«Balabaqshaǵa da báseke kerek» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, Qostanaı oblysy óńirinde ýrbanızatsııa, ishki kóshi-qon toqtaǵan joq. Qostanaı qalasynyń halqy jyl ótken saıyn kóbeıip keledi. Jastar jaǵy oqý bitirgen soń aýyldan góri qalany qolaı kóretini málim. Sondyqtan bolar, burnaǵy jyldarǵa qaraǵanda, qalada bala týý deńgeıi jaman emes, kemigen joq. Balabaqsha máselesiniń ózektiligi kún tártibinen túsetin emes. Jalpy, oblys ortalyǵynda búldirshinderdiń 92 paıyzy mektepke deıingi mekemelerdiń barlyq túrimen qamtylǵan. Esep osylaı berilse de, Qostanaı oblysynyń aýdandary men qalalaryn aıtpaǵanda, tek Qostanaı qalasynyń ózinde 4 300 búldirshin balabaqshaǵa kezek kútip otyr. Sońǵy jyldary oblysta jeke sektordy bilim salasynyń osy tarmaǵyna tartýda birshama is bitken syńaıly. 2011-2014 jyldary ashylǵan jekemenshik balabaqshalar 1983 bala qabyldady. Olar qazir memlekettik tapsyrmany, «Balapan» baǵdarlamasyn oryndap otyr. Tipti, sońǵy kezde oblys ortalyǵynda sany jóninen jekemenshik balabaqshalar alǵa shyqty. Qostanaı qalasynda qazir memlekettik - 23, jekemenshik 28 balabaqsha jumys istep tur.
- Degenmen, ata-analar áli de memlekettik balabaqshaǵa senim artady. Olar bıýdjettik mekemede ýaqytynda baqylaý, qoldaý bolady dep senedi. Baǵasyna da táýeldi. Alaıda, baǵdarlama memlekettik pen jekemenshik balabaqshalar úshin birdeı, - deıdi Qostanaı qalalyq bilim bólimi mektepke deıingi bilim ortalyǵynyń meńgerýshisi Lıýdmıla Kojevına. Mektepke deıingi bilim berý máselesin kótergen bul kólemdi maqala «Balabaqshaǵa da báseke kerek» degen taqyryppen kópshilik nazaryna usynylyp otyr.
Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik qyzmet isteri jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń Aqmola oblysy boıynsha departamentinde tártiptik keńestiń kezekti otyrysy bolyp ótti. Onda birqatar memlekettik laýazymdaǵy basshylarǵa qatysty tártiptik ister qaraldy. Bul týraly bas basylym «Aýyl ákimderi abyroıdy tóge bere me?» atty maqalasynda tolyq jazǵan. Keńesti Aqmola oblystyq tártiptik keńestiń tóraǵasy Qýanysh Japaqov ashyp, júrgizip otyrdy. Ol eń aldymen tártiptik keńestiń jumysy barysynda oblysymyzdaǵy memlekettik organdarda memlekettik satyp alý boıynsha baıqaý ótkizý protsedýralary, Ar-namys kodeksin saqtaý boıynsha birqatar zań buzýshylyqqa jıi jol beriletini jaıly qysqasha málimdeme jasap, qoldanylǵan sharalardyń nátıjesin baıandady.
Budan keıin Tselınograd aýdanynyń Qaraótkel aýyldyq okrýginiń ákimi A.Qonbaıǵa, Talapker aýyldyq okrýginiń ákimi N.Muzamelovqa, Maksımov aýyldyq okrýginiń ákimi S.Jumabaevqa qatysty tártiptik is qaraldy. Tártiptik keńeste aıtylǵandaı, bul ákimder memlekettik satyp alý boıynsha baıqaý ótkizý protsedýralary barysynda atalǵan zań normalaryn durys qoldanbaı, memlekettik satyp alý týraly sheshim qabyldaǵanda, áleýetti ónim berýshilerge olardyń quqyqtary men zańdy múddelerin iske asyrýda kedergi keltirgen.
Sonymen qatar, keńeste qyzmettik avtokólikti masań kúıinde júrgizgen, ıaǵnı Qazaqstan Respýblıkasy memlekettik qyzmetshileriniń Ar-namys kodeksin buzǵan Eńbekshilder aýdandyq kásipkerlik jáne ónerkásip bóliminiń basshysy N.Raqymjanov, Esil aýdandyq aımaqtyq ınspektsııasynyń basshysy J.Ahmetbekov jáne Arshaly aýdandyq turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵy, jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary bóliminiń basshysy I.Ratýshnıaktiń tártibi qaralyp, tıisti sheshimder shyǵaryldy.
Sondaı-aq, keńes músheleriniń qaraýyna berilgen qosymsha materıaldar negizinde anyqtalǵanyndaı, alǵashqy ekeý, ıaǵnı N.Raqymjanov pen J.Ahmetbekov demalys kúnderi memlekettik kólikti óz maqsattary úshin paıdalanǵandary belgili boldy. Al I.Ratýshnıak bolsa, memlekettik «VAZ» kóligimen ishimdik iship alyp, jol-kólik apatyna ushyraǵan.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Reseıdegi Kemerovo oblystyq ákimshiligi qyzmetkerleri sońǵy kezderi jappaı kitap oqýǵa kirisipti. Sheneýnikter qazaqstandyq tarıhshy Irına Erofeevanyń «Epıstolıarnoe nasledıe kazahskoı pravıaşeı elıty 1675 - 1821 godov» atty eki tomdyq tarıhı qujattar jınaǵyn oqý úshin kezekke jazylyp jatqan kórinedi. Kitappen birinshi bolyp Kemerovo oblysynyń gýbernatory Amangeldi Tóleev tanysypty. Bul tarıhı kitapty jazýǵa Irına Erofeeva ómiriniń 17 jylyn arnaǵan. Eki tomdyq jınaqqa 150 jyl ishindegi qazaq handarynyń jazǵan hattary kirgen. Tarıhshy qazaq handary, sultandarynyń Reseı ımperııasynyń sheneýnikteri men shyǵys elderine jazǵan 811 hatyn jınap, aýdaryp, 250 mátinniń túpnusqalaryn osy kitapqa engizipti. Qazaqstandyq tarıhshy Irına Erofeevanyń mundaı tabandy eńbegine rıza bolǵan gýbernator Amangeldi Tóleev «Eren eńbegi úshin XXI ǵasyrdaǵy qazaqstandyq tarıhshyǵa Kýzbass syılyǵynyń laýreaty» ataǵyn berý kerek degen sheshim qabyldaǵan. Ótken aptanyń aıaǵynda Almatydaǵy Ulttyq kitaphanada Irına Erofeevaǵa taza kúmisten jasalǵan, Kemerovo oblysynyń kontýry bederlengen tósbelgi tabystaldy. Bul qurmet belgisin Kemerovo oblysynyń gýbernatory Amangeldi Tóleevtiń kómekshisi Lıýdmıla Polıkanova Kýzbass jerinen arnaıy saparmen kelip, tarıhshynyń tósine taqty. Bul jaıynda « Gýbernator qazaq tarıhyn oqýǵa shaqyrdy» atty maqalada tolyq berilgen.
Osy basylymda «Sıngapýrlyq» úlgini jersindire alamyz ba?» degen maqala jarııalandy. Memlekettik qyzmetke sheteldikterdi tartý týraly osyǵan deıin pikirtalas deńgeıinde aıtylyp kelgen usynysqa endi núkte qoıylatyn boldy. Parlamenttiń tómengi palatasynyń kezekti otyrysynda «Memlekettik qyzmet pen úkimetke sheteldik mamandardy tartý» týraly zań jobasyn maquldady. Al Memlekettik qyzmetter jáne jemqorlyqqa qarsy kúres agenttiginiń tóraǵasy Qaırat Qojamjarov sońǵy sheshimdi ulttyq komıssııa qabyldaıtynyn kesip aıtty.
Sheteldik mamandar tek basshylyq qyzmetke ǵana keledi. «Memlekettik qurylymdarda bir basqarmany basqarý úshin «úmitker» 3 jyl boıy qatardaǵy qyzmetker bolyp jumys isteýi kerek. Sosyn baryp kelesi deńgeıge ótedi» degen jalpyǵa birdeı mindet sheteldik áriptesterimiz úshin mańyzdy emes. Dál osyndaı zań jobasyn byltyr Chehııa men Slovenııada qabyldaǵan. Al 2015 jyldyń mamyr aıynda Ýkraınada Odessa oblysynyń gýbernatory bolyp Grýzııanyń eks-prezıdenti Mıhaıl Saakashvılı saılandy. Qaırat Qojamjarovtyń usynysy bizdiń qoǵam úshin jańalyq emes. Sebebi, shilde aıynda Investıtsııalar jáne damý mınıstri Áset Isekeshev memlekettik qyzmet týraly zań ruqsat etse, mınıstrliktiń birqatar bólimderi men komıtetterine sheteldik mamandardy tartýdy qoldaıtynyn aıtqan. ***
«Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda «Tarıh-ı Rashıdı» -derektemelik qundylyǵy zor eńbek » atty kólemdi maqala jaryq kórdi. Ústimizdegi jyly respýblıka jurtshylyǵy Qazaq handyǵynyń qurylǵanyna 550 jyl tolýyn keńinen atap ótýde. Handyqtyń 1465 jyly qurylǵany týraly naqty derektiń Muhammed Qaıdar Dýlattyń «Tarıh-ı Rashıdı» atty eńbeginde atalatyny týraly ǵylymı jurtshylyq jaqsy biledi. Moǵolstannyń eki júz jyldyq tarıhyn baıandaıtyn «Tarıh-ı Rashıdı» eki dápterden turady. Birinshi dápterde - 70 taraý, al ekinshi dápterde - 117 taraý bar. M.Qaıdardyń ózi jazǵandaı, birinshi dápterdiń 17 taraýy túgeldeı Sharafeddın Álı Iázdıdiń «Zafarnama» (Jeńis kitaby) atty eńbeginen alynǵan. Sondaı-aq ekinshi dápterdiń jekelegen taraýlary Joveınıdiń «Tarıh-e-Jahangoshaı» (Álemdi jaýlap alýshynyń tarıhynan) kitabynan alynǵany aıtylady. Avtor ózi paıdalanǵan eńbekter qatarynda Iázdı men Joveınıdiń joǵaryda atalǵan shyǵarmalaryn, Rashıd ad-Dın Fazlollahtyń «Jámı-at-taýarıh» (Jalpy tarıh) atty eńbegin, Hamdolla Mostýfıdiń «Tarıh-e Gozıde» (Tańdaýly tarıh) atty týyndysyn, Maýlana Abdol Rázzaqtyń «Tarıh-ı Mánzým», Ulyqbektiń Ulys árbáǵ-e (Tórt ulys) eńbekterin ataıdy. Avtordyń Záhıreddın Muhammed Babyrdyń «Babyrnama» týyndysyn oqyp, «Tarıh-ı Rashıdı» kitabyn jazýǵa kirisken hám ol shyǵarmadan paıdalanǵany anyq.
Muhammed Qaıdar babamyzdyń bul eńbegi qazaq tiline tuńǵysh ret belgili shyǵystanýshy ǵalym Islam Jemeneı tarapynan aýdarylyp, 2003 jyly Almatyda basylyp shyqty. Islam Jemeneıdiń atalmysh shyǵarmanyń parsy tilindegi arab grafıkaly basylymy boıynsha jasaǵan tekstologııalyq eńbegi Taraz qalasynda 2014 jyly baspa júzin kórgen bolatyn. M.Q.Dýlat eńbegi ústimizdegi jyly jańa basylymda daıarlanyp, oqyrman nazaryna usynylyp otyr. Osy jaıynda tolyq bilgińiz kelse, maqalany qarap shyǵyńyz.
