Balqashta ádebı aıaldamalar paıda boldy
Aıaldamalardyń biri Abaıdyń 175 jyldyǵyna arnalǵan.
Onyń ishki jaǵynda uly aqynnyń beınesin kórýge jáne onyń ómir súrgen jyldary týraly málimetterdi, sondaı-aq «Tolyq adam» fılosofııalyq formýlasynyń negizgi qaǵıdalarynan qazaq jáne orys tilderindegi úzindilerdi oqýǵa bolady.
«Abaı óz zamandastaryna «Aqyl, kúsh, júrekti tepe-teńdikte usta - osynyń bári seni tolyqqandy etedi» dep úıretti. Bul qaǵıda búgin de ózekti. Aqyn óz óleńinde «Adamnyń úsh qasıeti bar: jarqyn aqyl, jalyndy jan jáne jyly júrek», dep atap ótti Balqash qalasy mádenıet jáne tilderdi damytý bóliminiń sektor meńgerýshisi Ásel Bólekova.
Aıaldamanyń syrtqy jaǵynda Balqashtyń logotıpi men ánurany tur, onyń sózin jergilikti avtorlar K. M. Sadenov pen P. E. Kýshnırov, al mýzykasyn S. Tleýlına jazǵan.
Ekinshi pavılon ál-Farabıdiń qurmetine bezendirilgen.
Ol Abaı aıaldamasyna qarama-qarsy ornalasqan, sonymen qatar fotosýretter, qysqasha ómirbaıany, fılosoftyń eńbekterinen, atap aıtqanda «Іzgi qala turǵyndarynyń kózqarastary týraly traktattan» úzindiler bar.
Ádebı aıaldamalardy bezendirý qala kásipkerleriniń demeýshiligimen jalǵasady. Kelesi aıaldamaǵa aǵartýshy, ǵalym Ahmet Baıtursynovtyń shyǵarmalary ilinedi.