Bar qazaqtyń basyn qosqan Jánibek

ASTANA. QazAqparat - Kereı men Áz Jánibek 1457 jyly qazaq taıpalaryn Ábilhaıyr handyǵynan bólip alyp, Shý men Qozybas aımaǵynda derbes memleket qurady. Onyń alǵashqy hany - Kereı edi. Ol jańa eldi 10 jyldaı basqardy. Kereı qaıtys bolyp, qazaq handyǵy halqynyń sany 200 myńnan asqanda han taǵyna Kereıdiń atalas inisi (ekeýi de Orys hannyń shóberesi) Jánibek otyrady.

Bul kezde Ábilhaıyr qaıtys bolyp, onyń handyǵynda ishteı qyrqysýlar, bılikke talas-tartys órship turǵan edi. Onyń uly Sheıh Haıdar óz ishindegi qazaq sultandarymen shaıqasyp jatty. Oǵan Jánibek han da aralasyp ketti. Jánibektiń roli osy Ábilhaıyr urpaqtarymen kúreste, Deshti Qypshaq jerin qazaq handyǵyna qaratyp alý úshin bolǵan shaıqastarda anyq kórinedi.

Jalpy, Jánibektiń Orys hannyń shóberesi, Baraq hannyń uly ekenin aıtyp óttik. Ol shamamen XV ǵasyrdyń basynda dúnıege kelgen. Sol ǵasyrdyń 50-60-shy jyldary týysy Kereı ekeýi Orys han urpaqtarynyń ishindegi en úlkeni bolatyn. Qazaq handyǵynyń negizin qalaǵanǵa deıin onyń ómiri týraly eshqandaı málimet joq. Tek ákesi Baraq han qaıtys bolǵan soń 1428-1457 jyldary Ábilhaıyr handyǵy ishindegi Syr boıynda jatqan ulystardyń birin basqarǵany belgili.

Jánibek hannyń bıligi 6-7 jylǵa sozylady. Onyń tusynda handyq tarıhynda úlken mańyzǵa ıe birneshe oqıǵa bolady. Birinshisi 1469 jylǵy Ábilqaıyr hannyń Qazaq handyǵy men Moǵolstanǵa jasaǵan joryǵy sátsiz aıaqtalyp, hannyń qaıtys bolýymen aıaqtalady. Bul jaǵdaı «kóshpeli ózbekter» memleketiniń tolyq kúıreýiniń bastalýyna alyp keldi. Ekinshisine Deshti Qypshaqta shaıbanılyq áýlet bıliginiń joıylýy jatady. Shaıbanılar áýletiniń bıligi ózdiginen joıylmady, ony joıady. Joıǵandardyń ishinde Sibir handyǵy, noǵaı myrzalary, Altyn Orda handyǵy, Horezm handyǵy jáne Jánibek han basqarǵan Qazaq handyǵy boldy. Jánibek hannyń atqarǵan tarıhı rólin osy jerden kóremiz.

Kezinde Kereı hannyń aıtqan «Alla taǵala sátin salǵan kúni batyska - Túrkistanǵa jol júrýimiz kerek», - degen ósıetin iske asyryp, Jánibek han Qazaq handyǵynyń bıligin Deshti Qypshaq aýmaǵyna tolyq tarata bastaıdy. Bul kez - Qazaq handyǵynyń tolyq, derbes, jeke el retinde ómir súre bastaǵan 1470-71 jyldar bolatyn.

Kóp tarıhshylar esimi uqsas bolǵandyqtan áz Jánibekti Qyrymnyń hany Jánibek jáne Astrahandy basqarǵan Jánibekpen únemi shatastyrady. Alaıda, tarıhshy Bereket Káribaev olar múlde bólek tulǵalar degen pikirde.

Qazaqtyń Jánibek hany XV ǵasyrdyń 70-shi jyldarynyń basynda, shamamen 1473-74 jyldary qaıtys bolǵan. Óıtkeni osy ǵasyrdyń 70-shi jyldarynyń ortasyna taman bastalǵan Syr boıy úshin kúreste, qazaq handarynyń ekinshi býyny Buryndyq, Qasym handardyń esimderi jazba derekterde kezdese bastaıdy.

Jánibek hannyń artynda toǵyz uly qalady. Onyń ishinde Jırenshe, Mahmut, Qambar, Ádik, Qasym sekildi uldary XV ǵasyrdyń sońy XVI ǵasyr basyndaǵy Qazaq handyǵy tarıhynda úlken ról atqarady. XVI ǵasyrdyń ortasy men ekinshi jartysynda Jánibek hannyń Jádik atty uly men onyń urpaqtary saıası bılikti qoldarynda ustaıdy. Qazaqtyń hany bolǵan Táýekel, Esim, Jáńgir, Táýke handar - osy Jánibek hannyń urpaqtary.