Barlyǵy el ishindegi yntymaqtan bastalady

ASTANA. QazAqparat - 25 jyldyń ishinde Eýrazııa keńistiginde jáne Ortalyq Azııada bizdiń el úlken qadamdarmen jáne durys baǵytta alǵa basyp keledi. Sonyń ishinde beıbit­shilik pen kelisim qadamyn aıryq­sha aıtar edim. Ekinshiden, qan­daı qıyndyqtar men qarjy daǵ­darystary kezdeskenmen, Prezı­dent tapsyrmasy boıynsha belgi­lengen barlyq áleýmettik baǵdar­lamalar oryndalý ústinde.

Búginde jol qartasy baǵdarla­masy júzege asyrylýda, onyń oń áseri alys aýyldarǵa da jetti. Óńirlerde jańa nysandar men joldar salyndy, kúrdeli jóndeý jumystary júrgizildi. Sonyń bári jańa jumys oryndarynyń ashylýyna alyp keldi, ol halyqtyń jaǵdaıy jaqsara túsýine yqpal etti. Buryn shıkizat óndirýmen ǵana shektelgen bolsaq, sońǵy jyldary qandaı ónim bolsa da, ony ózimiz túpkilikti óńdep, da­ıyn taýar túrinde shyǵarý isi jan-jaqty qolǵa alyndy. Nátıjesi kóńil qýantarlyqtaı.

Memleket basshysynyń bastamasymen elimizde negizgi baǵyt­tar boıynsha klasterlik damý­ǵa jol ashyldy. Óıtkeni, klasterlik saıasat qazirgi zaman jaǵ­daıyn­da álemde ınnovatsııalyq damý­dyń basty kózi bolyp otyr. Sol sebepti klasterler ınnova­tsııa­larǵa, ónerkásiptik damýǵa, báse­kege qabilettilik pen ekonomı­ka­nyń tıimdiligine yqpal etetin mańyzdy qural ekeni anyq. Qazaq­standa jańa klasterlik saıa­satty iske asyrý ınnovatsııalyq damý modeli men otandyq ekono­mı­kanyń jańa básekeles artyq­shy­lyq­tarynyń negizin jasaýǵa, eko­no­mıkanyń, shaǵyn jáne orta kásipkerliktiń básekege qabiletti bazalyq jáne jańa sektorlaryn arttyrýǵa, óńirlerdiń turaqty damýyn qamtamasyz etýge múmkindik beredi.

Sol úshin elimizdiń qaı óńirin­de qaı salany damytý tıim­di ekendigi aıqyndaldy. Jáne de solar boıynsha naqty baǵdar­la­malar jasaldy. Mysaly, ońtús­tik óńir hımııa jáne farmatsevtıka salasyn damytý isine dendep kirisýde. Al Qostanaı men Óske­men qalalarynda mashına quras­tyrý salasy damyp keledi. «Jańadan velosıped oılap shyǵa­rý­dyń qajeti joq» degendeı, eger avtokólik naryǵynda álemdik básekege qabiletti mashınalardy ózimizde qurastyryp shyǵarsaq, ol ótimdi bolatyny sózsiz. Ári qurastyrý zaýyttarynda óz azamattarymyz jumys isteıdi. Astanada «Talgo» poıyzyn shyǵarý, elektrovozdar, vagondar qurastyrý isi jolǵa qoıylǵan. Oral qalasynda shaǵyn kemeler jasalyp jatyr.
Qazaqstan halqy Assambleıa­synda qyzmet istep júrgen kezim­de Assambleıanyń Kásipkerler qaýym­dastyǵyna basshylyq jasa­dym. Onyń maqsaty árbir etnos­tyq top tarıhı otanymen máde­nı-rýhanı baǵytta baılanys or­natý­men qatar, tıimdi ekono­mı­ka­lyq qarym-qatynasqa, ıaǵnı ınves­tıtsııa tartýǵa, jańa zamanaýı tehnologııalardy ákelýge yqpal etýi kerek. Sol arqyly jańa ınnovatsııalyq jobalardy iske asyrý - búgingi zaman talabynan týyndap otyrǵan qajettilik.

QHA-nyń XVII sessııasynda Elbasynyń bastamasymen sondaı sheshimge kelgen edik. Osy baǵytta jumystarymyz óz jemisin berip keledi. QHA Kásip­kerler qaýymdastyǵynyń ar­qa­synda, temir jol, jol-kólik ınfra­qury­lymy, energetıka jáne basqa da salalarda birneshe birles­ken kásiporyndar quryldy. Qazir elimizde qant ónerkásibin damytý isine de úles qospaqshymyz. Mysaly, Ýkraınada qant óndirisi jaqsy damyǵan. Sondaı-aq, keıbir tehnologııany Belarýs, Germanııa jáne Ózbekstannan alyp jatyrmyz. Sonyń nátıjesinde atalǵan el­dermen arada saýda-ekono­mıka­lyq baılanystyń úlesi de arta túsetini belgili. Eń bas­tysy, bizge degen senim bar. Sondyqtan da birlesken kásiporyndar qurýǵa barlyq múmkindik jasalǵan. Sheteldik ınvestorlar qarajatyn salýdan qoryqpaıdy. Óıtkeni, biz damyp kelemiz, olardyń bastaǵan isteri dalada qalmaıdy.

Qazaqstan kóp salaly saıasatty ustanǵan el, ol óz jolymen júrip keledi. Biz ekonomıkalyq baǵytta 150-deı elmen baılanys or­natqanbyz. Іzgi nıetpen keletin adamǵa esigimiz ashyq. Qazaq halqynyń qonaqjaıly minezi eldiń syrtqy saıasatynda da kórinis taýyp otyr. Kezinde Jibek jolynyń úlken saýdasy da osy qazaq jerimen ótken. Bizde jasy úlkendi, birge turyp jatqan adamdardy qurmetteý mádenıeti qalyptasqan. Qandaı ulttyń ókili bolsa da, onyń dinine, tiline, mádenıetine, salt-dástúrine syı­las­tyqpen qaraý kerek ekeni ur­paq­tan urpaqqa tárbıemen berilip keledi. Ol az deseńiz, kórshi turyp jatqan ózge ult ókiliniń ulttyq taǵamdaryn da jaqsy biledi. Máse­len, borşty bilmeıtin qazaq joq shyǵar. Men ózim qazaqtyń etin, qýyrdaǵyn, qazy-qartasyn, baýyrsaǵyn súısine jeımin.

Keńes Odaǵy qulaǵan tusta Ózbekstan birden ózbek tilinde sóıleýdi qolǵa aldy. Al biz 25 jyl boıy qazaq tilin barlyq salaǵa birte-birte engizip kelemiz. Qazir ulty ózge kóptegen jastar jaqsy sóıleı alatyndaı deńgeıge jetti. Bul da taǵattylyqty bildiredi. Tildi zorlyqpen úıretsek, ishteı qarsylyqtary bolýy múmkin, al ózderiniń qyzyǵýshylyǵyn, qajettiligin týdyryp baryp, olar qurmetpen, yntamen oqyp úırense, onyń nátıjesi biz kútkendegiden de joǵary bolmaq.

Qazaqstan halqy - birtutas. Ótken joly - bir, taǵdyry - bir, bolashaq maqsaty - bir! Bizdiń eldiń ózindik ereksheligi bar. Birikken Ulttar Uıymynda úlken mártebege ıe bolýymyz jáne Qazaqstan halqy Assambleıasynyń álemge úlgi bolýy - eldik jeńisimiz. Qazaqstanǵa kelgen saparynda BUU Bas hatshysy Pan Gı Mýnniń: «Sizderdi shaǵyn Birikken Ulttar Uıymy der edim», - degen sózinde úlken mán bar. Shynymen de, bizde 130-dan astam ult pen ulys tatý­lyq pen kelisimde ómir súrip­ jatyr. Bizde bári - teń. Mysa­ly, orystar úlken etnos, al qara­shaı-balqarlar birneshe myń­daı bolsa da, bárine de birdeı qaraı­myz. Eshkimge sanyna, tiline, dinine, salt-dástúrine nemese máde­­nıe­tine qarap artyqshylyq beril­meıdi.

Qazaqstan halqy Assambleıasy - eldi birlik pen tutastyqqa bastaıtyn álemdegi birden-bir ınstıtýt. Qazir kóptegen memleket­ter QHA-nyń tájirıbesin, qurylymdyq ereksheligin, qyzmetin zerttep jatyr. Jylyna 20 shaqty delegatsııa kelip, bizdiń jumysymyzben tanysady, tájirıbemizdi ózderinde engizgisi keledi. 21 jyldyń ishinde etnostar tarapynan da, memleket deńgeıinde de kóptegen ju­mys­tar atqaryldy. Bul jerde Assambleıanyń Tóraǵasy el Pre­zıdenti Nursultan Nazarbaevtyń ózi bolǵandyǵy da úlken ról atqaryp otyr. QHA-nyń árbir sessııasyna ózi tóraǵalyq etedi. Ol jerde qabyldanǵan sheshimderdi barlyq memlekettik organdar oryndaıdy. Oblys ákimderi - kishi Assambleıalardyń tóraǵalary. Barlyq sheshimder joǵarydan tómenge deıin oryndalatyny sondyqtan.

El ishinde beıbitshilik pen kelisim bolsa, bıznes te damıdy, ekonomıkalyq órleý de aıqyn kórinedi. Qaı jerde turaqtylyq bolsa, adammen durys qarym-qaty­nas jasaıtyn bolsa, árbir aza­mat - ol bızneste, mádenıet sala­­synda nemese memlekettik qyz­mette bolsyn, qaı salada júrse de óz memleketin damytýǵa úle­sin qosýǵa tyrysady.

El irgesiniń beriktigin nyǵaı­tý salasynda qyzmet jasap kele jatqandyqtan, árbir ult­tyń ózindik erekshelikterin de baı­qaımyn. Degenmen, qazaq pen ýkraın halyqtarynyń arasyn­da uqsastyqtar da bar. Birin­shiden, mentalıtetteri uqsas. Keńpeıildiligi, darqan kóńili, qonaq­­jaılylyǵy, jan dúnıesiniń ashyq­tyǵy bir-birine jaqyn der edim. Adamdarymyzdyń eńbek­qor­lyq qasıetin atap óter edim. Jańa dúnıeni bilýge degen qul­shy­nystary basym. Maǵan eki ulttyń da halyq ánderiniń áýezdiligi qatty unaıdy. Bir jaqyndyq bar sııaqty. Sózdik qorymyzda ortaq sózder bar. Mysaly, maıdan degen sóz. Turmystyq salt-dástúrimizde de uqsas jaıttar az emes.

90-jyldary erkindik beril­gen kezde shamamen 800 myńdaı ýkraındyq atajurtyna oraldy. Qazir keri kelip jatqandary da bar. Osy jaqtan kóship ketkender Qazaqstan degende erekshe yqylas tanytyp turady. Qazaqstannyń árbir jetistigine qýanady. Jazǵy demalys alǵan kezde osynda kelip, týyp-ósken jerlerinde bolyp, burynǵy kórshilerimen, dostarymen kezdesip, qýanyshqa bólenip jatqandardy da kórip júrmiz. Olar birjola qonys aýdarsa da Qazaqstanmen baılanystaryn úzgen joq.

Ózim Ýkraınaǵa baryp tura­myn. Onda turyp jatqan qazaq dıas­porasy da az emes. 15 myńdaı qazaq bar. Joǵary oqý ornyn bitirip qalyp qoıǵandar, áskerı qyzmetten keıin qalǵandar jáne jumys barysynda barǵandar turady. Qazaqstan elshiligimen tyǵyz baılanys jasaıdy. Úsh qoǵamdyq birlestik bar. Ásirese, Harkovte, Kıevte úlken uıymy bar. Mańyzdy merekelerge shaqy­ryp turady. Olarmen biz de tyǵyz baılanys jasap turamyz. Kıevte Abaı atyndaǵy kitaphana bar.

Átteń, Ýkraınada bizdegideı Assambleıa joq, ondaı uıym bolsa, qazirgidegideı oqıǵalar, qaqty­ǵys­tar bolmas pa edi?! Múmkin, bolashaqta osyndaı irgeli uıym qurylar. Bizben nıettes elderdiń bárinde beıbitshilik pen kelisim bolsyn dep tileıik.

ıÝrıı TIMOŞENKO, 
Parlament Májilisiniń depýtaty

«Egemen Qazaqstan» gazeti, 2016 jyl 21 shilde