Balanyń esinde oıynshyq pen telefon emes, birge ótkizgen sát ǵana qalady – Pedagogpen suhbat
ASTANA. KAZINFORM – Qazirgi ýaqytta balabaqsha – tek bilim berý orny ǵana emes, balanyń jan-jaqty damýy úshin de mańyzdy orta sanalady. QR Prezıdenti Іs basqarmasy «Qarlyǵash» balabaqshasynyń» dırektory Gúlshat Ońlanbekqyzy qazirgi ýaqytta bala tárıbesinde ne nársege mán berý keregin aıtty.
− Búginde balabaqsha tabaldyryǵyn attaǵan kishkentaı balapandar erteń el taǵdyryna aralasatyn azamat bolyp qalyptasady. Olarǵa sanaly tárbıe men boıyna ulttyq qundylyqtardy daryta bilý – basty maqsat. Balalar bizdiń – bolashaǵymyz deımiz. Al sizdiń ómirińizdi osy salamen baılanystyrýǵa ne sebep boldy? Bul mamandyqqa qalaı keldińiz?
− Bul mamandyqqa kelýimniń birden bir sebebi balalarǵa degen mahabbat dep oılaımyn. Mektepte oqyp júrgen kezimde ájem ustazdyq jolyna baǵdar bergen bolatyn. Sodan beri táýelsiz elimizdiń tálimdi urpaqtaryn tárbıeleý jolynda eńbek etýdemin. Bilimdi bala – bilikti tárbıeshiden degendeı, qazirgi tańda balabaqsha qabyrǵasynda eńbegimdi jalǵastyrýdamyn. Men árbir balanyń balabaqshaǵa kóterińki kóńil-kúımen kelgenin qalaımyn. Balalardyń kóz jasyn kórý men úshin óte qıyn. Sondyqtan ata-analar balany balabaqshaǵa daıyndap, olarǵa jetkilikti kómek berse deımin. Balalarǵa balabaqshada qolaıly jaǵdaı jasap, olardyń qaýipsiz ortada tárbıelenýine asa nazar aýdarýdamyz. Tárbıe men bilim oshaǵynyń pedagogteri de bala bolashaǵy úshin aıanyp jatqan joq. Elimizdiń josparyna saı mektepke deıingi tárbıe men bilim berý balabaqsha enshisinde.
− Siz basqaratyn balabaqshada qandaı erekshe bilim berý ádisteri nemese baǵdarlamalar qoldanylady?
− Mektepke deıingi uıymdarda tárbıe men bilim salasynda zamanaýı pedagogıkalyq tehnologııalardy qoldaný óte mańyzdy. Olar balanyń tikeleı damýy men qalyptasýyna baǵdar beredi. Mektepke deıingi bilim berý salasynyń basty maqsaty – zamanaýı ádisterindiń kómegimen jas urpaqty oqytý men sapaly tárbıe berý.
Bizdiń balabaqshanyń pedagogteri balalarmen jumysta aldyńǵy qatarly halyqaralyq tájirıbelerdi qoldanady. Mysaly, maqsatty tilge ený ádisi, ıntellektýaldy damýdyń mýltımedııalyq tehnologııasy, etno jáne Redjıo pedagogıkasy, Sıngapýr tehnologııalary, robototehnıka negizderi jáne t.b. oqý-tárbıe protsesiniń ajyramas bóligi sanalady.
Sonymen qatar balabaqshada STEAM tehnologııasy, Kvantorıýmdar (bıo, akva, kosmo), «Kıdzanııa» mamandyqtar saıabaǵy, Makoto Shıchıda ádistemesi, Sorsı damytý ádistemesi, vıdeomeppıng, ınteraktıvti tehnologııalary engizilgen. Bul ádisterdiń kómegimen biz balanyń múmkindikteri men qabiletterin ashyp, keleshek urpaqtyń belsendi ári shyǵarmashyl bolýyna úles qosamyz.
− Balabaqshada ata-analarmen ózara árekettesý qalaı uıymdastyrylǵan? Olardyń balabaqsha jumysyna qatysýy deńgeıi qandaı?
− Bizdiń balabaqshada jyl boıy ata-analarmen josparǵa saı ártúrli jumystar uıymdastyrylady. Jańadan qabyldanǵan balalardyń ata-analary úshin balabaqsha basshylyǵymen jáne pedagogıkalyq qyzmetkerlermen tanysý, negizgi qyzmet boıynsha júrgiziletin jumys týraly aqparat usynyldy. Mektepke deıingi bilim berý salasyndaǵy ózgeristermen, oqý jylynyń maqsat-mindetterimen jáne jańa oqý jylyna arnalǵan josparlarmen tanystyrylatyn birneshe kezdesý ótkiziledi. Kezdesýde ata-analar usynystar men tilekterin aıtyp, tolǵandyrǵan suraqtaryna tolyq jaýap alady. Osyǵan qosa, jylyna birneshe ret ata-analardyń qatysýymen túrli formattaǵy «Meıirban ata-analar» klýby, túrli tanymdyq-mýzykalyq oıyn-saýyqtar, sporttyq is-sharalar, «Mektepke aparar jol», «Tabıǵatty aıala», «Qaıyrymdy is jasa» túrli is-sharaǵa belsene qatysady.
Bıylǵy oqý jylynda «Birtutas tárbıe» baǵdarlamasyn iske asyrý úshin jáne ulttyq qundylyqtarǵa negizdelgen «Ájeler mektebi», «Ákeler men analar mektebin» uıymdastyrý josparda bar. Jyl saıyn dástúrli túrde mekteppen sabaqtastyqty kúsheıtý maqsatynda mektepaldy daıarlyq toptarynyń tárbıelenýshileri úshin «Men mektepke baramyn» atty ata-analar konferentsııasy uıymdastyrylady. Konferentsııa ata-analardyń qajetiligi, suranysy saralanyp, mektep ókilderiniń qatysýymen ótedi. Osy is-sharalardyń arqasynda ata-analar balabaqsha jumysynyń bir jaǵynan qıyn, al bir jaǵynan qyzyq ekenine kóz jetkizedi.
− Qazirgi balalardy tárbıeleý men oqytýda qandaı qıyndyqtarǵa tap bolasyz jáne olardy qalaı sheshesiz?
− Balalarǵa jasalyp jatqan jaǵdaı men múmkindikter óte kóp. Ata-analar sol múmkindikterdi, ıaǵnı zamanaýı quraldardy paıdalanyp, ózderi balalaryn nazardan tys qaldyryp jatady. Zaman aǵymyna saı telefon, gadjetter, televızor, ǵalamtor syndy quraldar balany jetildirip jatyr degen teris túsinik qalyptasady. Sonyń esebinen tárbıe máselesine tolyqqandy kóńil bólinbeıdi. Telefon men teledıdarǵa telmirgen bala kesh sóılep, tili kesh shyǵyp jatady. Úıge kelgen balamen aýyzeki sóılespeı, qolyna gadjet ustatyp qoıady. Al, uıqy aldynda mýltfılm qosyp, balanyń uıqy rejımin buzady. Uıqysy qanyp, mıy demalmaǵan balanyń damýyna bul úlken qaýip týdyrady. Sosyn kez kelgen bala gadjetterdi emin-erkin paıdalanady. Alaıda, onyń paıdasymen qatar zııany da birge júredi emes pe? Osy jerde til máselesi shyǵady.
Bala tárbıesindegi otbasyndaǵy ketip jatqan kemshilikterdiń biri − óz ana tilin jetik meńgermeýi. Eger ata-anasy kúndelikti balamen úıde ana tilinde sóılemese, bala balabaqshada bolsyn, oıyn alańdarynda bolsyn ana tilin qoldanbaıdy. Sondyqtan bul máseleni balabaqshadaǵy tárbıeshi ǵana emes, úıdegi ata-ana da tikeleı baqylaýynda ustaǵan jón dep sanaımyn. Balabaqshadan úıge kelgen balamen ata-anasy erkin sóılesýi kerek. «Búgin ne úırendiń?», «Dostaryńmen oınadyń ba?» degen suraqtar arqyly balaǵa qyzyǵýshylyq tanytyńyz. Úıde birigip oıyn oınap, balaǵa kitap oqyp, balamen sóılesken durys.
Balalardyń jan dúnıesine tereń úńilip, ony uǵyna bilińiz. Sebebi bolashaqta balanyń esinde birlesip ótkizgen ýaqyt qana qalady. Eshqandaı oıynshyq nemese telefon ata-ananyń mahabbaty men jylýyn almastyra almaıdy. Qazir ata-analar ýaqyttyń bar bóligin jumysqa arnaıdy. Jumystaǵy aýytpashylyq, stress ár otbasynda kezdesedi. Sonyń saldarynan balaǵa durys den qoıylmaıdy dep oılaımyn.
Taǵy jıi kezdesetin másele – otbasyndaǵy ajyrasý. Jas ata-analar bul sheshimge keler aldynda óz moıyndaryna júktelgen jaýapkershilikti sezine alsa deımin. Keı jas januıalar az ýaqyt ishinde eki jaqqa ketip jatady. Al ortada qınalatyn bala emes pe? Sondyqtan kez kelgen sheshimge keler aldynda eń aldymen balany oılaý kerek. Sizdiń jasaǵan búgingi qateligińiz erteń balanyń damýyna keri áser etedi.
− Balabaqshada pedagogterdiń biliktiligin arttyrý úshin qandaı is-sharalar júrgiziledi?
− «Qarlyǵash» balabaqshasynyń pedagogteri ózin-ózi damytý boıynsha únemi jumys isteıdi, ádistemelik quraldar ázirlep, aqparat quraldary arqyly tájirıbelerin taratady. Kásiporyn pedagogteriniń qazirgi sanattylyq quramy shamamen 69 paıyzdy quraıdy. Jyl saıyn pedagogıkalyq qyzmetkerler óz biliktilikterin arnaıy pedagogıkalyq kýrs, túrli deńgeıdegi kásibı is-sharalar: semınar, konferentsııa, sheberlik synyp, forýmdarǵa qatysý arqyly shyńdap otyrady. Ozyq pedagogıkalyq tájirıbeni zerdeleý, qoldaný jáne taratý boıynsha 65-ke jýyq ádistemelik qural ázirlengen, onyń 21-i avtorlyq quqyqqa ıe. Bıyl qalalyq deńgeıde taratýǵa usynylǵan ádistemelik usynymdardy Y. Altynsarın atyndaǵy UBA-nyń atyndaǵy respýblıkalyq oqý-ádistemelik keńeske qorǵaý josparlanyp otyr.
Balabaqshanyń qol jetken jetistigi de az emes. Jyl aıasynda «Abaı oqýlary», «Boıaýlar qupııasy», «Ánshi bala» syndy respýblıkalyq, halyqaralyq, oblystyq baıqaýlarda búldirshinder jeńimpaz atanyp, madaqtamalarǵa ıe boldy.
− Erte jastaǵy bilim berýdiń qoǵamǵa jáne bolashaq urpaqqa áseri qandaı dep oılaısyz?
− Balabaqsha – tárbıe men bilimniń eń alǵashqy baspaldaǵy, bilim bastaýy. Jas urpaqtyń tárbıesi balabaqsha qabyrǵasynan bastaý alady. Biz – balabaqsha ujymy, balaqaılardyń tabıǵı minezin, jan-jaqty damýyn, ózin-ózi úıretý daǵdylaryn qalyptastyrýdamyz. Sebebi mektepke deıingi sanaly tárbıe men sapaly bilim berý bizdiń basty maqsatymyz. 3 jastan 6 jasqa deıingi balalardyń balabaqshadan úıreneri kóp. Ǵalymdardyń zertteýi boıynsha balanyń mıy mektep jasyna deıingi kezeńde qalyptasady. Dál osy jas aralyǵynda balalardyń oı-órisi men qarym-qabileti artady. Balanyń dara qabiletin anyqtap, tabandylyǵyn shyńdap, maqsatyn durys qalyptastyra bilsek, árıne qoǵamǵa paıdaly tulǵa syılaımyz.
