Baspana alý baǵytynda jıi qoıylatyn suraqtar: «Otbasy banki» men kezekke turý tártibi
1. Qazaqstanda qazirgi ýaqytta ákimdikterde kezekte turǵan azamattar úshin memlekettik baspana alýdyń qandaı baǵdarlamalary bar?
Baspanaǵa muqtaj retinde jergilikti atqarýshy organdarda kezekte turǵan azamattardy úımen qamtamasyz etý 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan «Nurly jer» turǵyn úı-kommýnaldyq damý memlekettik baǵdarlamasy jáne jergilikti deńgeıde qabyldanǵan baǵdarlamalar aıasynda iske asyrylýda.
2. Qandaı sanatqa jatatyn azamattar ol baǵdarlamalarmen baspana ala alady jáne olarǵa qandaı úıler beriledi?
Memlekettik qoldaýdyń negizgi sharalary turǵyndarǵa arnalǵan qoljetimdi baspana salýǵa baǵyttalǵan. Satyp alý quqyǵynsyz kommýnaldyq jalǵa beriletin baspana múgedekter, jetim balalar, kópbalaly otbasylar, sondaı-aq iri megapolısterde jumys isteıtin jastar sııaqty áleýmettik álsiz toptarǵa arnap salynady.
Turǵyndardyń ózge de sanattary úshin ıpoteka, turǵyn úı qurylys jınaq júıesi jáne úlestik qurylys sııaqty mehanızmder arqyly kredıttik baspana usynylady. Azamattarǵa jańadan salynǵan úılerden de, naryqtan da baspana satyp alýǵa múmkindik beriledi.
Satyp alý quqyǵynsyz jalǵa beriletin áleýmettik baspana qurylysy respýblıkalyq bıýdjetten jergilikti atqarýshy organdarǵa qaıtarymsyz maqsatty transfertter bólý arqyly qarjylandyrylady.
Áleýmettik kredıttik baspana qurylysy úshin jergilikti atqarýshy organdar oblıgatsııalar shyǵarý arqyly qaryz alady jáne 1 sharshy metrin 140 000 - 240 000 teńge kóleminde belgilengen baǵamen satý esebinen «revolverlik» qaǵıdaty boıynsha qarjyny aınalymǵa salady.
Oǵan qosa, memleket qosalqy sharalar arqyly jeke qurylys salýshylar men turǵyndardy baspana salýǵa yntalandyryp, qurylys júrgiziletin aýdandarǵa kommýnıkatsııalar tartyp beredi.
3. Memlekettik baspana alýdan úmitker azamattar qandaı talaptarǵa saı bolýy kerek?
Turǵyn úı qatynastary týraly zańnamada eń aldymen baspanaǵa muqtaj azamattardyń esebine qoıýǵa qatysty normalar qarastyrylǵan. Ol kezekke qoıý úshin tıisti eldimekende turýy, al respýblıkalyq mańyzy bar qalalarda, astanada keminde úsh jyl turýy shart.
Kommýnaldyq turǵyn úı qorynan beriletin nemese jergilikti atqarýshy organ jeke turǵyn úı qorynan jalǵa alatyn baspanalar kelesi sanattarǵa jatatyn Qazaqstan Respýblıkasynyń baspanaǵa muqtaj retinde esepte turǵan azamattaryna beriledi:
- Uly Otan soǵysynyń múgedekteri men qatysýshylaryna;
- jetim balalarǵa, ata-ananyń qamqorlyǵynsyz qalǵan balalarǵa;
- «Altyn alqa», «Kúmis alqa» ıegerlerine nemese buryn «Batyr ana» ataǵyn alǵan kópbalaly analarǵa, sondaı-aq І jáne ІІ deńgeıdegi «Ana dańqy» ordenimen marapattalǵandarǵa, kópbalaly otbasylarǵa. Atalǵan sanattaǵy azamattardyń ortasha aılyq jıyntyq kirisi baspana berý týraly ótinim jasar aldyndaǵy on eki aıda otbasynyń árbir múshesine shaqqanda respýblıkalyq bıýdjet týraly zańmen tıisti qarjy jylyna bekitilgen eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń 3,1 rettik mólsherinen az bolýy tıis;
- ortasha aılyq jıyntyq kirisi baspana berý týraly ótinim jasar aldyndaǵy on eki aıda otbasynyń árbir múshesine shaqqanda respýblıkalyq bıýdjet týraly zańmen tıisti qarjy jylyna bekitilgen eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń 3,1 rettik mólsherinen az áleýmettik álsiz toptarǵa. Eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń 3,1 rettik mólsheri koeffıtsıenti jetim balalarǵa, ata-ana qamqorlyǵynsyz qalǵan balalarǵa jáne múgedek balalarǵa taralmaıdy.
- memlekettik qyzmetshilerge, bıýdjettik uıymdardyń jumyskerlerine, áskerı qyzmetshilerge, ǵaryshkerlikke úmitkerlerge, ǵaryshkerlerge jáne memlekettik saılanbaly qyzmetti atqaryp júrgen tulǵalarǵa;
- jalǵyz baspanasy QR zańnamasynda bekitilgen tártippen apattyq dep tanylǵan azamattarǵa.
4. Memlekettik baspana qandaı sharttarmen jeke menshikke jáne satyp alý quqyǵynsyz beriledi?
«Turǵyn úı qatynastary týraly» QR Zańynyń 74 babyna sáıkes, memlekettik turǵyn úı qorynan beriletin nemese jergilikti atqarýshy organdar jeke turǵyn úı qorynan jalǵa alatyn baspana atalǵan Zańnyń 98-1 babynda qarastyrylǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, muqtaj retinde esepte turǵan azamattarǵa tizimmen bekitilgen kezegine saı barlyq qajetti qujattarmen birge ótinim ótkizgennen keıin beriledi.
5. Baspanany satyp alý quqyǵynsyz bergen kezdegi aı saıynǵy tólemderin kórsete otyryp, barlyq túri týraly tolyǵyraq aıtyp berseńiz (óńirlerge bólip).
«Turǵyn úı qatynastary týraly» QR Zańynyń 97 babynyń 1 tarmaǵyna sáıkes, kommýnaldyq turǵyn úı qorynan beriletin baspana úshin tólemaqy mólsherin jergilikti atqarýshy organdar memlekettik turǵyn úı qorynan baspanany paıdalanǵany úshin tólemaqy mólsherin esepteý ádistemesine saı belgileıdi. Eger, árıne, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda ózge jaǵdaılar qarastyrylmasa.
Atalǵan ádistemege sáıkes, esepteý kezinde baspananyń jalpy aýdanynyń bir sharshy metri qurylysynyń (satyp alý kezindegi) quny jáne ǵımarattyń qyzmet etýiniń eseptik merzimi (jyl) sııaqty kórsetkishter qoldanylady.
Mysaly, 1 sh/m qurylysynyń quny 140/180 myń teńge jáne ǵımarattyń qyzmet etý merzimi 50 jyl bolsa, jaldaý aqysy 1 sh/m úshin aıyna tıisinshe 233/300 teńge bolady.
6. Azamattarǵa memlekettik baspana bólý rásimin aıtyp berseńiz.
«Turǵyn úı qatynastary týraly» QR Zańynyń 74 babyna sáıkes, memlekettik turǵyn úı qorynan beriletin nemese jergilikti atqarýshy organdar jeke turǵyn úı qorynan jalǵa alatyn baspana atalǵan Zańnyń 98-1 babynda qarastyrylǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, muqtaj retinde esepte turǵan azamattarǵa tizimmen bekitilgen kezegine saı barlyq qajetti qujattarmen birge ótinim ótkizgennen keıin beriledi.
Zańnyń 74 babynyń 3 tarmaǵyna sáıkes, atalǵan tizimge engizilgen azamattardyń quqyǵy teń dep tanylady. Memlekettik turǵyn úı qorynan beriletin nemese jergilikti atqarýshy organdar jeke turǵyn úı qorynan jalǵa alatyn baspanany alýda atalǵan Zańda basqa qarastyrylmasa, tizimge engen ózge azamattardan eshkimniń quqyǵy basym bolmaıdy.
Memlekettik turǵyn úı qorynan beriletin nemese jergilikti atqarýshy organdar jeke turǵyn úı qorynan jalǵa alǵan baspanany alýda Uly Otan soǵysynyń ardagerleri, sondaı-aq jetim balalar men ata-ananyń qamqorlyǵynsyz qalǵan balalar, kópbalaly analar, «Altyn alqa», «Kúmis alqa» ıegerleri nemese buryn «Batyr ana» ataǵyn alǵan kópbalaly analar, sondaı-aq І jáne ІІ deńgeıdegi «Ana dańqy» ordenimen marapattalǵandar, kópbalaly otbasylar birinshi kezekte alýǵa quqyly.
Zań negizinde memlekettik turǵyn úı qorynan baspana salynyp jatqan kóppáterli turǵyn úıler paıdalanýǵa berilýine qaraı jáne kommýnaldyq turǵyn úı qorynda bos baspana bolǵan jaǵdaıda, kezektegi tizimge sáıkes sanattar boıynsha beriledi.
Memlekettik turǵyn úı qorynan baspana alýdyń jalpy tártibi tómendegideı:
- qajetti qujattardy jınap, ákimdikke nemese onlaın ótkizý;
- 30 kúntizbelik kún ishinde habarlama alyp, kezekti qadaǵalap otyrý (eger qujattardyń barlyǵy durys bolsa);
- turǵyn úı komıssııasynyń qujattardy qaraýy jáne sheshimin berýi;
- kelisimshart jasasyp, baspana alý.
7. Mynandaı statıstıkany berseńiz:
- qazirgi ýaqytta qansha qazaqstandyq úı alýǵa kezeginde tur (óńirler men sanattar boıynsha bólip kórsetseńiz)?;
- 2019 jyly jáne 2020 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda qansha qazaqstandyq memlekettik baspana aldy (óńirler men sanattary boıynsha)?;
Qazirgi kezde respýblıka boıynsha atalǵan júıede 529,61 myń adam ákimdik kezeginde tur. 2019 jyly memlekettik qoldaý esebinen 14 522 baspana, 2020 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda 4 284 páter berildi.
8. Baspanaǵa kezekke turatyndardy esepke alýdyń biryńǵaı ulttyq júıesi qashan iske qosylady? Qazir ol jumys qaı satyda, ereksheligi nede bolmaq?
Kezekke turatyndardy esepke alýdyń biryńǵaı ulttyq júıesi 2019 jyldyń jeltoqsan aıynda ónerkásiptik paıdalanýǵa berildi. Baspanaǵa muqtajdyǵyn jáne kezekke turatyndardyń kirisin anyqtaý úshin memlekettik organdardyń aqparattyq júıelerimen ıntegratsııalanǵan.
Atalǵan derekqordy paıdalana otyryp, bıyl kezekke túgendeý júrgizilip, 32 myńnan asa adam kezekten shyǵaryldy.
Júıe kezektegilerdiń esebin ashyq júrgizýge, esepke qoıýdy jáne alýdy, baspanany túgendeýdi jáne bólýdi ońtaılandyrýǵa jáne avtomattandyrýǵa, azamattar ótkizetin qujattar sanyn jáne baspanaǵa muqtaj azamattardy esepke qoıý merzimin qysqartýǵa, sybaılas jemqorlyq kórinisterin azaıtýǵa múmkindik beredi.
9. Qazir ákimdikter aınalysatyn baspanaǵa muqtaj azamattardy esepke alý, kezekke qoıý jáne baspanalardy bólý quzyretin berý josparlanǵan «Otbasy bankin» qurý jumystary qalaı júrip jatyr? Ol qashan jumys isteı bastaıdy?
Turǵyndardy baspanamen qamtamasyz etý boıynsha turǵyn úı saıasatyn ári qaraı damytý «Turǵynúıqurylysjınaqbanki» negizinde qurylatyn «Otbasy bank» damý jáne qoldaý ınstıtýty arqyly iske asyrý josparlanyp otyr.
Turǵyndardyń kirisi men jınaǵynyń bolýyn negizge ala otyryp, ákimdikterdegi kezekke qoıý júıesin reformalaý jáne azamattarǵa baspana alýda teńdeı jaǵdaı jasaý úshin «baspanaǵa muqtaj» túsiniginiń naqty ólshemderin ázirleý josparlanyp otyr. ıAǵnı, bul alǵashqy baspanamen qamtamasyz etý ortalyǵy bolady. 2020 jyldyń sońyna deıin jergilikti atqarýshy organdardyń kezekteriniń bazasyn «Otbasy bankine» berip, memlekettik derektor qoryna qoljetimdilikti qamtamasyz etý josparlanǵan.
Sondaı-aq, bıyl Qazaqstan ıpotekalyq kompanııasy bazasynda «Báıterek» holdıngin qaıta qurylymdaý (operatorlardy biriktirý) jumysy aıaqtalady.
10. Memlekettik baspana berý erejeleri men sharttaryna ózgerister engizý josparlanyp otyr ma? Eger josparda bar bolsa, qandaı ózgerister bolýy múmkin? Mysaly, baspananyń qoljetimdilik satysyna, «Otbasy bankin» qurýǵa jáne Kezektegilerdi esepke alýdyń biryńǵaı ulttyq júıesin iske qosýǵa qatysty.
Qazirgi ýaqytta qajetti Tujyrymdama jáne «Turǵynúıqurylysjınaqbanki» negizinde qurylatyn «Otbasy banki» damý jáne qoldaý ınstıtýtyn qurýǵa qatysty Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine tolyqtyrýlar engizý jobasy ázirlendi.
Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha atalǵan tolyqtyrýlar 2020 jyldyń jeltoqsanyna deıin qabyldanýy kerek.
