Balalarymnyń qazaqy tárbıe alǵanyn qalaımyn - túrkistandyq polıtseı Evgenıı Kýlkov
Evgenıı Kýlkov 1986 jyly Ońtústik Qazaqstan oblysy Kentaý qalasynda orys otbasynda dúnıege kelgen. Onyń balalyq shaǵy qazaq dostarymen ótti. Evgenııdiń búkil ómirine, onyń qazaq tilin úırenip, ıslam dinin qabyldaýyna sebepshi bolǵan da osy dostary. Mektepte orys synybynda oqyǵanymen, orta bilimdi qazaq tobynda aldy. Janyndaǵy úzeńgiles dostarymen birge bolý úshin ol qazaq tobyna tústi.
Al, bala kezdegi arnaıy jasaq sarbazy bolamyn degen armany ony sportqa jeteledi. Dzıýdo, sambo, qazaqsha kúres, grepplıng sekildi kilemde beldesetin sport túrlerimen aınalysyp, aqyry armanyna jetti. Qazirgi tańda ol - Túrkistan qalalyq ІІB Arnaıy jasaǵynyń aǵa ınspektory, polıtsııa aǵa leıtenanty. Sonymen qatar Basqarmanyń myqty balýany, dúldil sportshysy. Oblystyq ishki ister departamentiniń maqtanyshy. 2011 jyly Qaraǵandyda ótken Qazaqstan chempıonatynda grepplıng kúresinen 1 oryndy ıelengen. Odan qala berdi, 2014 jyly ishki ister organdary arasynda ótken qoıan-qoltyq kúresten 2-oryndy jeńip alǵan. Osyndaı jetistikterge qol jetkizgen polıtseı qazaq tilin bilýimniń arqasynda ómirlik dostar taptym dem maqtanady. Memlekettik tildi meńgerýdi árbir adam otbasynan bastaýy kerek dep esepteıtin polıtsııa aǵa leıtenanty búginde ózi de bir otbasynyń otaǵasy.
«Áıelim - qazaqtyń qyzy. Men qazaqtardyń arasynda týyp-óskendikten, bolashaq jarymdy tańdaýda qazaq qyzdarynan ózgelerdi baıqaǵan da joqpyn. Osydan 10 jyldan astam ýaqyt buryn ıslam dinin qabyldadym. Jáne áıelim de musylman bolǵanyn qaladym. Qazir Ámına jáne Amır esimdi ulym men qyzym bar. Otbasynda da únemi qazaqsha tálim tárbıe berip, qazaqsha sóılesemiz»,-deıdi ol.
Evgenıı balalarynyń da qazaqy tárbıe alýyna basa nazar aýdarady. Kishkentaı Ámına qazaq balabaqshasyna barady. Tipti, tek qana qazaq tilinde aqpar taratatyn «Balapan» telearnasyn ǵana tamashalaıtynyn da qýana jetkizdi. Bul otbasy túrli ulttar arasyndaǵy túsinistik pen tatýlyqtyń mańyzdy ekenin taǵy bir dáleldegendeı boldy.
Bir shańyraqtyń astynda, solardyń tili men mádenıetinde ómir súrý - naǵyz patrıottardyń qazaq jerine, memlekettik tilge degen qurmeti. Olar tek qazaq tilin ǵana emes, halqymyzdyń salt-dástúri men ádet-ǵurpyn da qurmetteıdi. Dese de tártip saqshysy qazaq tiliniń búgingi taǵdyryna da alańdaıdy. Qazaq tiliniń qoldanylý aıasy tóńireginde sóz qozǵaǵanda orys ultynyń ókili birqatar mysaldardy atap ketti.
«Jumys barysymen qyzmettik is-saparlarǵa, túrli jarystarǵa kóbinde soltústik, batys óńirlerge baryp turamyn. Sol kezde qazaqtarǵa qazaqsha sóılep tursam, olar maǵan oryssha jaýap berip turatyn jaǵdaılar kezdesedi. Ózine kerek bolmaǵan tildi ózge el qaıdan úırensin?! Qurylymda da jalǵyz oryspyn. Bári de qalaı júrsiń, qyzmet barysynda qıyn bolmaıdy ma dep surap jatady. Al men, kerisinshe qazaqtarmen til tabysý óte ońaı. Olar óte baýyrmal, kishipeıil, únemi kómekke daıar turatyndyqtaryn aıtyp júremin. Keıde qazaqsha sóıleýge uıalatyn, qazaq tilin mensinbeıtin baýyrlarymyzdy kórip janym ashıdy»,-deıdi ol.
Osy mysal arqyly Evgenıı qazaq tili men elin ózimiz qurmettemesek, onyń mártebesiniń bıiktemeıtinin túsindirgisi keledi. Ol óziniń bolashaǵyn Qazaqstanmen ǵana baılanystyrady jáne qazaq eliniń azamaty ekenin maqtan tutady. Sondaı-aq, Qazaqstanda qazaq tili qashanda birinshi orynnan kórinýi kerek dep esepteıdi. Qazaqstannyń memlekettik tilin bilý óziniń de azamattyq boryshy ekenin túısinedi.
