Bala tárbıesi - barshanyń isi
Balanyń keleshekte jaqsy adam bolýyna syrtqy orta faktorlary, onyń ishinde, tárbıeniń alatyn orny erekshe. Qazaq halqynda «tekti jerdiń tuqymy», «tegi myqty» degen sózder bar. Bul tegin sóz emes. Ata-babanyń qanymen keletin tektilik qasıet bala tárbıesinde basym oryn alýy qajet. Sondaı-aq halyq aýzynda «sheshesin kórip qyzyn al, aıaǵyn kórip asyn ish» degen de mátel bar. Bul arada tárbıeniń negizgi kózi anasynda, onyń tektiliginde ekeni, jastardyń otbasyn qurý máselesine jaýaptylyqpen qaraý kerektigi anyq aıtylyp tur.
Árıne, qazirgi kezde otbasynda da, basqa ortalarda da qazaqy tárbıe kemshin. Onyń zardaby da joq emes. Ár ulttyń óz ereksheligi bolatyny sııaqty, bizdiń qazaqtyń da ulttyq tárbıesiniń eskirmeıtin, qandaı zaman kóshine de ilese alatyn ómirsheń qalyptary bar ekenin moıyndaýymyz jáne ony qabyldaı bilýimiz kerek. Halqymyz, ásirese, qyz balanyń tártibi men tárbıesine úlken mán berip, erekshe kóńil bólgen. «Qyzǵa qyryq úıden tyıý» degen sózde salmaqty maǵyna bar. ıAǵnı, qyz balanyń abyroıyna tek ata-ana ǵana emes, búkil aýyl-aımaq jaýapty ekenin bildirgen bul sózdiń astary tereń.
Qazirgi zamanda ondaı úrdistiń tolyqqandy iske asýy qıyn ekeni túsinikti. Deı turǵanmen, ata-ana men mektep, arnaýly jáne joǵary oqý oryndary ujymdarynda turaqty baılanys bolyp, keshendi tárbıe júıesi jumys jasasa, jaǵymdy nátıjesi bolar edi degen oı keledi.
Jasóspirimderge qatysty túrli sanattaǵy qylmystyq isterge sholý jasaǵan kezde, mundaı quqyqbuzýshylyqtyń negizinen beımezgil ýaqyttarda oryn alatyny baıqalady. Máselen, ótken jyly oryn alǵan zorlyq qylmystarǵa jasóspirimderdiń mezgilsiz ýaqytta ruqsat etilmegen oryndarda júrýi tikeleı sebepshi bolǵan. Taǵy bir aıta ketetin nárse, sońǵy jyldary qoǵamda jasóspirim balalarǵa qarsy zorlaý, nápsiqumarlyq sıpattaǵy is-áreketter jasaý, jas balalardy azǵyndatý sııaqty adamgershilik qasıetke jat, arsyz qylyqtarǵa baratyn qylmyskerlerdiń («pedofılder») kóbeıe bastaǵany.
Sondaı-aq ókinishke qaraı, jyl ótken saıyn jasópirimderge qarsy jasalatyn qatygez qylmystyq is-árekettermen qatar, jasóspirimderdiń ózderi jasaıtyn qylmys túrleri de kóbeıe túsýde. Bul turǵyda oılasarlyq, pikir alysarlyq jaılar az emes. Bar másele qolǵa túsken qylmyskerlerdi jazalaýmen sheshile salmaıtyny belgili. Demek, jasóspirimder tárbıesine, qandaı deńgeıde, kimder arqyly bolsa da aıryqsha kóńil bólinýi, keshendi sharalar alynýy qajet ekeni aıdan anyq. Bala tárbıesine nemquraıylyqpen qaraýǵa bolmaıdy. Sebebi, qazirgi jasóspirim balalar - bizdiń bolashaǵymyz, memlekettiń, eldiń erteńi solarǵa tikeleı baılanysty. Sondyqtan bul memlekettik deńgeıdegi barshaǵa ortaq másele dep túsinýimiz kerek.
Shınalhanov
