erbolat Dosaevtyń atap ótýinshe, elimizdegi kóleńkeli ekonomıka qurylymynyń jartysynan kóbin beıresmı qyzmetter arqyly júrgiziletin taýarlar men qyzmetter óndirisi alyp otyr. Al onyń 22,9 paıyzy saýda-sattyqqa, 15,6 paıyzy aýyl sharýashylyǵyna, 14,1 paıyzy kólikke, 12 paıyzy jyljymaıtyn múlik operatsııalaryna tıesili eken.
Mınıstr myrza 2012 jyly kóleńkeli ekonomıkadaǵy jyljymaıtyn múlikpen baılanysty operatsııalar salasynyń úlesi 697,9 mlrd. teńge quraǵanyn málim etti. Jyljymaıtyn múlikpen baılanysty operatsııalar salasynyń negizgi kórinisi beıresmı sektor men jyljymaıtyn múlikti jalǵa berýde salyqtan jaltarý maqsatynda kórsetilgen qyzmetterdi jasyrý bolyp otyr. «Osyǵan oraı, zańnamalyq turǵyda baspanany jalǵa beretin jáne múliktik tabys alyp, alaıda jeke tabys salyǵyn tóleýden ári salyq organdarynda tirkeý esebine qoıýdan jaltaratyn jeke tulǵalardyń jaýapkershiligin qatańdatý usynylady», - dedi E.Dosaev.
Budan bólek, kóleńkeli ekonomıkamen kúres barysynda beı-bereket saýda jasaıtyndarǵa da jaýapkershilik kúsheıtiletini týraly sóz boldy. Kóleńkeli ekonomıkadaǵy basym úles saýda-sattyq salasyna qatysty. Máselen, bul salanyń 2012 jylǵy kóleńkeli ekonomıkadaǵy úlesi 1335,3 mlrd. teńgege jetip jyǵyldy. Saýda salasyndaǵy kóleńkeli ekonomıkanyń negizgi kórinisi salyqtan jaltarý maqsatynda óndiristi jasyrý ári beıresmı sektor bolyp otyr. ıAǵnı, stıhııalyq saýda men saýda bazarlarynyń uıymdastyrylmaýy. Bul rette saýda salasynda ózin-ózi jumyspen qamtyǵandar men beıresmı jumys isteıtinderdiń úlesi úlken.Saýda-sattyqtyń zamanaýı úlgisine saı keletin bazarlardyń úlesi saýda alańdarynyń nebári 17 paıyzyn ǵana qurap otyr. Al jabaıy bazarlar salyq tólemderiniń artýyna kedergi keltirýde. Sondyqtan saýda bazarlaryn zamanaýı úlgige kezeń-kezeńimen mindetti túrde kóshirý boıynsha zańnamalyq sharalar qarastyrylmaq. Budan bólek, saýda nysandarynyń qurylysyna ınvestıtsııa tartý úshin ony ekonomıkanyń basymdyqty salalary tizbesine engizý qarastyrylýda. «Uıymdastyrylmaǵan bazarlar sanynyń kóp bolýynan bólek beı-bereket zańsyz saýdanyń da bolýy úlken problemaǵa aınalyp otyr. Osyǵan oraı, kommýnaldy saýda alańdarynyń bir mezette beı-bereket saýda jasaǵany úshin jaýapkershilikti qatańdatý boljanýda», - dedi E.Dosaev.
Aıta keteıik, Qazaqstan bıýdjeti QQS tóleýden jaltarý saldarynan jylyna 128 mlrd. teńge joǵaltatyn kórinedi. Mınıstrdiń alǵa tartqan derekterine qaraǵanda, 2007-2013 jyldar aralyǵynda jalǵan kásiporyn retinde tanylǵan salyq tóleýshilerdiń sany 1352 birlikke jetip, bıýdjetke túspeı qalǵan qosylǵan qun salyǵy kólemi 193 mlrd. teńgeni qurady. Buǵan qosa, jyl saıyn shamamen 6 myń salyq tóleýshi qosylǵan qun salyǵy boıynsha esh qujat tapsyrmaıdy ne bolmasa nóldik deklaratsııa usynady. Sonyń saldarynan jyl saıyn qosylǵan qun salyǵy boıynsha bıýdjet joǵaltatyn qarajat ortasha eseppen 128 mlrd. teńgeni quraıdy. Osyǵan oraı arnaıy QQS-esepshotyn engizýdi qarastyrý usynylady. Bul QQS tóleýden jaltarý boıynsha syzbany paıdalaný múmkinshiligin joǵaltady. E.Dosaevtyń atap ótýinshe, kóleńkeli ekonomıkaǵa qarsy turýdaǵy tıimdi sharalardyń biri elektrondy esepshot faktýrasyn engizý bolyp eseptelinedi. «Baǵalaý boıynsha usynylǵan is-sharalardy júzege asyrý shamamen 1,1 trln. teńgeni kóleńkeli aınalymnan shyǵarýǵa múmkindik beredi», - dedi mınıstr.
Mınıstrler kabınetinde ózgerister oryn aldy
Bul aptada Elbasy N. Nazarbaevtyń Jarlyǵymen QR Mádenıet mınıstri qyzmetine Arystanbek Muhamedıuly taǵaıyndalyp, Úkimet basshysy Serik Ahmetov vedomstvonyń ujymyna jańa basshyny tanystyrdy. «Memleket basshysynyń Jarlyǵymen Arystanbek Muhamedıuly Mádenıet mınıstri bolyp taǵaıyndaldy. Memleket basshysy Sizge, osynaý jumystyń mańyzdy salasyn senip tapsyrdy. Prezıdent kóp ultty Qazaqstannyń mádenıetine, tózimdilikti nyǵaıtýǵa, ultaralyq kelisimge aıryqsha kóńil bóledi», - degen Úkimet basshysy Mádenıet mınıstrliginiń jańa basshysyna jumysta tabystar tiledi. QR Premer-Mınıstri sondaı-aq vedomstvonyń burynǵy basshysy Muhtar Qul-Muhammedke atqarǵan jumysy úshin alǵys bildirdi. Esterińizge sala keteıik, Memleket basshysynyń Ókimimen M.Qul-Muhammed QR Prezıdentiniń keńesshisi bolyp taǵaıyndaldy.
Sonymen qatar, ótken aptanyń aıaǵynda Prezıdent Jarlyǵymen QR Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi QR Mádenıet mınıstrligi bolyp ózgerdi. Buǵan qosa Jumaǵalıev Asqar Qýanyshuly basqa jumysqa aýysýyna baılanysty Qazaqstan Respýblıkasy Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstri laýazymynan bosatylyp, jańadan qurylǵan QR Baılanys jáne aqparat agenttiginiń tóraǵasy bolyp taǵaıyndaldy.
Al Jeńis Mahmuduly Qasymbek Qazaqstan Respýblıkasynyń Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstri qyzmetine taǵaıyndaldy.
Astanadaǵy EKSPO-2017 halyqaralyq kórmesine daıyndyq qyzý júrip jatyr
QR Premer-Mınıstri Serik Ahmetov Halyqaralyq kórmeler bıýrosy (HKB) Bas hatshysy Vısente Lossertalespen kezdesti. Taraptar Qazaqstan men HKB-nyń Astanada EKSPO-2017 ótkizýge daıyndyq sheńberinde ózara is-qımyl máselelerin talqylady. Sondaı-aq Premer-Mınıstr kórmeniń alǵashqy nysandary qurylysynyń bastalý merzimi týraly habarlady. «Biz Memleket basshysyna kórmeniń sáýlettik jobasy Tujyrymdamasyn usyndyq. Mamyrda EKSPO-nyń alǵashqy nysandarynyń qurylysy bastalady», - dedi S.Ahmetov.
Búginde kórmeni ótkizýdi uıymdastyrý úshin barlyq sharttardyń, onyń ishinde quqyqtyq jaǵdaılardyń jasalǵandyǵyn atap ótken jón. Ótken jyldyń aıaǵynda kórmeniń ınfraqurylymdary men nysandaryn ýaqytynda salý úshin qajetti quqyqtyq baza jasaıtyn, sondaı-aq EKSPO-2017-ni ótkizýge qatysty protsedýralyq jáne uıymdastyrýshylyq máselelerdi sheshetin zań qabyldandy.
Óz kezeginde HKB basshysy Qazaqstannyń osy jylǵy maýsymda kórmeniń resmı týyn alý úshin barlyq múmkindikteriniń bar ekendigine senim bildirdi. «Qazaqstannyń qolyna resmı tý maýsym aıynda túsedi, sodan keıin EKSPO-2017-ge qatysýshy elderdi shaqyrý boıynsha baǵdarlamalar júzege asyryla bastaıtynyna senimdimin», - dep sózin túıindedi V.Lossertales.
