Balabaqsha jasyndaǵy ár ekinshi balanyń tili jetilmegen - logoped
14 qarasha - halyqaralyq logoped kúni. Osyǵan oraı, QR Prezıdenti Іs basqarmasy Medıtsınalyq ortalyǵynyń «Qarlyǵash» balabaqshasy» RMK logopedi Roza Baıtalıevany áńgimege tarttyq. Bul ortalyq mektep jasyna deıingi balalardy damytý men oqytýdyń zamanaýı qyzmetterin kórsetetin elimizdegi jetekshi bilim uıymdarynyń biri.
Logopedtiń kómegi qandaı balalarǵa kerek, áńgimeni osydan bastasaq ?
Eń birinshiden sóıleý tili tejelgen, sonymen birge jalpy sóıleý tili damymaǵan, al ol birneshe deńgeıden turady, sondaı balalarǵa kómegimiz kerek.
Siz eńbek etetin «Qarlyǵash» balabaqshasynda sóıleý defektisin tolyq joıasyzdar ma ?
Bul balanyń jas erekshelikterine, sonymen qatar, sóıleý tiliniń damý deńgeıine jáne balanyń tolyq bizdiń balabaqshaǵa kelýine baılanysty. Eger bala úsh jasynan bastap mektepke deıin bizdiń balabaqshaǵa kelgen bolsa, osy aralyqta biz balanyń tilin tolyqtaı túzep, damytyp bere alamyz. Eger bala mektep aldy daıyndyq toptaryna keletin bolsa, mysaly jarty jylǵa nemese keı balabaqshadan úsh aıǵa aýysyp kelip jatady, sol kezde, az ýaqyt bolsa da, biz balalardyń keı dybystaryn túzetip bere alamyz. Tilin tolyq túzetip berý úshin bul ýaqyt az. Mundaı jaǵdaıda biz balany mekteptegi logopedke aparýǵa keńes beremiz.
Qandaı ádis-tásilderdi qoldanasyzdar ?
Aldymyzǵa kelgen balanyń tilin damytý úshin bar tıimdi ádis-tásildi qoldanamyz. Bizdiń basty qarýymyz – artıkýlıatsııalyq jattyǵýlar. Tynys alý, saýsaq jattyǵýlary. Sonymen qatar logopedtik massajdy qoldanamyz. Sonymen qatar ártúrli metodıkalardy qoldanamyz. Bizdiń balabaqshamyzda jańa 37 metodıka bar. Bizdiń logoped kabınetinde «Delfa» kompıýterlik qurylǵysy bar. «Tilashar» baǵdarlamasymen jumys isteımiz. Ol da balalarǵa dybysty durys aıtqyzýǵa, dybysty durys bekitýge kóp kómegin tıgizedi.
Jalpy, toptaǵy balalardyń qanshasynda osyndaı kemistik bar ?
Men 2015 jyldan beri osy «Qarlyǵash» balabaqshasynda eńbek etip kelemin. Sońǵy úsh jylǵa toqtalatyn bolsam, balalar arasynda sóıleý tiliniń damymaýy, sóıleý tiliniń tejelýi jyldan jylǵa artyp kele jatyr. Qazir qaı balabaqsha bolmasyn, toptaǵy ár ekinshi balanyń tili jetilmegen, dybystardy durys aıta almaıdy. Búgingi balalardy osydan 5-10 jylǵy balalarmen salystyrýǵa bolmaıdy. Buryn eki jasqa deıin bala 100 sózge deıin bilýi norma bolatyn, qazirgi ýaqytta eki sózdi qurap aıtsa – jaqsy kórsetkish.
Ata-analar qaı kezde, qaı jastan logopedtiń kómegine júgingeni jón?
Qalypty jaǵdaıda eki aıda náreste gýildeı bastaıdy, al bir jasta bala shaǵyn sózderdi aıta bastaýy qajet, ol apa, áke, al, kel degen sııaqty qysqa sózder. Sondaı-aq balanyń túsinigine de qaraımyz. Ol 1,5-2 jasynda aıtqandy túsinip, nusqaýlyqty oryndasa, suraǵan zatyńdy ákelip, kórsetip tursa, ıaǵnı balanyń túsinigi bar. Al jalpy eki jasqa kelgesin sábıdi logopedke kórsetip alýǵa keńes berer edim. Maman balanyń qanshalyqty durys damyp jatqanyn, tilin damytý úshin ne isteý qajettigi týraly aqyl-keńes beredi, óıtkeni tildiń damýy motorıkamen tikeleı baılanysty.
Qaı jasqa deıin balanyń tilin túzetýge bolady ?
Jalpy túzetý jasty talǵamaıdy, degenmen, erte bastalǵan áreket jaqsy jáne tez nátıje beredi. Sondyqtan mamandarǵa erte kórsetip, ata-analar logopedtiń keńesin alǵany jón. Tildiń kemistigin 100% túzeýge bolady, biraq ata-ananyń da kómegi qajet. Óıtkeni úıde de arnaıy jattyǵýlardy qaıtalaý kerek.
Keı dybystardy aıtpaý nemese burmalap aıtý balanyń bilim alýyna keri áser etýi múmkin be?
Iıa, mektepke barǵan kezde bala dybystardy burmalap aıtýy múmkin. Ol onyń oqýyna, jazýyna kedergi keltiredi. Mysaly bala «r» dybysyn «l» dep aıtatyn bolsa, solaı jazýy da múmkin. Eger mektepke deıin balany sol dybystardy aıtýǵa úıretpese, keıin ol dısgrafııa, dısleksııaǵa ulasýy múmkin. Sondyqtan da mektep baǵdarlamasy qıyndamaı turyp, 7-8 jasqa deıin tildegi kemshilikterdi túzetken jón.
Balanyń til astyndaǵy tilshigin kesý arqyly máseleni sheshýge bolady degendi jıi estımiz. Bul qanshalyqty durys?
Bul jerde tilshiktiń qanshalyqty qysqa ekenin kórýimiz kerek. Ony kesetin tustary da, kespeıtin tustary da bar. Máselen bala tilin kótere almasa, ol astyna jabysqan jaǵdaıda biz balany stomatologtyń keńesine jiberemiz. Al tilasty tilshigi qysqa bolǵanymen tilin kótere alǵan jaǵdaıda logopedııalyq massajdar júrgizý arqyly biz balanyń tilshigin qalypty jaǵdaıǵa keltiremiz.
Bala tiliniń kesh jáne durys shyqpaýyna ne sebep ?
Ony «dóp» aıtý qıyn, óıtkeni sebepteri kóp. Ol balanyń jatyrda qalyptasqanynan bastap, ómirge kelýine, densaýlyǵyna, onyń syrtqy ortasyna baılanysty bolýy múmkin. ıAǵnı áser etetin faktor kóp. Mektepke deıingi jastaǵy balalardyń shekten tys kompıýterde, telefonda otyrýy ol da áser etip jatyr. Sonymen qatar dıagnostıka barysynda bir baıqaǵanym, qazaq tilinde tárbıe alyp, úıinde ata-ájesi bar balalarda sóıleý tili taza bolyp keledi. Al úıinde eki tildi qoldanatyndarda bala tiliniń damý deńgeıi tómen bolyp jatady.
«Qarlyǵash» balabaqshasynda qandaı balalarmen jumys isteısiz ?
Sóıleý tiliniń damymaýynyń tórt deńgeıimen, sonymen qatar sóıleý tili jetilmegen balalarmen jumys isteımiz. Budan basqa dybysty aıta almaıtyn, ıaǵnı dıslalııa, aýyz qýysynyń tonýsy tómen – dızartrııa bar balalar bar.
Sizdiń tájirıbeńizde qyzyqty jáne qıyn jaǵdaılar boldy ma ?
Osyndaı búldirshindermen jumys istegen qyzyqty, ásirese, olardyń byldyrlaǵan tátti tilin estip, óz jumysymnan rahattanamyn. Al qıyn jaǵdaı óz tájirıbemde bolmaǵan eken. Biraq qazirgi ýaqytta logopedtiń kómegi qajet balalardyń kóbeıip ketkeni qynjyltady. Bul salada kadr jetispeýshiligi bar.
Mundaı balalarmen jumysta nege asa mán berý kerek? Tiliniń kemistigi bar balamen tek logoped qana jumys isteı me? Álde basqa mamandarmen birlese otyra bala tilin túzeısizder me?
Bul balanyń jalpy sóıleý tiliniń damý deńgeıine baılanysty. Eger de balada psıhologııalyq aýytqýlar bolsa, onda logopedten bólek defektolog, psıholog mamandar birlese áreket etemiz. Jalpy aldymyzǵa kelgen balany aldymen dıagnostıkadan ótkizip, qorytyndy baǵalaý isteımiz. Sonyń negizinde ár balaǵa jeke damytý-túzetý baǵdarlamasy jasalady. Ol baǵdarlamada ár maman qandaı jumys júrgizetinin josparlaıdy. Sol málimetter boıynsha balamen jyl boıy jumys isteımiz. Bir jylda úsh dıagnostıka – bastapqy, jyl ortasynda aralyq jáne qorytyndy dıagnostıka júrgiziledi. Osylaısha nátıjeni kóremiz.
«Qarlyǵash» balabaqshasy – elimizdegi jetekshi bilim ortalyǵy. Balalardy damytyp, oqytýda zamanaýı tájirıbeni qoldanatyndyǵy belgili. Qazirgi ýaqytta qandaı ádistemeni negizge alyp jumys istep jatyrsyzdar?
Men óz tájirıbeme toqtalaıyn. Qazirgi HHІ ǵasyrdyń balalaryn qyzyqtyrý ońaı emes. Soǵan qaramastan kúndelikti sabaǵym balany qyzyqtyryp, tartatyndaı, balaǵa oı salatyndaı bolýy kerek. Sol sebepten kóbinese izdenis ústinde júremiz. Innovatsııalyq ádis-tásilderdi kúndelikti qoldanamyz. Atap aıtatyn bolsam – kompıýterlik baǵdarlama-trenajer – «Delfa» apparaty. Onymen tynys alý jattyǵýlary, artıkýlıatsııalyq, fonematıkalyq este saqtaýyn damytatyn oıyn-jattyǵýlar bar. Reseılik áriptesim Natalıa Pıatıbratovanyń ádisterin dybystardy durys aıtýdy qalyptastyrýda, býyn, sóz quraýda, sózdik qoryn baıytýda qoldanamyn.
Óz ádistemelerińiz, avtorlyq ádis-tásilderińiz bar ma?
Áli jaryqqa shyqqan joq, qazir jazyp jatyrmyn, ataýy – «Jalpy balabaqshada logoped qyzmetin uıymdastyrý». Óz jumysymdy qaǵaz betine túsirýdi jón sanadym, bul salada 10 jylǵa jýyq tájirıbem bar, jumysymnyń oń nátıjesi de jeterlik.
- Rahmet!
