«Bas múftı: «Assalaýmaǵaleıkúm!» Mıtropolıt: «Ýaǵaleıkúmassalam!» - baspasózge sholý
***
Búginde Qazaqstanda avtokólik satyp alýshylar qatary jyldan-jylǵa kóbeıe túsýde. Halyqtyń basym kópshiliginiń satyp alyp jatqandary qaltaǵa kúsh túsiretin qymbat avtomobılder emes, negizinen 10-15 jyl, keıde tipti odan da kóp qoldanysta bolǵan eski avtokólikter. Soǵan sáıkes olardyń baǵalary da arzan. Avtoáýesqoılardyń 20-30 paıyzy jańa kólik satyp alǵandy qalaıdy. Ol úshin, árıne, ózderin resmı dılerler sanaıtyndardyń avtosalondaryna barýǵa týra keledi. Shúkir, ondaılar qazirgi tańda Qazaqstanda az emes. Biraq... Máseleniń mánisi de dál osy dılerlerde. Olar baǵany qaltalarynan sýyryp alady da, «alsań al, almasań qoı» dep shirenip otyrady. Bul týraly «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda jazylǵan.
Gazettiń jazýynsha, bizde jańa, brendti avtomobılder satý isinde básekelestik orta joq. Sondyqtan da olar baǵany sharyqtata beredi. Tek avtomashına ǵana emes, olardyń qosalqy bólshekteri men tehnıkalyq qyzmet kórsetýge qatysty da dál osy kórinis. Eger dılerlik uıymdardyń tehnıkalyq qyzmetinen bas tartsań, olar mashınańnyń kepildi merziminiń kúshi joıylady, alda-jalda avtokóligińnen aqaý shyǵyp qalsa bizge ókpeleme dep qorqytady. Qaıda barsań Qorqyttyń kóri. Óıtkeni, monopolıst aldynda tutynýshynyń tańdaý múmkindigi shektelgen.
Osydaı málimetterdi keltire kele, basylym jýyrda Eýrazııalyq ekonomıkalyq komıssııanyń Básekelestik jáne monopolııaǵa qarsy retteý jónindegi mınıstri Nurlan Aldabergenov resmı dılerler bolyp tabylmaıtyn kompanııalarǵa Birtutas ekonomıkalyq keńistik aýmaǵyna brendti ónimderdi ımporttaýǵa jáne satýǵa ruqsat berý kerek dep málimdeme jasaǵanyn tilge tıek etedi. Avtordyń jazýynsha, mınıstr óz sózinde eger osy másele ońtaıly sheshiler bolsa, avtomobılderdiń qosalqy bólshekteri men materıaldarǵa ketetin shyǵyndardyń 60-80 paıyzǵa arzandaıtynyn aıtqan. Bul derekter Reseı Joǵary ekonomıka mektebiniń Ulttyq zertteýler ınstıtýty keltirgen málimetterine negizdelgen.
Alaıda, taǵy bir aıta ketetin jaıt, osy máseleniń tutynýshylar paıdasyna qaraı durys sheshilýine prokýratýra organdary qarsylyq bildirgen kórinedi. «Sonda bizdiń prokýrorlar básekelestik orta bolýy tıis delinetin naryq ekonomıkasynyń zańdaryn moıyndaǵylary kelmeı me, álde qazaqstandyqtar burynǵysynsha eski mashınalardy satyp alyp, ekologııany búldire bersin deı me? Osy jaıtty estigen keıbireýler e-e, dıler kompanııalarda aqsha jetedi, bárin satyp alǵan ǵoı degen de áńgime aıtyp júr», dep jazady maqala avtory. Maqala «Qazaqtar qashan jańa kólikke jarıdy?» degen taqyryppen berilgen.
«Egemen Qazaqstannyń» jazýynsha, keshe Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń tóraǵasy Erjan qajy Malǵajyuly elimizdegi Orys pravoslavıe shirkeýiniń Qazaqstan jáne Astana mıtropolıti Aleksandrdy qabyldady. Din ókilderi halyqty izgilikke, adamgershilikke shaqyryp, eldiń birligin nyǵaıtý jolynda birlese jumys isteý qajettigin sóz etti. Gazettiń keltirgenindeı, kezdesý kezinde Erjan qajy Malǵajyuly qonaqqa «Assalaýmaǵaleıkúm!» dep sálem bergende, ol: «Ýaǵaleıkúmassalam» dep musylmansha jaýap qaıyrdy. «Ózara túsinistik, dinı tatýlyq osyndaı ózara qurmetten bastaý alsa kerek», dep oı túıedi avtor. Maqala «Bas múftı: «Assalaýmaǵaleıkúm!» Mıtropolıt: «Ýaǵaleıkúmassalam!» degen taqyryppen berilgen.
Búgingi álemdegi eń úlken, eń baı halyqaralyq birlestik Eýropalyq ekonomıkalyq jáne saıası odaq Eýroodaq bolyp sanalady. Onyń quramyna qazir Eýropanyń 27 memleketi engen. Bul Odaq 1992 jylǵy Nıderlandynyń Maastrıht qalasynda 1992 jyly qol qoıylǵan kelisimsharttyń negizinde ómirge keldi. 500 mln.-ǵa jýyq turǵyny bar elderdiń basyn biriktirip otyrǵan Odaq qazir álemdegi ishki jalpy ónimniń 30 paıyzyna jýyǵyn shyǵarady. Bul týraly «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi sanynda jazyp otyr.
Basylymnyń atap ótýinshe, búgingi kúni bizdiń elimiz ben Eýroodaq arasyndaǵy ekijaqty taýar aınalymnyń kólemi 50 mlrd. dollarǵa jetip, ol Qazaqstannyń eń úlken saýda áriptesi bolyp otyr. Sonymen birge, Qazaqstan ekonomıkasyna salynǵan sheteldik ınvestıtsııanyń úshten birden artyǵy da Eýroodaq elderiniń úlesine tıedi. Maqala «Eýroodaq elimizdiń eń basty ekonomıkalyq áriptesi» degen taqyryppen berilgen.
***
«Lıter» gazetiniń jazýynsha, erteń Muhtar Áýezov atyndaǵy teatrda tuńǵysh ret Anton Chehovtyń ataqty «Trı sestry» pesasy qazaq tilinde sahnalanady. Qoıýshy rejısseri Qazaqstannyń halyq ártisi Rýben Andreasıan.
Basylymnyń tap ótýinshe, týyndy qazaq tilinde tuńǵysh ret qoıylaıyn dep otyr. Onyń qazaqsha aýdarmasyn belgili ádebıet synshysy, mádenıet maıtalmany,Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Álııa Bópejanova jasaǵan.
