Balaly otbasylarǵa memlekettik járdemaqyny taǵaıyndaý tártibi ózgertildi
«Balaly otbasylarǵa beriletin memlekettik járdemaqylardy taǵaıyndaý jáne tóleý qaǵıdalaryn bekitý týraly» 2015 jylǵy 5 mamyrdaǵy № 319 buıryqqa birshama ózgerister men tolyqtyrýlar engizildi.
Jalpy balaly otbasylarǵa beriletin memlekettik járdemaqylarǵa mynadaı túrdegi aqshalaı tólem túrleri jatady:
- bala týýǵa baılanysty taǵaıyndalatyn jáne tólenetin birjolǵy memlekettik járdemaqy (budan ári - bala týǵanda beriletin járdemaqy);
- bala bir jasqa tolǵanǵa deıin onyń kútimine baılanysty taǵaıyndalatyn jáne tólenetin aı saıynǵy memlekettik járdemaqy (bala kútimi boıynsha járdemaqy);
- quramynda birge turatyn kámeletke tolmaǵan tórt jáne odan kóp balasy, onyń ishinde kámelettik jasqa tolǵannan keıin bilim berý uıymdaryn bitiretin ýaqytqa deıin (biraq 23 jasqa tolǵanǵa deıin) orta, tehnıkalyq jáne kásiptik, orta bilimnen keıingi, joǵary jáne (nemese) joǵary oqý ornynan keıingi bilim berý uıymdarynda kúndizgi oqý nysany boıynsha bilim alatyn balalary bar kópbalaly otbasylarǵa taǵaıyndalatyn jáne tólenetin aı saıynǵy memlekettik járdemaqy (budan ári - kópbalaly otbasyǵa beriletin járdemaqy);
- múgedek balany (múgedek balalardy) tárbıelep otyrǵan anaǵa nemese ákege, bala asyrap alýshyǵa, qamqorshyǵa (qorǵanshyǵa) taǵaıyndalatyn jáne tólenetin aı saıynǵy memlekettik járdemaqy (múgedek balany tárbıeleýshige beriletin járdemaqy);
- bala kezinen birinshi toptaǵy múgedektiń kútimi boıynsha taǵaıyndalatyn jáne tólenetin aı saıynǵy memlekettik járdemaqy (bala kezinen birinshi toptaǵy múgedektiń kútimi boıynsha járdemaqy);
- «Altyn alqa», «Kúmis alqa» alqalarymen nagradtalǵan nemese buryn «Batyr ana» ataǵyn alǵan, І jáne ІІ dárejeli «Ana dańqy» ordenderimen nagradtalǵan kópbalaly analarǵa taǵaıyndalatyn jáne tólenetin aı saıynǵy memlekettik járdemaqy (kópbalaly analarǵa beriletin járdemaqy).
«Bala týǵanda beriletin jáne bala kútimi boıynsha járdemaqylardy taǵaıyndaý úshin ótinish berýshi Memlekettik korporatsııa nemese portal arqyly járdemaqy taǵaıyndaý jónindegi ýákiletti organǵa «Bala týǵanda beriletin jáne bala kútimi boıynsha járdemaqylardy taǵaıyndaý» memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynda kórsetilgen qujattardy qosa bere otyryp, ótinim berýi tıis», - delingen qujatta.
Ótinish berýshiniń elektrondyq ótinishinde kórsetilgen ótinish berýshiniń jeke basyn kýálandyratyn qujat, balanyń (balalardyń) týý týraly kýáligi (kýálikteri) nemese azamattyq hal aktilerin jazý organdary bergen týý týraly aktilik jazbadan úzindi kóshirme nemese azamattyq hal aktilerin tirkeý týraly anyqtamanyń málimetteri, neke qııý (erli-zaıyptylyq), nekeni buzý týraly kýálik, balaǵa qamqorshylyq (qorǵanshylyq) belgilengenin rastaıtyn qujat nemese týý týraly aktilik jazbadan bala asyrap alý týraly málimetter, turǵylyqty jeri boıynsha tirkelýi týraly málimetter memlekettik organdardyń jáne uıymdardyń aqparattyq júıelerine suraý salýlarǵa sáıkes «elektrondyq úkimet» shlıýzi arqyly tıisti memlekettik aqparattyq júıelerden alynady.
Bala týýdy tirkegen kezde kórsetiletin qyzmetti alýshynyń tańdaýy boıynsha «Bala týǵanda beriletin jáne bala kútimi boıynsha járdemaqylardy taǵaıyndaý» memlekettik qyzmeti «bir tereze» qaǵıdaty boıynsha kórsetiledi.
Kópbalaly otbasyna beriletin járdemaqy Memlekettik korporatsııa arqyly járdemaqy taǵaıyndaý jónindegi ýákiletti organǵa ótinish bergen kúnnen bastap taǵaıyndalady. Júginý kúni ótinish bergen kún bolyp esepteledi.
Kóp balaly otbasyna járdemaqy taǵaıyndaý kezinde otbasy quramynda tiri týǵan, asyrap alynǵan, sondaı-aq qorǵanshylyqqa alynǵan balalar, eger olar basqa ata-anasynyń otbasynda eskerilmegen bolsa, jıyntyq balalar eskeriledi.
