Básekelestikti qorǵaý júıesin jetildirýge aıryqsha mán berilmek
Óz kezeginde ónerkásip salasy ortasha shoǵyrlandyrylǵan naryqtarǵa enip otyr. Jalpy naryqtaǵy básekelestik máselesi arqaý bolǵan vedomstvonyń keńeıtilgen alqa májilisinde atalǵan agenttiktiń jańa basshysy Ǵalym Orazbaqov baıandama jasady. Onyń sózine qaraǵanda, júrgizilgen taldaý qorytyndylary boıynsha Úkimetke jáne memlekettik organdarǵa otyz usynys engizilip, olardyń jartysy iske asyrýǵa qabyldandy.
Osy usynystarǵa toqtalǵan Ǵ. Orazbaqov, «Qazaqstan áýejaılarynyń tranzıttik tartymdylyǵyn ulǵaıtý, sondaı-aq olardyń rentabeldigin arttyrý maqsatynda agenttik áýejaılar úshin ózge qyzmetterden tabys jasaý quqyǵy turǵysynda 5 paıyzdyq shekteýdi alyp tastaýǵa bastama jasady. Qazirgi kezde alǵashqy oń nátıjelerdi baıqaýǵa bolady. Mysaly, Astana áýejaıynyń ózge qyzmetten alatyn tabys úlesi 2013 jylǵy tamyz - jeltoqsan aılary kezeńinde 2012 jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda 6 paıyzǵa deıin ósti», -dedi. Osyndaı sharalardy Pavlodar jáne Qyzylorda qalalaryndaǵy áýejaılarda atqarylyp jatqan kórinedi. Bul baǵyttaǵy jumystar ekonomıkanyń basqa da salalarynda júrgizilse, onda bul tabıǵı monopolııalar sýbektileriniń tarıfterin turaqtandyrýǵa járdemdesedi.
Budan keıin agenttik basshysy júrgizilgen tekserýlerdiń nátıjesine oıysty. Máselen, byltyr 171 tergeý aıaqtalyp, osy rette zańbuzýshylyqtar faktisi sanynyń artqany baıqalǵan eken. «2013 jyly aıaqtalǵan tergeýlerdiń jalpy sanynda buzýshylyqtardy anyqtaı otyryp aıaqtalǵan tergeýlerdiń úlesi 93,6 paıyzdy qurady. Bul aldyńǵy jylǵa qaraǵanda 4,2 paıyzǵa artyq»,-dedi agenttik tóraǵasy. Óziniń ústem jaǵdaıyn teris paıdalaný, sondaı-aq jekelegen naryq sýbektilerine artyqshylyq jaǵdaılar jasaý faktisi boıynsha Atyraý munaı óńdeý zaýytyna qatysty tergeý aıaqtaldy.
Munymen qosa «Bogatyr kómir» JShS óziniń ústem jaǵdaıyn teris paıdalana otyryp, mańyzy birdeı kelisimderge ártúrli talaptar qoıǵan jáne jekelegen satyp alýshylarǵa kómir jetkizýge shart jasasýdan negizsiz bas tartqan. Osy oraıda bul seriktestiktiń 775,7 mln. teńge somasyndaǵy monopolııalyq tabysy tárkilendi, boljamdy aıyppul kólemi 537 myń teńgeni qurady. Qazirgi kezde materıaldar sotta qaralýda.
Atap aıtqanda, tsement zaýyttarynyń áreketinde baǵany kelise otyryp kóterý faktisi anyqtaldy. «Shymkent Tsement» AQ men «Standart tsement» JShS-niń, «Central Asia Cement» AQ-nyń, «Buqtyrma tsement kompanııasy» AQ men «Semeı tsement zaýyty» JShS-niń áreketterinde tsement baǵasyn kelise otyryp kóterý bóliginde básekelestikke qarsy kelisilgen is-qımyldar retinde tanyldy», - dedi Ǵ. Orazbaqov. Osy oraıda ol aıyppuldyń jalpy somasy 372 mln. teńgeni quraǵanyn atap ótti. Demek, osy kásiporyndardyń jymysqy áreketinen elimizdiń qurylys salasyna qanshalyqty zalal keltirilgen eken. Bundaı jaǵdaı qaıtalanbas úshin básekelestikti qorǵaý júıesin damytý áste qajet qadam.
Aıtpaqshy, «Kcell» AQ men «MobaılTelekomServıs» JShS-ǵa qatysty tergeý júrgizý barysynda uıaly operatorlar abonentterdiń kelisiminsiz «Árqashan baılanysta» qosymsha qyzmetin kúshtep tańýy anyqtalǵan. Endi uıaly baılanys operatorlaryna qatysty qozǵalǵan ákimshilik quqyqbuzýshylyq týraly ister sotqa jiberilgen.
Baılanys taqyryby aıasynda ol BEK aýmaǵyndaǵy roýmıngti tómendetý máselesine jeke toqtaldy. «Qazirgi kezde Eýrazııalyq ekonomıkalyq komıssııa agenttikpen birlesip halyqaralyq roýmıng qyzmeti naryǵyna taldaý júrgizýde, onyń aıasynda múmkindiginshe tómendetý jáne sonyń nátıjesinde Biryńǵaı ekonomıkalyq keńistik aýmaǵynda roýmıngtik stavkalardyń kúshin joıý máselesi qaralatyn bolady»,-dedi ol. Belgili bolǵandaı, budan keıin talqylanyp otyrǵan máseleni qamtıtyn ekonomıkalyq, tehnıkalyq jáne zańnamalyq quramdaýyshtaryna baǵalaý júrgiziledi dep kútilýde.
Budan buryn habarlanǵandaı, Biryńǵaı ekonomıkalyq keńistik elderiniń mobıldik operatorlary jelilerindegi roýmıng taıaý jyldary nólge deıin túsirilýi múmkin. Al Eýropa elderi bul máseleni 2015 jylǵa qaraı sheshýdi qarastyryp jatyr.
«Sonymen birge memlekettik organdar tarapynan jol berilgen monopolııaǵa qarsy zańnamany buzýshylyq sanynyń ósýi alańdaýshylyq týdyrady. Agenttik derekteri boıynsha 2012 jyly - 24, 2013 jyly 44 tergeý júrgizildi. Bul rette byltyr júrgizilgen 44 tergeýdiń 41-inde monopolııaǵa qarsy zańnamany buzý faktileri anyqtalǵan»,-dedi agenttik tóraǵasy. Memlekettik organdarǵa monopolııaǵa qarsy den qoıý sharalary qoldanylyp, básekelestikti shekteıtin atalǵan aktilerdiń kúshi joıyldy. Mundaı jaǵdaılar Munaı jáne gaz, Tótenshe jaǵdaılar, Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstrlikteri men TMRA-nyń óńirlik bólimshelerinde jáne basqa da memlekettik organdarda baıqaldy.
Vedomstvo derekterine súıensek, monopolııaǵa qarsy zańnamany buzǵany úshin ótken jyly bıýdjetke túsken túsimder somasy shamamen 250 mln. teńgeni qurady (2012 jyly 1305,8 mln. teńge tústi). «Byltyr bizdiń paıdamyzǵa sheshilip, jeńgen isterdiń úlesi 75 paıyzǵa jetti», - dedi agenttik basshysy.
Aıta keteıik, taıaýda agenttik tóraǵasy bolyp taǵaıyndalǵan Ǵ. Orazbaqov qyzmetkerleri jemqorlyqqa bylǵanyp jatsa aıaýshylyq bolmaıtynyn qatań eskertti. Osy oraıda ol jaqynda Qyzylorda oblysy boıynsha básekelestikti qorǵaý ınspektsııasy basshysynyń para alǵany úshin qamaýǵa alynýy QR Básekelestikti qorǵaý agenttiginiń bedeline «qara kúıe» jaqty dep atady.
«Qyzylorda oblysy boıynsha Básekelestikti qorǵaý ınspektsııasy basshysynyń óziniń kabınetinde para alǵany úshin ustalýy faktisin ókinishpen aıtyp otyrmyn. Bul fakti árıne, barsha agenttikke «qara kúıe» jaǵyp otyr», - dedi Ǵ. Orazbaqov. Bul turǵyda agenttik basshysy qyzmetkerlerine vedomstvoda jemqorlyqqa jol berilmeýi kerektigin qadap aıtty. «Ymyrasyz kúres júrgiziledi jáne jemqorlyqqa qatysy barlardyń barlyǵy jaýapqa tartylady», - dedi ol.
