«Balalar úıinen bas tartamyz ba?» - BAQ-qa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, keshe Astanada EKSPO-2017 kórme kesheniniń úzdik eskız-ıdeıasy Halyqaralyq arhıtektýralyq konkýrsynyń qorytyndysy jarııalandy. Amerıkalyq joba jeńimpaz atandy. Esterińizde bolsa, osydan bir aptadaı buryn, ıaǵnı 16 qazanda Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń tóraǵalyǵymen EKSPO-2017 halyqaralyq kórmesine daıyndyq jáne ony ótkizý máseleleri jóninde keńes bolyp, onda kórme kesheniniń arhıtektýralyq eskızi maquldanǵan edi. Al keshegi baspasóz máslıhatynda báıgede bási bıik bolyp, baǵy janǵan Adrian Smith+Gordon Gill Architecture kompanııasynyń arhıtektýralyq eskızi tanystyryldy. Adrian Smith+Gordon Gill Architecture kompanııasynyń sáýletshileri EKSPO nysandarynyń ornalasýy jáne aýdany boıynsha aldyn ala málimetterdi usynyp, eskız-jobada ornalasqan kórme aýmaǵyndaǵy negizgi pavılondardy jeke-jeke áńgimeledi. EKSPO ótetin alańnyń jalpy aýmaǵy - 173,4 gektardy quraıtyny buǵan deıin de aıtylǵan. Onyń ishinde 25 gektary kórme kesheniniń ózine tıesili bolsa, 148 gektar aýmaqta turǵyn úı qurylysy, áleýmettik-mádenı, bilim jáne densaýlyq saqtaý nysandary, saýda jáne oıyn-saýyq ortalyqtary, saıabaqtar, gúlzarlar, joldar ornalasady. Kórme pavılondarynyń boljamdy aýdany - 118620, al qyzmet kórsetý aımaqtary 95 400 sharshy metrdi quraıdy dep belgilenip otyr. Sondaı-aq, turǵyn úı alańy - 586 465 sharshy metr. EKSPO qalashyǵyn qurý Esil aýdanynda, Qabanbaı batyr, Hýseın ben Talal, Orynbor jáne Rysqulov kósheleri men dańǵyldarynyń toǵysynda ornalasady dep josparlanǵan. Bul jaıynda «EKSPO-2017: Emblema bar. Eskız bekidi. Іske sát!» degen maqaladan oqı alasyzdar.
Bas basylymda «Shırek fınaldyq shaıqastar sheńberi anyqtaldy» atty maqala jarııalandy. Keshe Almatyda ótip jatqan bokstan XVII álem chempıonatynyń 1/8 fınaldyq jekpe-jekteri aıaqtalyp, shırek fınalǵa shyqqan 80 boksshynyń aty-jónderi belgili boldy. Búgin osylardyń taǵy teń jartysy qysqaryp, chempıonattyń júldesin alatyn 40 boksshynyń esimderi anyqtalady. «Biz munyń aldyndaǵy bolyp ótken 1/8 fınaldyq aıqastyń birinshi kúninde sharshy alańǵa shyqqan 5 boksshymyzdyń 4-i qarsylastaryn jeńip, shırek fınalǵa joldama alǵanyn aıtqan edik. Bul kúni bizdiń qatardan tek Anton Pınchýk qana sátsizdikke ushyrady. Al keshe kelesi kezeńge jol tartqandar qataryn taǵy 5 boksshymyz tolyqtyrdy. Munyń esesine, Kýbanyń eki birdeı úkili úmiti jarys jolynan shyǵyp qaldy»,-dep jazady gazet. Olardyń birinshisi - asa aýyr salmaqtaǵy Iohandı Ortega kúndizgi sessııada bolyp ótken reseılik Magomed Omarovpen aıqasyn 0:3 esebimen bitirdi. Al keshki sessııada asa jeńil salmaqtaǵy Gerardo Tejerıa ýelstik tarlan Endrıý Selbıge dál osyndaı eseppen ese jiberip aldy.
***
«Elimizdegi kásipkerlik nysandaryna quzyrly organdar tarapynan jyl saıyn shamamen 100 myńdaı tekserý júrgiziledi eken. Aǵymdaǵy jyldyń ózinde onyń 10 myńdaıy tıisti zań talaptaryn buza otyryp iske asyrylǵany anyqtaldy. Al 2 myńnan astam tekserý zańǵa múlde qaıshy bolǵandyqtan prokýratýranyń aralasýy nátıjesinde toqtatylǵan. Osyndaı ospadarsyzdyqtan keıin kásipkerdiń isi qaıbir ońsyn?! Taıaýda Úkimettiń quramymen ótkizgen keńesinde Elbasy N.Nazarbaevtyń barsha tekserýshi organdarǵa qarata aıtqan renishi men syny álgindeı belden basqan áreketterden saldarynan týyndaǵany túsinikti»,-dep jazady «Aıqyn» gazeti «Bıznestiń qarjysyn bas paıdasyna jaratatyndar bar» degen maqalasynda. Keshe elordada Prezıdent janyndaǵy Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde Elbasynyń bıznesti qorǵaý jónindegi tapsyrmasyna oraı baspasóz máslıhatyn ótkizgen Bas prokýrordyń orynbasary Jaqyp Asanov pen Óńirlik damý vıtse-mınıstri Serik Jumanǵarın toǵyz aıda atqarǵan jumystarymen tanystyrdy. «Bıznestiń jol kartasy - 2020» baǵdarlamasyna jaýapty Óńirlik damý mınıstrligi ókiliniń málimdeýinshe, memleket tarapynan qolǵa alynǵan sharaǵa 36 myńnan astam kásipker tartylyp, 58 myńǵa jýyq jańa jumys oryndary qurylypty. Sondaı-aq 170 myń jumys ornyn qysqartpaı saqtap qalýǵa múmkindik týǵan. Árıne, ol úshin kásipkerler usynǵan 3376 jobany sýbsıdııalaýǵa qazynadan 810 mlrd 400 mln teńge jumsalypty.Іsin jańadan bastaǵan 137 azamatqa 408 mln teńge kóleminde grant taratylǵan. Bul baǵdarlama bastalǵannan bergi nátıje. Al aǵymdaǵy 9 aıda 55,5 mlrd teńge 496 jobany qarjylandyrý úshin usynylyp otyr. 113 jobaǵa kepildeme berý úshin 2,5 mlrd teńge taǵy da bólingen.
Osy basylymda «Balalar úıinen bas tartamyz ba?» degen maqala berilgen. Qazaqstan «detdomdardan» bas tartý jolyna tústi. «Bala januıada ómir súrýge tıis» degen uranmen ilgerilegen bul qozǵalysqa Májilis depýtaty, palatanyń Áleýmettik-mádenı damý komıtetiniń tóraıymy Darıǵa Nazarbaeva qoldaý kórsetýde. Keshe ol osy bastamany júzege asyrýǵa tartylǵan qoǵamdyq uıymdardy jáne memorgandar ókilderin kezekti ret jıyp, aqyl qurdy. Jetim balalardy otbasylarǵa ornalastyrýǵa myqtap den qoıǵan memleket te jyl saıyn balalar úıleriniń sanyn qysqartýda. Áıtkenmen, keshe alańdatarlyq basqa málimet aıtyldy: jeke menshik balalar úıleri qaptaýda eken. «Otbasy Akademııasy» otbasyn keshendi qoldaý ortalyǵynyń» dırektory Sholpan Baıbolova Almaty oblysyndaǵy tek Talǵar qalasynda ǵana búginde 5 jekemenshik balalar úıi barlyǵyn habarlady. «Olardaǵy balalar sany óte kóp. Mysalǵa, Sofronıı ákeıdiń prııýtynda («Obıtel mıloserdııada») ǵana 150 bala bar. Bul shynynda, naǵyz nonsens. «Nur» balalar úıinde shamamen 100, al, «Kovchevte» 60 bala tárbıelenýde. Bulardyń barlyǵy jeke menshiktegi mekemeler» degen qoǵamdyq qor jetekshisi bulardyń jańa tárbıelenýshilermen tolyǵýyna tosqaýyl qoıýdyń jolyn usyndy. Bul joldy kóptegen damyǵan memleketter ustanady jáne ol endigi qalyptasqan otbasylardy ydyratpaı, saqtap qalýdy qarastyrady: - Qıyndyqqa ushyraǵan otbasyǵa der kezinde, ıaǵnı, daǵdarystyń erte kezeńinde kómek kórsetilse, onda balalardyń ınternattyq mekemelerge túsý qateri azaıady jáne osylaısha, «áleýmettik jetimdiktiń» aldyn alýǵa bolady. Demek, memlekettiń negizgi shyǵyny aldyn alý qyzmetterine baǵyttalýǵa tıisti, - deıdi Sh.Baıbolova.
***
«Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanynda «Mektep - ustazdar men oqýshylardy bopsalaý ornyna aınalyp ketken joq pa?» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. «Mektep - bilim ordasy ǵana emes, aqsha jınaý ortalyǵy sııaqty. Muǵalimderden de, oqýshylardan da oqý jyly aıaqtalǵansha birneshe márte aqsha jınaıtyndardyń áreketin búkil halyq bilip otyrsa da, jaǵdaıdyń ońalar túri joq, sebebi muǵalimder ashyq aıtaıyn dese jumyssyz qalýdan qorqady, ata-analar aıtaıyn dese, balalarynyń abyroıyn oılaıdy.
Muǵalimderden mekteptiń aqsha jınaıtynyn óz basym ózgelerden estip qana qoımaı, bala kezden kórip kelem. Bir áýletimizde tórt - bes muǵalim bar ekenin aıtpaǵanda, óz anamnyń 25 jyldan artyq ýaqyt ustazdyq etip kele jatqan tájirıbesi bar. Esimdi bile bastaǵannan «KRÝ kele jatyr» degendi muǵalim apa, jeńgelerim men anamnan «bókı kele jatyr» degendeı shoshyna estıtinmin. Sebebi mektepke «KRÝ» kelse, muǵalimderden aqsha jınaý bastalady. Keıinnen bildim, álgi «KRÝ» degeni baqylaý-tekserý basqarmasynan mektepke kelip tekserýshiler eken. Aılyǵy-shaılyǵyna jetpeıtin muǵalimderdiń 50-60 myń teńge jalaqysynyń 10-15 myńyn, tipti keı kezderi mektep basshylary ózderi belgilep alǵan eńbekaqynyń belgili paıyzdyq mólsherin sanap turyp, «tartyp» alatynyn kórdik. Tekserýshilerdiń qalta-qaltasyna myń-myńdap dollardy tyqpalap, aýyzdaryna dámderin tosyp, qonaq kelgendeı kútip jiberetinin qaıtesiz»,-dep jazady maqala avtory. Olar bir mektepte birneshe kún tekserý júrgizse, ár kúndi muǵalimder bólip alyp, dastarqan jaıyp shyǵaryp salady. Mektepke oqýlyq ustap barýdyń ornyna ydys aıaqtary men tamaqtaryn tasıtyn ustazdar qaýymy mundaı sumdyqty bireýge tis jaryp aıtýdan qorqady.
Osy basylymdaǵy «Alashty alańdatqan saýal» aıdarynda «Qala bazarlaryn halyq aldyndaǵy áleýmettik jaýapkershilikti oryndaýǵa mindetteý kerek pe?» degen másele kóterilgen. Osy kókeıkesti problemaǵa oraı birqatar mamandardyń pikirleri usynylyp otyr.
